[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 24. oktoober 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Kultuur

Naisteajakirjade võlust ja valust, natuke ka kunstist
Autor: Ene Kallas
Teisipäev, 05. juuni 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Aita Kivi ja Matti Pärk rääkisid Saaremaa rahvale sellest, mida tähendab töötada naisteajakirjas, kunstist ja elust üldisemas plaanis. FOTO: Ene Kallas

Eelmisel nädalal rääkisid Saaremaa keskraamatukogus ajakirjanikust kirjanik Aita Kivi ja kunstnik Matti Pärk meediast, naistest meedias ja naistest kunstis.

Aita Kivi rääkis väga avameelsest sellest, mismoodi ajakirjandus toimis Eesti aja alguses ja mis määrab naisteajakirjanduse praegusi tendentse.

"Eesti naisele on omane madal enesehinnang," sõnas ta. "Kui keegi oleks mulle aastaid tagasi öelnud, et töötan kuni pensionieani naisteajakirja peatoimetajana, ma poleks seda uskunud. Aga nii on läinud." Sest mingil hetkel hakati hindama töökogemusi. Siiski, 60 ja 60 pluss põhikohaga töötajaid ajakirjanduses väga palju ei ole. Rohkem tehakse kaastööd.

Vanus on Aita Kivi jaoks olnud alati väga oluline märksõna. Naine meedias, ta vanus ja välimus. Kui nõukogude ajal oli see teisejärguline, siis edasisel ajal muutus see tähtsaks. Kui ta alustas töötamist Annes tegevtoimetajana 43-aastasena, läks vanuse teema väga valusaks. Reklaamiosakond määras vanuse, kellest tohtis kirjutada. Näitena rääkis ta loo, kuidas kirjutati 46-aastasest igati toredast inimesest, pärast seda tuli reklaamiosakond ja tegi ajakirjanikele peapesu – et kirjutate mingitest vanamuttidest. Tollel ajal, 18 aastat tagasi olid ainult noored tegijad ja eeldati, et nemad tarbivad kõike ja tohivad kõike. Õnneks muutus aeg üsna ruttu. On saadud aru, et peamine reaalne ajakirjade tarbija on ikkagi keskealine ja üle keskmise vana inimene.

Ajakirju on pea igale vanusele. "Eesti Naine on aga unikaalne, seal on kõikidele vanustele lugemist," märkis Aita Kivi. Samas tegijana on kergem teha ajakirja, mis on suunatud kindlale grupile. Tiiu on rihitud 50 plussile, seal ei pea mõtlema, mida sealt 20- ja 30-aastased lugeda leiavad.

80-ndate lõpus, 90-ndatel hakkas kasvama avameelsuse osakaal. Üha enam esitati küsimusi ja räägiti isikliku elu teemadel, mida nõukogude ajal ei peetud päris soliidseks. Kui 2010. oli ajakirjanik kuningas, kes tegi inimesest, kellest kirjutas, mida tahtis, utreeritult öeldes, siis praeguseks oleme Aita Kivi sõnul jõudnud sinna, et inimene sisuliselt teeb ajakirjanikuga, mis ta tahab.

Inimene sekkub meediatöösse

Kõigil on võimalus paluda lugu, mille ajakirjanik on kirjutanud, endale meili peale saata. Ja siis inimene ütleb, mis osa öeldust talle enam ei sobi. Ükski ajakirjanik reeglina ju asju välja ei mõtle, paneb kirja selle, mis on diktofonil, aga inimene kas ei taha seda mustvalgel näha või ta ei mäleta enam, kuidas ta seda sõnastas.

Nii või naa lastakse osa asju alati välja korjata või tehakse ümbersõnastus. Paljudele ei meeldi kõnekeel, aga see on see, mis eristab tavalist teksti hästi loetavast. Mis loob illusiooni kohalviibimisest. Eriti tüütu on siis, kui intervallide tagant tulevad meilile erinevate inimeste parandused. Ja iga kord saadab ajakirjanik parandatud versiooni veelkordsele läbilugemisele keeletoimetajale. Sisuliselt tekitatakse lõputute parandustega paljudele toimetuse inimestele topelttöö.

Järjest tavalisemaks muutub ka see, et inimene tahab näha loo kujundatud varianti ja talle ei meeldi üks või teine temast tehtud pilt. Siis hakatakse kujundajat suunama. "Niisiis naise võim meedia üle on kasvanud," võttis Aita Kivi jutu kokku. Samamoodi on võimalik, et inimene lihtsalt ütleb, et lugu talle enam mingil põhjusel ei sobi ja keelab selle avaldamise. Kuigi töö on tehtud.

