[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 18. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Kultuur

Eesti esimesele akadeemikule pühendatud väljapanek
Autor: Ene Kallas
Teisipäev, 11. detsember 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kuressaare lossi piiskopi eluruumides on avatud botaanikule ja taimeökoloogile Teodor Lippmaale (1892–1943) pühendatud väljapanek.

Lippmaa panus Eesti ja maailma taimkatteteadusesse on hindamatu. Fotodega rikkalikult illustreeritud posternäitus tutvustab, kuidas Teodor Lippmaast kujunes tänu tööle ja andele üks 20. sajandi Eesti ja maailma tippteadlasi. Ta oli esimene Eestis valitud akadeemik.

13. planšetil käsitletakse ka Lippmaa panust ülikooli botaanikaaia direktorina ning tema traagilist hukku.

Näituse koostaja on Ülle Reier, projektijuht Inge Kukk, kujundaja Riina Eerik. Näituse koostajad tänavad abi ja koostöö eest Helle ja Jaak Lippmaad. Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.

Kena sissejuhatuse Teodor Lippmaa elusse ja tegemistesse tegi Inge Kukk Tartu ülikooli loodusmuuseumist. Inge Kuke sõnul kuulus Lippmaa omal ajal maailma botaanikute esikolmikusse. „Tema töid tsiteeriti, tema käest küsiti nõu, tema seisukohti aktsepteeriti ja teda kutsuti üle maailma igale poole konverentsidele,“ kõneles Inge Kukk.

Tulevane tippteadlane pärines väga vaesest perest, ta oli neljalapselise pere kõige vanem laps. Ülikooli läks ta Peterburi, kus aastail 1917–1918 õppis keemiat, aga keerulised ajad katkestasid ta õpingud. Pärast õpinguid valis ta õpetaja-ameti ja läks tööle Altaisse. Just sealt tekkis tal huvi botaanika vastu. Alustas herbaariumi loomist ja kui hiljem tuli Tartusse, üritas ta neid taimi raamatute järgi määrata. Magistri- ja doktorikraad tulid õpingute loogilise jätkuna.

Ta avaldas 12 teadusartiklit erinevates keeltes, sest lisaks sellele, et tegu oli andeka botaanikuga, oli tal ka annet keelte peale. Lisaks eesti ja vene keelele oskas ta läti, soome, saksa, inglise, prantsuse ja ka ladina keelt. Neis keeltes oli ta ka võimeline teadusartikleid kirjutama.

Tema tööd aga unustati pikaks ajaks ja millalgi 60. aastatel taasavastati Lippmaa nimi ja tööd. Ta on olnud pioneeriks mitme uue uurimismeetodi väljatöötamisel.

Lippmaa võttis enda pühaks kohuseks korrastada Tartu botaanikaaia peenrad, süstematiseerida, asetada kõikjale õiged sildid. Ta määras ümber umbes 60% botaanikaaia toonastest taimedest.

Üks Lippmaa huviobjekt oli ka Saaremaa lähedal, Abrukal. Nimelt leidis Lippmaa, et suviste ekspeditsioonide käigus ei saa põhjalikult uurida taimede kasvutingimusi. Tuleb rajada statsionaarne uurimisbaas ja esimese sellise tegigi ta Abruka saarele.

Kui ta 1931. aastal esimest korda Abrukale läks, oli ta väga üllatunud sealsest lopsakast lodumetsast. Ta vahendas oma naisele muljeid Abrukast järgmiselt: „Mets on toredalt lopsakas, aga see, mis elu raskeks teeb, on ussid. /…/ Punkt kaks: sääsed. Söövad kurivaim tublisti. Punkt kolm: imelik ja nätske leib. /…/ Punkt kuus: minu kokakunsti täielik kokkuvarisemine, täielik puudus.“

Kui 1935. aastal hakati Eestis välja töötama looduskaitseseadust, moodustati nõukogu, mille eesotsas Teodor Lippmaa oli, võitles ta selle eest, et Abruka saar tervikuna võetaks looduskaitse alla. Looduskaitsealase tegevuse eest anti talle 1939. aastal suur looduskaitse hõbemärk. See on haruldane autasu, mille seadis sisse president Päts. Välja jõuti anda vaid 12 hõbemärki. Kuldmärgi andis Päts muidugi iseendale kui kõige suuremale looduse kaitsjale.

Näitus jääb avatuks 3. veebruarini.

Täna loetuimad
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (1)
Autol purunes parklas kütusevoolik (2)
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (18)
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (10)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (4)
Eakatel on Isuzu bussi raske siseneda  (14)
Päästeamet leidis Saaremaa lasteaedades ja koolides puudusi
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (14)
Saaremaa naised on kõige aktiivsemad NIPT testi kasutajad
„Külla-külla!“ – väga menukas ettevõtmine
Lugeja küsib, jurist vastab (5)
Hematoloog Ines Vaide alustab haiglas vastuvõttu
Saaremaa mahetoode Rand & Rossi tõi Soome konkursilt hõbemedali
Koorijuhid ootavad laulupeo repertuaari kinnitamist
JUHTKIRI - Käepärane lahendus
Nädala loetavuse top 5
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (16)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (1)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Kommentaarid
Lugeja küsib, jurist vastab (5)
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (18)
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (14)
Eakatel on Isuzu bussi raske siseneda  (14)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (16)
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (10)
Autol purunes parklas kütusevoolik (2)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (4)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud