Kuidas Ragnast pealik sai

Autor: Ene Kallas
Teisipäev, 08. mai 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kuidas saada pealikuks? Eks ikka tuleb vana pealik nõusse saada, et tütar on tema vääriline. Foto: Ene Kallas

Salme vallateater tõi läinud nädalal lavale lõbusa kogupereloo „Ragna, viikingitütar“. Koguperelugu on siinkohal täiesti õigustatud termin, kui mitte tahta kasutada väljendit „lastelugu“. Samas, ega see teine ka väga vale olekski.

Kuivõrd lastelood ei peagi olema sellised, mis viivad publikul mõtteid probleemidele ja teemadele, millega inimesed iga päev maadlevad või panevad irduma reaalsusest, et leida uut ja paremat reaalsust sealt, kust esiti otsida ei oska, on selline mõnus ja hoogne, kerge ja veidi muretu koguperetükk igati omal kohal.

Selles tükis ei maksa taga ajada ajaloolist tõde, ei maksa süvitsi minna sellega, kas tegelased ikka kannavad autentseid riideid või kas võitluslaad oli ikka selline. Sest see ei oma nii suurt tähtsust. Viikingiainelisus on vaid lahe taust – miks mitte siis sellega asju välja mängida? Samas on Salme vallateater isegi ses osas tubli olnud – midagi liiga silmakraapivat just näkku ei karanud. Ja see on saavutus omaette – kui tahaks kangesti norida, aga näed, ei nori ka. Sest midagi hullu ei ole.

Loo käivitus on lihtne. Elab üks lahe viikingitüdruk nimega Ragna. Ta isa on viikingipealik Gunnar Norskaja. Tüdruk kibeleb viikingile kohaselt lahingusse. Keegi muuseas ei ole kunagi öelnud, et naised ei käinud sõjaretkedel kaasas. Küll käisid, ja ehk sõdisid ka. Siinkohal lähevad muidugi ajaloolased oma arvamustes kaklema.

Niisiis, Ragna tahab rüüsteretkele, saaks ta seda aga ainult pealiku loaga. Isa ei taha lubada. Aga ka isal on probleem. Ta ei norska enam. Seega, pealik ta enam olla ei saa. Tuleb korraldada valimised. Ja muidugi võidab valimised Ragna.

Sõnaga – tegu on igati lustliku ja toreda mänguga, mida võib-olla piiravad lavaseinad. Aga ega sest miskit, suvel kolib Salme vallateater tükiga mere äärde, vabaõhulavale, kus ilmselt ongi ta õige koht.

Lavastas Maire Sillavee, heli ja valguse eest kandis hoolt Margus Lepik.
Rollides Marleen Juhandi, Getlin Jõgi, Kerttu Paju, Meriliis Õunpuu, Geidi Merivald, Mattias Kukk, Matis Prostang, Tea Merivald, Annika Ellervere, Annika Juhandi, Katrin Paju, Kaidi Ottis, Viljar Merivald, Rauno Rahnel ja Mart Kreek (Taritu tubateater).