Juttu tuli ka sellest, mismoodi näiteks saada ajakirja kaanele. Ajakirjandus sisuliselt sööb oma saba – kui oled juba tuntud, siis võtavad kõik ajakirjad sind oma kaanetüdrukuks. "Kehtib nõue, et ta oleks nägupidi juba tuntud," märkis Kivi. Taga on müügistrateegia. Müüb see ajakiri, kus on tuntud inimene. Ja iga number peaks müüma eelmisest paremini või enam-vähem samaväärselt. Seega, niipea, kui tänapäeval on keegi kaanel, tähendab see automaatselt seda, et see inimene on ületanud igas mõttes uudisekünnise. Tal on tuntuse aste, mida on raske eitada. Iseenesest natuke masendav mõte kõigile neile, kellel on olnud unistus sattuda mõne klantsajakirja kaanele.

Naised kunstis

Aita Kivi rääkis, et reeglina sünnib kaanelugu nädalase töö tulemusena. Ta rääkis põhjalikult pildistamisprotsessist ja sellest, kuidas sünnivad pildid, mis lähevad ajakirja kaanele. Sellest, et tundidepikkuse fotosessiooni tulemusena võib kahel järgneval sekundil olla kaks teineteisest täiesti erinevat pilti – ühel pildil inimene särab, teisel on õnnetu olemisega.

Kahetunnise koosviibimise teisel poolel rääkis Matti Pärk naistest kunstis. Oma õpilastest, sellest, mis on neist saanud. Ja kuidas avatud ülikoolist sai enesetäienduskursused. Mismoodi inimesed avastavad endas kunstniku. Üks huvitav detail – kunstnike liitu kuulub vaid ¼ naisi. Samas on reaalsus see, et paljud kunstitudengid on naised.

Ta peatus veidi ka Raegaleriis eksponeeritud näitusel. Üks huvitavamaid jutuajamise detaile oli ka see, kuidas kunstnik ütles, et saab puhtalt näojooni uurides aru, kellega on tegu. Näiteks, mis küljel inimene magab, kes on ta elukutselt jne. Sest joonistades ta süveneb inimesesse. Matti Pärkile meeldivad karakteriga inimesed – need, kelle näkku on elu kirjutanud oma jooned, kelle isikupära on selgelt eristatav.

Juttu tuli veel paljudest-paljudest asjadest. Siin äratoodud aga ilmselt kõnelesid siinkirjutajale kõige enam…

Täna loetuimad
Vald ei saa pakutud miljonit vastu võtta
Kesklinnas Hiina graniitplaate ei kasutata
Kuressaarest ei saa 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna
JUHTKIRI - Endale otsa vaatamise aeg (1)
Saaremaa saab üks-kaks Omniva pakiautomaati juurde
Politsei kontrollis juhtide kainust
Soome pillilaager tekitas noortes huvi muusika vastu
Haldusreformi arengusuunad  (1)
Margus Vaheril ilmus esimene raamat
Vald tahab tööle võtta võlanõustaja
Külavanemate suurfoorum tulekul
Lugeja küsib, jurist vastab
Saare memmede kontserdireis Lääne-Virumaale
Vähenenud töövõimega inimesed maakonnas on tööturul aktiivsed
Merepäästjad õpetavad spaas vee- ja jääohutust
Nädala loetavuse top 5
Kuressaare saab veel ühe teise ringi riiete poe (6)
Õllepruulijate vaheline vimm ei rauge (2)
Auto läks omaniku visatud suitsukonist põlema (3)
Kolme päeva jooksu võitsid Nikolajev ja Kuslap
Auriga keskus sai kümneaastaseks
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (91)
Haldusreformi arengusuunad  (1)
JUHTKIRI - Endale otsa vaatamise aeg (1)
Saaremaa vallal sai aasta täis (10)
Õllepruulijate vaheline vimm ei rauge (2)
Saaremaa kalleima mõisa hind langes kordades (1)
Augustikuisel leidmiste teel: Enda Naaber Nipsusti luulekogu (1)
Auto läks omaniku visatud suitsukonist põlema (3)
Aive Kesküla on aasta põllumees 2018 kandidaat (1)
Vingugaasianduri olemasolu võib päästab elusid (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud