Kes vähegi on käinud Euroopa lõunapoolses osas, teab, et nii mõneski riigis kõnnivad kassid ja koerad omapäi mööda kitsaid külatänavaid. Nad on tihtilugu kõhnad, nääpsud ja väga erksad. Ja neil ei ole midagi suuremat viga. Vähemalt mitte silmanähtavalt ja mitte kõigil. Tuppa kohalikud neid ei lase, küll aga väga sageli võib näha, et loomakestele on siia ja sinna pandud toidukausid. Alati on seal ka mõni pisike kass või suur koer söömas. Mõneti on see veider: kassid on pisikesed ja nääpsud, sageli heleda kasukaga, koerad aga suured ja lontis kõrvadega. Vähemalt need sada ja rohkem, keda hiljuti ise kohtasin.

Sage on ka see, et kassid istuvad laua kõrval kohvikus ja keegi neid ära ei aja. Ei tule teenindaja uurima, et mis see loom siin teeb. Vastupidi, neile antakse palukesi.

Kujutage ette nüüd põhjamaid. Ükski kass ega koer ei ole lubatud kohvikutesse, teemajadesse ega restoranidesse. Ei oma ega hulkuv. Kui just ei ole tegu spetsiaalsete kohtadega, kus loomad on lubatud.

Teine asi. Sageli räägitakse, kui laisad ja kasuahned on kreeklased ja üldse lõunamaalased. Järeldusi tehakse sellest, et kõik poed on siesta ajal reeglina kinni. Aga miks on kinni? Proovi ise selles palavuses töötada. Seevastu on poed ja töökojad avatud hommikuti ja mõnikord lausa õhtul 11–12-ni välja. Laisad? Mis mõttes? Jah, poodidel ei ole kindlaid kellaaegu, millal need on lahti, aga siesta ajal ei lähe ka keegi välja poodi. Poed on lahti siis, kui uksed on avatud. Nii lihtne see ongi. Kreeklane töötab kella kuuest hommikul kella 11-ni. Selleks ajaks saab ta asjad tehtud. Siis sööb, läheb magama, tõuseb üles, sööb, ja pärast kuut on ta taas tegutsemisvalmis. Ja paremat ja särtsakamat teenindust kui sealmaal ei oska tahtagi. Lisaks see, et kui istud lauda, tuuakse sulle veepudel. Ilma küsimata. Kohe. Enne kui jõuad midagi tellida. Ja kui saad arve, saad selle koos lisasuupistega. Või joogipoolisega. Muidugi, see viimane toimib väiksemates külades, suurlinnades ilmselt mitte. Kus on ahnus? Kus on laiskus?

Põhjamaalased peavad ennast ikka paremaks, tublimaks, töökamaks kui need “laisad“ kultuurihälli elanikud. Aga selle põgusa kogemuse najal: Kreeka on ja jääb põhjamaise kultuuri hälliks, nii ajalooliselt kui ka suhtumiselt inimestesse ja töösse.