[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 12. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Kultuur

Mida taim teab, mida loom mõtleb? (3)
Autor: Enda Naaber
Teisipäev, 01. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Lugesin väga huvitavat raamatut, Daniel Chamovitzi „Mida taim teab“.

See on teadlase mõtete rida taimest kui elavast olendist. Selgitava sõnumina kirjutab botaanik Jane-Maria Habicht järgmist: „Raamatut lugedes jõuad arusaamisele, et kuigi taimed on kurdid, nad ei tunne valu ega kannatusi, neil puuduvad emotsioonid ja intelligentsus, on nad siiski väga teadlikud oma ümbrusest, sellest, kus nad asuvad, kes nende kõrval kasvavad või tegutsevad, milline on ilm jne.“

Ühesõnaga: nad näevad, haistavad, tunnevad, kuulevad, mäletavad...
Raamat viib kindlasti iga lugeja lapsepõlvemaailma, mil inimlaps hakkab loodust avastama. Mäletan üht sellist seika. Meie suveköögi ees oli suur lõhkine kivi. Kivi nagu kivi ikka. Aga ühel päeval istutas ema selle kivi lõhesse kuningakrooni. Oi, missugune ilus motiiv see oli! Käisin teda iga päev imetlemas ning siis tunnetasin korraga, et meist on saanud sõbrad.

Lilled elumaja ees, valged floksid, lummasid samuti, sest neid oli hästi palju. Ja nendelt käisin ma valgust laenamas.

Ühel ajal jääb taimede maailm kaugemaks. Ja siis tuletab ta ennast jälle meelde.
Daniel Chamovitz kirjutab: „Geneetilisel tasandil on taimed palju keerukamad olendid kui paljud loomad ja nii mõnedki bioloogiateaduse tähtsaimad avastused on sündinud taimede uurimise tulemusel.“

Maakodu on just nii rikas, kui palju seal on taimi.
Tuleb meelde, kuidas sai vanale vankrile istutatud tulpe. Nad sirgusid seal õistvaks lilleväljaks. Aga pidin endalt vahel küsima: miks mõned tulbid närtsisid enne kui teised?

Vastuse saan nüüd raamatust „Mida taim teab“. See on nii nagu inimestegagi: kes lahkub varem, kes hiljem. Elujõud on lihtsalt erinev. Aga see kõik oleneb kasvutingimustest, elutingimustest. Taimed ju jälgivad elukeskkonda.
„Ellujäämiseks peavad taimed olema teadlikud neid ümbritsevast dünaamilisest visuaalsest maailmast. Selleks on vaja teada valguse suunda, hulka, kestust ja värvust.“

Jälgisin kunagi hõberemmelgate  kasvamist. Üks taim elutses valguses, teine varjus. Ja nad kasvasid tõesti erinevalt. Valguses kasvav oli elujõulisem.
Taime maailma elu on sama keeruline nagu inimese elu, kuigi tal puuduvad närvid.

Kui veel edasi mõelda taimede tundlikkusest, saab selgeks, kui imeline on see maailm.

Taimedest mõeldes aga siirduvad mu mõtted loomadele. Küsitakse tihti: kas loomad mõtlevad? Kord Vilsandil olles kohtusin ühe väikese mehikesega, kelle mängukaaslaseks oli lammas, kes oli karjast eraldunud. Kohe torkas silma see, et nad suhtlesid nii sõbralikult. Poiss muudkui kallistas lammast.
Küsisin talt: on su sõber heatahtlik? Jah, vastas poiss.

See kohtumine oli selle võrra huvitavam, et iga kord, kui poiss temaga rääkis, tegi loom oma lambahäält: mää! mää! Mina aga seletasin poisile, et loomad ju mõtlevad. Meenus siil kodukohast. Pidasin temaga tõtt. Kui lahkusin, lahkus ka tema, kui tulin tagasi, tuli ka tema. Ja me vestlesime hulk aega.

Kord istus vanal kasel maja akna all orav. Muudkui vaatas ja vaatas aknasse. Läksin õue tema juurde. Ta hüppas mulle käele. Mida ta siis mulle öelda tahtis?
Maigutas muudkui suud. Ah-ah, süüa tahab. Tõin talle toast pähkleid. Oi, kuidas ta neid pures! Ja nii tast lõpuks saigi igapäevane külaline.

Kas lepatriinud mõtlevad? Kord kukkus lepatriinu trepiprakku. Aitasin ta kõrrega lõhest välja. Ta ei läinud kohe ära, vaid ronis mu käele ja siis tõstis väikesed tiivad lennuks. Nüüd liigub rohkem lepatriinusid maja trepil. Vaat kui tore!Terve perekond on neid.

Kui mõelda, et loodus meie ümber on nii mõistev, ühendab see inimesi eriliseks tunnetuseks. Sõna „elav“ on nagu võlusõna.

Kokkuvõtteks: taimebioloogiat õppides, loomade, putukate eluviisi jälgides jõuamegi selleni, et meil on looduses palju tuttavat, on mõttekaaslasi, on üllatusi.
Lindude maailm on esialgu nagu mõistatus. Aga nende elu jälgides jõuame tõeni, et ka nemad mõtlevad. Intuitiivselt koguni.

Vana pärna otsas on kuldnokapuur. Pojad on pesas. Emalind lendas toidujahile. Lendas sügavale metsa. Kuidas ta oskas tagasi tulla? Aga oskas! Ja suuresti aitas siin mälu. Mälu põhineb mõtlemisel.

Võiks ju veel rääkida puudest ja nende tunnetusest. Teinekord!
Inimene tahab ju loodusest kõike teada!

Täna loetuimad
Pujus mees nõudis ähvardades endale kiirabi
Margus Vaher avaldab, kuidas naisi tõeliselt õnnelikuks teha
Kaali kraatri taristu tehakse korda
Jaaniroos võitis konkursil peapreemia
Muusikakooli noored esinesid festivalil
Selgusid lauatennise karikavõitjad
Mattias Tass alustas Ameerikas võidukalt
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti
Tänak: peame lootma legendile
Õpilaste polaarviktoriin viib võitjad Arktikasse
Ohvriabi konverents keskendub seksuaalvägivalla teemale
Autod on saatanast! Tõsi või!?
Risto Lillemets on 2019. aasta nominent
Kontrast jõuab Tartusse
JUHTKIRI - Rõõm koostantsimisest
Nädala loetavuse top 5
Pereansamblid pidasid festivali
Väärikate konverents tõi täismaja (5)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (12)
Eakate aktiveerimine ja toetamine Saaremaa vallas (2)
Sass Henno peab Orissaares loengut (3)
Kommentaarid
Pulmamess pakkus ideid elu tähtsamaks päevaks (6)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (12)
Alaealised värbavad Slupis välitrimpajaid alkoholi ostma (9)
SÜGi uut nime saab valida ülehomseni (8)
Tulekul on astroloogiaõhtu (8)
Väärikate konverents tõi täismaja (5)
Saaremaa sai esimese veinitehase (6)
Kas pihlakad lähevad punaseks või punasteks? (13)
Isadepäeval sai soomukiga sõita (9)
JUHTKIRI - Tervisest ja õnnest (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud