[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 28. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Kultuur

Kunagi ei ole kultuuri liiga küllalt
Autor: Ene Kallas
Teisipäev, 31. detsember 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kui mõõta aastaid kümnendi võtmes, saab teise tulemuse kui siis, kui mõõta neid lühema või pikema aja raames. Nii ei saa öelda, et midagi on kas järsult paremaks või halvemaks läinud.

Muutunud, seda kindlasti, aga veel pole kindel, on see hea või halb suund. Muutustega on aga üldiselt nii, et need peaksid olema edasiviiv jõud. Paigalseismine on pigem tagasiminek.

Mis sellest aastast jääb eredamana meelde? Laulu- ja tantsurahvale kindlasti suur pidu Tallinnas. Selle ettevalmistused, proovimised, ettelaulmised-tantsimised... ja muidugi kokkusaamine laulukaare all.

See kõik on midagi sellist, mida ei saa keegi teine mõista – see keegi teine, kes ei ole seda läbi elanud.

Kuna aga saarlased on loomult tantsu- ja laululembesed, siis vahest suurem osa siinsest rahvast teab täpselt, milline tunne on ühiselt koos midagi teha.
See ühine tegevus kandub edasi ka mujale. Kuidas muidu seletada seda, kui edukad on saarlased hobiteatrite vallas.

Tundub, et siinne isetegevus on päris kõrgel järjel. Ja mida aeg edasi, seda enam. Tõsi, vahel on ka kehvemaid aastaid, aga see on pigem haruldus kui tavaline.

Üks märgiline sündmus Saaremaa kultuurielus jäi päris aasta lõppu. Kuressaare Teatri juubeli tähistamine. Võib ju mõelda, et mis see 20 aastat ära pole.
On ju teisigi gruppe ja rühmitusi, mis on saanud päris eakaks. Mitte keskmise vanuse poolest, vaid ikka tegevusaastate järgi. Näiteks laulukoor Piret, kes tähistas oma juubelit.

Võimalik, et siin võib ja lausa peab ära märkima ka selle lehe auväärse vanuse. Eestis on küllalt lehti, ajakirju ja muid väljaandeid, mis võivad samuti uhkeldada suurte numbritega, aga Meie Maa ei tohiks olla küll see, mida ignoreerida. Juba seepärast, et vanus määrab ka järjepidevuse ja traditsioonid.

Aga teatrist, Kuressaare Teatrist. Ta on läbinud nende aastate jooksul päris keerulisi aegu. Sama saab vist öelda kõikide nende organisatsioonide kohta, mille lähtepunkt on muutunud asja arenedes.

Tõsi on see, et Kuressaare Teater sai uue hingamise siis, kui teatrijuhiks tuli Piret Rauk. Samasuguse metamorfoosi läbis ta siis, kui teatrisse asusid tööle noored palgalised näitlejad. Midagi muutus.

Kui varem oli repertuaar n-ö pommikindel, pommikindlalt hea ja isegi väga hea, siis noored näitlejad tõid lavale uusi ja huvitavaid lahendusi. Puhtalt selle pärast, et nad mängivad oma mängu.

Loomulikult on vaja harjuda, nii neil kui meil, publikul. Aga muutused on head. Eriti, kui need viivad sammu edasi. Vahet pole, on see kukesamm või siis kilomeeter maad. Seda, mis õigupoolest toimus, saab hinnata alles kümne, paarikümne aasta pärast.

Saaremaa ei ole ses mõttes nii iseseisev Eesti osa, et saaks suure ja valju häälega rääkida erisustest võrreldes muude maakondade ja kohtadega. Seega kõik need näitused, mis siia jõuavad, või siis siit mandrile, on kuidagi seotud. Ja väga hea, et on.

Nii ei ole meri takistuseks mitte millelegi. Aga ühe näituse üle on eriti hea meel. Kaljo Simsoni näituse, mis jõudis Kuressaare lossi. Miks? Sest tegu on harukordse väljapanekuga nii mõneski mõttes.

Esiteks on Kaljo Simsoni juured Saaremaal, ja kes on sündinud saarlasena, see jääbki saarlaseks. Paratamatus. Teiseks on tegu n-ö nomenklatuurivälise kunstnikuga, kelle teoseid ei ole siinmail väga eksponeeritud.

Paradoksaalselt rohkem välismaal kui Eestis. Aga eks siin mängis oma rolli ka tolleaegne poliitiline olustik. Ja kontseptuaalse kunsti võidukäik. Kaljo Simson on kõike muud kui ühte raami sobituv looja. Temas on nii palju erinevaid loomingulisi tahke, mida ta püüdis jõudumööda talletada lõuendile. Sellist laadi looja on haruldasem, kui arvata oskame.

Tavaliselt, kui inimene on leidnud ennast mingist suunast või žanrist, siis kütab ta seda teha lõpuni. Ja võimalik, et nii ongi hea.

Aga sealsamas on inimesi, kes aina otsivad ja otsivad uusi väljundeid ja sageli ka leiavad. Mõneti on nende looming huvitavam. Mitmekesisem kindlasti.
Mis veel? Kindlasti tuleb ära mainida nüüd juba traditsiooniks saanud aastaüritused ehk Juu Jääb Muhus, ooperipäevad Saaremaal, merepäevad, mis aasta-aastalt muutunud huvitavamaks. Laadad muidugi. Aga see on juba eraldi teema.

Võimalik, et üheks suureks muutujaks on ja jääb või on ja saab Thule Koda. Selle rajamine ja selle tegevus. Natuke on ta juba mõjutanud kohalikku elu-olu. Või siis andnud oma panuse sellesse, et näiteks kinofilme saab Saaremaal vaadata juba päris mitmes kohas.

Muidugi on omal moel kurb, et Kuressaare Teater enam kinoga ei tegele, sest need, kes tegid seni, olid hingega asja juures. Ja mis muu loeb kui see, kui inimestele meeldib see, millega nad tegelevad. Aga kõik muutub. Ja nagu öeldud, kui ei ole paigalseisu, siis ei ole ka tagasiminekut.

Päris huvitava fenomenina liitusid väga paljud saarlased projektiga, mis lubas välja anda Eesti 100. aastapäevale pühendatud luulekogusid. Idee oli iseenesest ju väga hea, kahju ainult, et toimetaja kätt ei näinud vist mitte ükski neist raamatuist või noh, vähesed. Ja see oli ka rohkem autori enda ajada.

Aga hea on teada, et paljudel saarlastel on ka kirjanduslikus võtmes n-ö marssalikepike põues. Eriti ajal, mil tundub, et kirjandus teeb vähikäiku. Ja avaldamisvõimalusi on igal pool – sotsiaalmeedia on üks neist ja üldse mitte kõige viletsam. Eriti, kui mõelda sellele, et luule ei ole just ülearu hea müügiartikkel.

Täna loetuimad
Holostovi Kinnisvarahaldus peab maksma Sarbussi kütusevõla  (8)
Prokurör küsis toakaaslast pussitanud mehele pikka vangistust (5)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (29)
Kajakas haudub kesklinna parklas autode vahel mune (6)
Õpilastele jätkub veel toidupakke (4)
Vilsandi soetas loomade ja kauba veoks pargase (1)
Kevadjooksu võitsid Eliise Hoogand ja Kalev Õisnurm
Võidutule toovad tänavu Rando Nõmm ja Andrei Tšernobrovkin
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (4)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (53)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (15)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (14)
Kommentaarid
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (29)
Kajakas haudub kesklinna parklas autode vahel mune (6)
Prokurör küsis toakaaslast pussitanud mehele pikka vangistust (5)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (15)
Holostovi Kinnisvarahaldus peab maksma Sarbussi kütusevõla  (8)
Vilsandi soetas loomade ja kauba veoks pargase (1)
Õpilastele jätkub veel toidupakke (4)
Kaluri tee elanikud ei nõustu uue aadressiga (lisatud valla selgitus) (4)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (14)
Orissaare Konsum avab homme uksed (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud