[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 24. juuni 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Kultuur

Siis, kui Soome läksime
Autor: Ene Kallas
Teisipäev, 04. juuni 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kuressaare linnuse põhjabastioni väravakäigus on üleval Martin Rattase näitus “See oli siis, kui Soome läksime”. Näituse avamisele eelnes temaatiline seminar, mis kõneles Eesti-Soome vahelisest töörändest.

Sissejuhatuseks seminarile rääkis muuseumi juhataja Rita Valge sellest, kuidas näitus Saaremaale jõudis. “Vahel tekivad head ideed paralleelselt või üks asi viib teiseni. Kui mina oma ideed korraldada näitus saarlaste ulgtööst ühe oma hea sõbra peal testisin, sain temalt kiire tagasiside, et Tartu ülikooli doktorant Keiu Telve just taolise uurimusega tegeleb. Otsad jooksidki kiiresti kokku,” sõnas ta.

Seminaril said sõna Laura Ashmuth, kes rääkis projektist „Liikuv ebavõrdsus. Hargmaised pered Eestis ja Soomes“, Pihla Siimu, kes rääkis laste rändelugude uurimisest, Keiu Telve analüüsis Kalevipoegi ehk neid, kes käivad Soomes tööl, Moonika Siimets ja Kadri Pahlats kõnelesid pooleliolevast dokfilmist „Talsinki lapsed“.

Projekt “Liikuv ebavõrdsus…” kestab neli aastat ja selle jooksul uuritakse Eesti-Soome vahel liikuvaid hargmaiseid perekondi ja mobiilsusega seotud ebavõrdsust. Jälgitakse erineva tausta ja võimalustega inimesi nii ühel kui teisel pool Soome lahte, et näidata, kui erinevad on rahvusvaheliselt liikuvate perekondade lood.

Üheks suureks väljundiks ses projektis oli Martin Rattase valminud koomiksiseeria, mida saarlased ja Saaremaa külalised saavad vaadata põhjabastioni väravakäigus. Koomiksinäitus toob esile päris inimeste lood Soome minemisest, seal kohanemisest ja tagasitulekust. Ida-Soome ülikooli ja Tartu ülikooli uurijad on kolme aasta jooksul kogunud erinevas vanuses eestlaste isiklikke lugusid, millega kõigil on võimalik suhestuda.

Martin Rattas rääkis vahetult enne näituse avamist seda, kuidas ta koomikseid joonistab ja kui raske on süveneda nii kurba teemasse. Seega, et natukenegi oleks nii joonistajal endal kui vaatajal lusti, avab ta Soome töörännet humoorikas võtmes. Kõik teemad, mida ta koomiksites käsitleb, on sündinud koostöös, st ideed on ühine vara, aga joonistas siiski Martin. Kui talle pakutaks teist korda seda võimalust – osaleda sellises projektist –, siis kogu temaatika traagikale vaatamata oleks ta nõus.

Rääkides koomiksitest, osutas ta näituse avamisel nii ühele kui teisele detailile ja rääkis, et just sellised pisikesed asjad on need, mis talle endale meeldivad kogu loomest. Ning see, kui saab joonistuse paika ja aeg on hakata värvima ning varjutama. See on tema sõnul kõige meeldivam osa kogu protsessist.

Kuna kogu seminar keskendus sellele, mida kõik eestlased arvavad teadvat – miks minnakse Soome tööle –, siis enamik räägitud jutust on paljudest meediakanalitest läbi jooksnud. Ses mõttes oli ehk kõige silmiavavam Keiu Telve analüüs Kalevipoegadest. Ta toetus suuresti vaatlusandmetele, mis ühelt poolt kinnitasid meedias levinud legende, teiselt poolt aga avasid Soome-rände teisi nurki. Tõesti, Soome tööle minnakse seepärast, et teenida inimväärset palka. Mida väga aga ei käsitletud, oli aga see, et Soome tööle lähevad reeglina need Eesti inimesed, kelle elukohas ei ole palju tasuvat tööd. Samas minnakse ka seepärast, et palk, mida Eestis saad, pole võrdväärne sellega, mida seal. Nii näiteks on täiesti eristatav tööinimeste grupp ehitajad.

Peale palga on seal teisigi boonuseid, näiteks sotsiaalne kindlustatus.

Nagu igasuguse töörände puhul, nii kardetakse ka seda, et kui käid Soomes tööl, siis jääd Eestis võõraks. Ja kes reeglina käib? Käivad pereisad, kellel on suud toita. Ja mida see ühe perega teeb, kui üks pereliige on kaugel eemal? Ühte vastust ei ole. Mõned jäävad võõramaks, mõned saavad omamaks, ja vahel harva tekib ka kaks peret – nii siin- kui sealpool lahte. Samas aga räägivad mehed justkui ühest suust, et kus meil see aeg seal? Põhimõtteliselt on kogu seal oldud aeg täidetud ju tööga, muuks eluks suurt aega ei ole.

Monika Siimets rääkis natuke kavandatavast filmist. Kuna tema sõnul oleks kergema vastupanu tee see, kui jälgida, ütleme nelja Soomega seotud Eesti perekonda, siis võetakse filmis ette natuke laiem seltskond. Ehk püütakse anda võimalikult adekvaatne pilt sellest, mismoodi eestlased ja Soome on omavahel seotud. “Kõik lood on erinevad,” ütles ta. Kokku niisiis peaks saama tervikliku loo sellest, mismoodi on elada võõrsil, kas või mõnda aega.

Kogu projekti kohta saab infot: estfinblog.wordpress.com


Täna loetuimad
Perekondlik
Sõmera hooldekodukompleks läheb müüki (24)
Ihaldatuim RMK maatükk asub Saaremaal
Vald: pakendeid peaksid vastu võtma ka poed (17)
Raekoja tänav peagi liikluseks lahti (8)
Topeltpõleng tekitas päästjatele pingelise olukorra (1)
Enn Meri stipendiumi sai Sander Vilter (9)
Juulist saavad haiglas sündinud beebid endale Tuiud (5)
Tapjale kümneaastane vangistus (1)
Hoovid ootavad külalisi
Sõna on mäda (4)
Lilled usinatele
Kurdlehine kibuvits Saaremaal esialgu probleemi ei tekita
MEIE MAA 100 - Meie Maa autohull
Zummi käsikiri tõsteti romaanivõistlusel esile
Nädala loetavuse top 5
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (6)
Staažikas noorsootöötaja lahkus Noortejaamast (12)
Varas istutas potililled oma aeda (29)
Lihaveised häirivad Sutu lahe ääres suplejaid (31)
Perekondlik
Kommentaarid
Sõmera hooldekodukompleks läheb müüki (24)
Topeltpõleng tekitas päästjatele pingelise olukorra (1)
Vald: pakendeid peaksid vastu võtma ka poed (17)
Riik on katki (9)
Juulist saavad haiglas sündinud beebid endale Tuiud (5)
Varas istutas potililled oma aeda (29)
Raekoja tänav peagi liikluseks lahti (8)
Lihaveised häirivad Sutu lahe ääres suplejaid (31)
Sõna on mäda (4)
Enn Meri stipendiumi sai Sander Vilter (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud