[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 22. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Kultuur

Eesti esimesele akadeemikule pühendatud väljapanek
Autor: Ene Kallas
Teisipäev, 11. detsember 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kuressaare lossi piiskopi eluruumides on avatud botaanikule ja taimeökoloogile Teodor Lippmaale (1892–1943) pühendatud väljapanek.

Lippmaa panus Eesti ja maailma taimkatteteadusesse on hindamatu. Fotodega rikkalikult illustreeritud posternäitus tutvustab, kuidas Teodor Lippmaast kujunes tänu tööle ja andele üks 20. sajandi Eesti ja maailma tippteadlasi. Ta oli esimene Eestis valitud akadeemik.

13. planšetil käsitletakse ka Lippmaa panust ülikooli botaanikaaia direktorina ning tema traagilist hukku.

Näituse koostaja on Ülle Reier, projektijuht Inge Kukk, kujundaja Riina Eerik. Näituse koostajad tänavad abi ja koostöö eest Helle ja Jaak Lippmaad. Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.

Kena sissejuhatuse Teodor Lippmaa elusse ja tegemistesse tegi Inge Kukk Tartu ülikooli loodusmuuseumist. Inge Kuke sõnul kuulus Lippmaa omal ajal maailma botaanikute esikolmikusse. „Tema töid tsiteeriti, tema käest küsiti nõu, tema seisukohti aktsepteeriti ja teda kutsuti üle maailma igale poole konverentsidele,“ kõneles Inge Kukk.

Tulevane tippteadlane pärines väga vaesest perest, ta oli neljalapselise pere kõige vanem laps. Ülikooli läks ta Peterburi, kus aastail 1917–1918 õppis keemiat, aga keerulised ajad katkestasid ta õpingud. Pärast õpinguid valis ta õpetaja-ameti ja läks tööle Altaisse. Just sealt tekkis tal huvi botaanika vastu. Alustas herbaariumi loomist ja kui hiljem tuli Tartusse, üritas ta neid taimi raamatute järgi määrata. Magistri- ja doktorikraad tulid õpingute loogilise jätkuna.

Ta avaldas 12 teadusartiklit erinevates keeltes, sest lisaks sellele, et tegu oli andeka botaanikuga, oli tal ka annet keelte peale. Lisaks eesti ja vene keelele oskas ta läti, soome, saksa, inglise, prantsuse ja ka ladina keelt. Neis keeltes oli ta ka võimeline teadusartikleid kirjutama.

Tema tööd aga unustati pikaks ajaks ja millalgi 60. aastatel taasavastati Lippmaa nimi ja tööd. Ta on olnud pioneeriks mitme uue uurimismeetodi väljatöötamisel.

Lippmaa võttis enda pühaks kohuseks korrastada Tartu botaanikaaia peenrad, süstematiseerida, asetada kõikjale õiged sildid. Ta määras ümber umbes 60% botaanikaaia toonastest taimedest.

Üks Lippmaa huviobjekt oli ka Saaremaa lähedal, Abrukal. Nimelt leidis Lippmaa, et suviste ekspeditsioonide käigus ei saa põhjalikult uurida taimede kasvutingimusi. Tuleb rajada statsionaarne uurimisbaas ja esimese sellise tegigi ta Abruka saarele.

Kui ta 1931. aastal esimest korda Abrukale läks, oli ta väga üllatunud sealsest lopsakast lodumetsast. Ta vahendas oma naisele muljeid Abrukast järgmiselt: „Mets on toredalt lopsakas, aga see, mis elu raskeks teeb, on ussid. /…/ Punkt kaks: sääsed. Söövad kurivaim tublisti. Punkt kolm: imelik ja nätske leib. /…/ Punkt kuus: minu kokakunsti täielik kokkuvarisemine, täielik puudus.“

Kui 1935. aastal hakati Eestis välja töötama looduskaitseseadust, moodustati nõukogu, mille eesotsas Teodor Lippmaa oli, võitles ta selle eest, et Abruka saar tervikuna võetaks looduskaitse alla. Looduskaitsealase tegevuse eest anti talle 1939. aastal suur looduskaitse hõbemärk. See on haruldane autasu, mille seadis sisse president Päts. Välja jõuti anda vaid 12 hõbemärki. Kuldmärgi andis Päts muidugi iseendale kui kõige suuremale looduse kaitsjale.

Näitus jääb avatuks 3. veebruarini.

Täna loetuimad
Perekondlik (1)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (7)
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (25)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (17)
Kommentaarid
Igor Gräzin asub tööle Saarte praostkonna vikaarina  (23)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (7)
Särjepüük algas mullusest kuu aega varem (3)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Seksuaalne orientatsioon ei ole erivajadus (23)
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (25)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (120)
Perekondlik (1)
Tuba, kus maailm muutub paremaks (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud