Kui allakirjutanu läinud neljapäeva õhtul kella kuue paiku Pargi lasteaia Rootsi uulitsal asuvale manööverpinnale jõudis, oli “linalindude” järjekordne trenn juba alanud. Kui tänapäeval kipuvad meie naised moodsate nimedega (aeroobika, fitness, bodypump jms) liikumistrennidesse, siis klassikalist võimlemist oli esiotsa üsna pentsik vaadata. Nõukogude ajal sündinud inimestel võib vabalt déjà vu tunne tekkida.

“Jah, see võimlemine, mida meie teeme, ei ole võib-olla nii atraktiivne kui aeroobika, kuid tegeleme võimlemisega, millele pani Eestis aluse juba Ernst Idla,” rääkis Meie Maale naisvõimlejate rühma juhendaja, nelja lapse ema Kai Jürlau.

Muide, lugejale teadmiseks, et Ernst Idla oli 1901. aastal Türi kandis sündinud ja rahvusvaheliselt tunnustatud eesti võimlemispedagoog, kes pages kommunistide eest 1944. aastal Rootsi, jätkas seal oma tööd ja suri Stockholmis 1980. aastal.

Naiste võimlemisrühmadel üle Eesti on üldtantsupeaol ette antud kaks kava – “Rabahaldjad” ja “Rukkirääk”. Kui Rabahaldjate kavas on kasutusel rohelised kätised, siis Rukkiräägu omas valged linikud. Muide, Rukkirääk oli kavas juba VIII üldtantsupeol, mis toimus Tallinnas Komsomoli-nimelisel staadionil 1965. aasta juulis.

*  *  *

Kai Jürlau: kui rüht on korras, siis on terve keha korras

Miks te oma rühmale Linalind nimeks panite?
Nojah, otsisime ilusat nime ja saime idee sõrulaste aabitsast. Meie võimleja Jürje Koert (pildil) oli see, kes selle nime sealt leidis ja linalind on eestlaste seas tegelikult rohkem tuntud kui linavästrik.

Kellel tekkis mõte selline naiste võimlemisrühm kokku kutsuda?
See oli Jürje ja minu idee. Olen ise lasteaia lastega käinud ülevabariigilistel lasteaedade tantsupidudel jaSaaremaa 46. Tantsupeol ning mõtlesin, et võiks ise ka esinejana platsil olla.

Töökaaslased ja sõbrannad tulid meie ideega kaasa ja põhiline on see, et nad ise väga tahavad seda kõike teha. Tõsi, eks üldtantsupidu tõukas ka tagant, kuid loodan väga, et jätkame võimlemisega ka pärast pidu.

Kumb kava naistele endile rohkem meeldib?
“Rabahaldjad!” kostis naisvõimlejate üksmeelne vastus, kui olid küsimust kuulnud. Kui küsisin, miks just see, siis see kava pidi naiste arvates “maagiline” olema. Tegelikult tantsime koos rahvatantsijatega ühiselt kahte tantsu ka – “Maa hing” ja “Tuljak”.

Mida ütlete teistele Saaremaa naistele, et miks peaks võimlemisega tegelema?
Et saaksid olla terve. Võimlemisega saab oma rühi korras hoida ja kui rüht on korras, siis on terve keha korras. Ei saa alahinnata ka emotsionaalset laengut, mis võimlemisest on võimalik ammutada.

Arvan, et iga naine, kellel on rütmitaju, saab hakkama nende kavadega, mis meil tantsupeol esitada tuleb.

Kõige tähtsam on tahtmine. Meie rühma keskmine vanus on 42 aastat, kuid võimlemine vanusepiire ei sea.