[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 23. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Kultuur

Siiralt Ilmar Tornist ja tema eluloost
Autor: Ene Kallas
Teisipäev, 25. september 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Kunstniku-bloknoodiga looduses. Umbes 1956. FOTO: raamatust Ilmar Torn “Minu elu lugu”

Saaremaa Muuseumi toimetise nr 10 esitlusest on natuke aega möödas. Mitte liiga palju, aga piisavalt selleks, et raamat korralikult läbi lugeda ning kujundada arvamus. Niisiis, kunstnik Ilmar Torni „Minu elu lugu“.

Esiteks. Trükise kohta võib öelda, et see on esinduslik. Küllaltki väikeses formaadis, kõvakaaneline, soliidse kaanega ja varustatud toimetajapoolsete asjalike joonealustega. Raamatu lõpus on sündmuste jada ja inimeste register. Väga sümpaatsena mõjub Heinz Valgu järelsõna.

Üks tark inimene ütles üsna hiljuti, et sõna valdamine ei ole muud kui märk inimese haritusest. Loe: mida haritum ja lugenum, seda meisterlikumalt valdab ta sõnakunsti. Ses ütlemises on suur annus tõtt, aga ikkagi jääb väike kahtlus. Kas inimesed, kes kogu elu on ennast harinud reaalteaduste vallas, on ikka sama sõnaosavad kui humanitaarid? Kas saab võrrelda kirjanikku arhitektiga? Matemaatiku sõnavara kirjandusteadlase omaga? Front-end-mehe lauseseadmisoskust toimetaja väljenduslaadiga?

Kui aga üldiselt saabki taandada kirjutamisosavust selle elementaarsel tasandil tõesti haritusse või harimatusse, siis alati jääb see x-faktor, mis teeb mõne haritud inimese kirjatükid paremini loetavaks kui teiste omad.

Miks sellest üldse juttu teha? Ikka seepärast, et Ilmar Torn on selle teooria kohaselt haritud inimene, kes valdab kenasti sõna. Ja tema harituse alus on Saaremaal, ühisgümnaasiumis. Ta muidugi ei ole kitsi jagama häid sõnu omaaegsete õpetajate aadressil. Ta peatub üsna põhjalikult sellel, mis temast tegi sellise mehe, kes ta oli hilisemas elus.

Kaanest kaaneni

Inimesi saab üsna meelevaldselt jagada vägagi erineval moel. Näiteks niimoodi: need, kes loevad elulooraamatuid, ja need, kes ei loe. Mina reeglina ei loe. „Miks?“ on küsimus, mis ses kontekstis ei tohiks kedagi huvitada.

Siiski lugesin Ilmar Torni eluloo kaanest kaaneni läbi. Ei kahetse. Võimalik, et raamatu tegi huvitavaks tõesti see otsatu ausus. Siirus. Sealjuures ei laskutud piinlikesse detailidesse.

Niisiis on Kunstnike Liidu kauaaegse esimehe kirjutatud biograafia näide sellest, kuidas saab kirjutada soliidselt ja ausalt väga isiklikest asjadest. Võimalik, et paljud neist jäid ka kardinate taha, aga see pole enam üldsuse mure. Ikka see, mida lehekülgedelt lugeda.

Mõnikord on füüsiliselt raske osa saada inimeste kannatustest, lahinguvälja vintsutustest, sõjakollete õudustest, on keeruline lugeda sellest, kuidas inimesed elamise asemel lihtsalt virelesid.

Ilmar Torni kirjutatuga otse nii ei olnud. Võimalik, et selleks ajaks, kui ta oma mälestused kirja pani, oli ta jõudnud leppida kõige sellega, mida pidi läbi elama.

Ja seesama leppimine lasi tal kirjeldada seda aega justkui läbi pehme kanga, mis siiski näitab asjade olemust. Lugeja saab piirjoontest aru, saab aru, mis on mis, aga mingi aimatav kiht jääb kirjutaja ja lugeja vahele. Võimalik, et meelega, sest kui inimene just sadist ei ole, ei tahagi ta ju, et keegi elaks samasugust õudust üle, nagu kirjutaja ise oli sunnitud tegema.

Samas on ka väga sümpaatne heade aegade kirjeldus. Ei mingit tohutut kelkimist, vaid nentimine, et läks hästi. Läks kohe väga hästi. Ilmselt oskavad kõik need, kes on varem pidanud virelema, hinnata seda, kui elu näitab oma paremat poolt. Sellist, mis tundub päikseline. Ja mitte ainult ei tundu. Tõsi, ka selles ajas oli nii mõndagi valesti, aga ka nende asjade kohta, mis sügavalt isiklikud, kunstnik ei valetanud, vaid lihtsalt nentis, et nii oli. Hea, et ta ei piitsutanud ennast liialt, aga hea, et ta ei laskunud ka õigustustesse. Lihtsalt teatas, et nii oli.

Samamoodi ei varjanud Torn ka kuidagi oma ajastu mentaliteeti. Seda, mil moel aeti asju ja kuidas seda tuli teha, et tehtul oleks mingeid positiivseid tagajärgi ja ise ei jääks naeruväärseks. Väljuks olukorrast sirgeselgselt.
Raamat on varustatud rohke illustratiivse materjaliga, rõhutades mõnda seika, inimest või ehitist, mis kõik kunstnikule olulised olid.

Võimalik, et nii mõndagi kohta oleks ehk saanud lihvida, võimalik, et kahe- või kolmekordne korrektuur oleks silunud mõned näpuvead, aga mis seal ikka. Raamat ise on kõigiti soliidne ja häbeneda ei ole küll midagi. Ikka uhkust tunda, et Saaremaal oli olemas selline suurmees nagu kunstnik Ilmar Torn.

Täna loetuimad
Perekondlik (2)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu (4)
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (1)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (11)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (1)
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (3)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (4)
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik (4)
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (29)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (24)
Kommentaarid
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu (4)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (24)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (1)
Tuba, kus maailm muutub paremaks (7)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (4)
Rahvas, rahvus, riik (4)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (29)
Nelja maakonna naiskodukaitsjad õppisid evakuatsiooni (3)
Igor Gräzin asub tööle Saarte praostkonna vikaarina  (29)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud