[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 11. detsember 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Kultuur

Tiina Ojaste punase saladuslik intensiivsus
Autor: Lii Pihl
Teisipäev, 03. mai 2016.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Tiina Ojaste. FOTO: Urmas Luik

Tiina Ojaste on sündinud 3. oktoobril 1961. aastal Pärnus. Akadeemilise kunstihariduse omandas ta Tartu kunstikoolis, mille lõpetas 1981. aastal naha kunstilise kujundajana.

Jälgides kunstniku edasist elukäiku, peab tunnistama, et talle on kuhjaga antud nii kunstiannet kui ärisoont. Kaheksakümnendatel oli tal töökust ja ärivaistu eksportida oma kavandite järgi loodud nahkehistöö tooteid kaugetesse maadesse – Austraaliasse, Hiinasse ja mujale, rääkimata Euroopast. Aastatuhande vahetusest alates on ta pühendunud maalimisele.

Kuni tänaseni on tal toimunud 42 isikunäitust (õlimaalid) nii kodu- kui välismaal. Ilmselt on ta üks väheseid Eesti kunstnikke, kelle maale on näidatud Vatikanis.
Koos abikaasaga on ta üles ehitanud talukompleksi Pärnumaal, kus asub ka tema ateljee. Peale selle on ta aktiivselt kaasa löönud Pärnu Fabergè Seltsi sünnile ja tegevusele. Tiina Ojaste ise on värvikas ja salapärane nagu Fabergè muna, mis peidab endas nii mõndagi.
Kuna Raegaleriile on juba ammu silma jäänud tema naiselikud maalid ning nende kuninglik koloriit, siis otsustasime Tiina Ojaste oma näitusega Kuressaarde kutsuda ning teda lähemalt saare rahvale tutvustada. Näituse “Kuningkassid“ avamine toimub Raegaleriis reedel, 6. mail.

Tiina Ojaste pildid on heas mõttes teatraalsed, neis on romantikat ja glamuuri. Milline mõju on olnud lapsepõlvel teie loomingule?

Pärnu on minu lapsepõlvelinn, kus oli koduõu, liivarand ja meri. Suved aga veetsin maal vanavanemate juures Lääne-Virumaal, Tamsalu valla vanimas külas Järsis. Seal oli lapsepõlve võlumaa, millest on mälupilti jäänud suured laaned ja metsmaasikavälud, linnulaul ja piimavaht värskelt lüpstud lehmapiimal.
Talu elutoas oli ilus, nikerdustega mõisamööbel ja seintel maalid. Käisime vanaema-vanaisaga tihti lähimas, Võhmuta mõisasüdames asuvas külapoes. Muljet avaldas muinasjutuline mõisapark kõrge maakivimüüri, allee ja uhke, Napoleoni-vastasele sõjale pühendatud sissesõidu-auväravaga.

Valikuid oli noorpõlves kindlasti mitmeid, mis mõjutas just kunstiõpingute kasuks otsustama?


Kuigi kunstiannet on meie suguvõsas esinenud, ei ole keegi seda enne mind õppima läinud. Alustasin Pärnus kunstiringis, kus juhendajaks oli Eha Kolk. Hiljem astusin Tartu kunstikooli, mille lõpetasin naha kunstilise kujundamise diplomiga 1981. aastal.

Teie intervjuudest ja ka värviküllusest maalidel jääb mulje, et teid on kõige enam mõjutanud Tartu kunstikooli õppejõud-kunstnik Lola Liivat.

“Värvi, värvi, ärge kartke värvi!“ armastas Liivat-Makarova õppejõuna rõhutada. Ta on ekspressionismi viljeleja, suur värvidega mängija. See lause on mul alati kuklas ja kummitab. Oma õppejõududest meenutan sageli Harri Puuderselli, kelle maalides, vastukaaluks Lola Liivati jõulisele koloriidile, on valdavad heledad, pastelsed toonid, valgusküllasus ja õrn õhulisus.

Miks läks nii, et lõpetasite 1987. aastal alustatud ja kümmekond aastat edukalt tegutsenud oma nahkehistöö firma tegevuse, ei läinud edasi õppima kunstiülikooli, vaid hakkasite tegelema maalikunstiga süvitsi?
 
Jah, viimasel kursusel mõtlesin jätkata ERKI-s, kuid muutsin meelt tänu ühe õppejõu mõistaandmisele, et minul, Tartu kunstikooli lõpetanul “pole seal viis aastat lisaks enam midagi suurt õppida“. Olid ju 80-ndate algusaastad... Nahatöö ja poolteist aastakümmet oma firmas, see lihtsalt ammendas ennast minu jaoks. Ostsime abikaasaga Pärnumaale Seljametsa külla üheksa hektarit maad ja alustasime nullist. Maatükil asus vana, lagunenud lasketiir, kinnikasvanud soine karjäär, seal polnud ei vett ega elektrit. Nüüdseks oleme üles ehitanud oma unistuste kodu.

Ja maalimine, kas selleks jääb ikka piisavalt aega?

Pärast firma tegevuse lõpetamist sain aega pühenduda sellele, mis mind on alati huvitanud – õlimaali saladuste avastamisele. 2009. aastast pühendusin täielikult maalimisele.

Teil on väga külluslik värvigamma, kuid tundub, et punased toonid on teie erilised lemmikud.

Maailm on täis värve ja värvitoone ning lemmikuid on palju. Ajendid ja tagamaad, miks mingil perioodil elus on eelistatud ja ülekaalus mingi kindel värv, on alateadvuses. Punane meeldib, on alati meeldinud, sest oma intensiivsuses on punane lausa painavalt saladuslik.

Oma maalidel kujutate enamasti naisi, meile avanevad värvikad maailmad läbi naise pilgu. Kuidas sündis maal “Vürstinna“? Seda maali nimetatakse tihti Pärnu *Fabergé Seltsi sünni algtõukeks.

Maal “Vürstinna“ valmis sisemise vajaduse toel väljendada noorusajast kunstiajaloos õppejõult kuuldut, et Fabergéd on pärit Pärnust. Tõdemus, et “kunst võib muuta maailma“ sai järgnevate sündmuste jadas kinnitust. Maali “Vürstinna“ ma kahjuks Kuressaarde kaasa võtta ei saa, sest see on praegu veel Peterburis Eesti Vabariigi peakonsulaadis, kus minu näitus (juuni 2015 kuni märts 2016), üleval oli. 

Olete Fabergé Seltsi asutajaliige aastast 2013 ja seltsi esimees. Laiem üldsus teab Pärnu Fabergé seltsi tegevusest vahest kõige rohkem balli. Millega veel tegelete?

Fabergé seltsi asutamine oli ühe pika mõtte loogiline jätk. Tänaseks on toetajate abiga püstitatud Pärnusse maailmakuulsa juveelifirma asutaja Gustav Fabergé pronkskuju, seltsi liikme Toomas Kuteri algatusel korraldame iga uue aasta alguses seltsiga Fabergé balli, mis on kui kinnitus, et kuulsal juveliiride dünastial on kindel koht Pärnu legendides ja avalikus ruumis. Seltsiga korraldame kultuuriüritusi, tutvustame maailmakuulsate juveliiride Fabergéde dünastiat, kinnitades seeläbi Eestit maailma kultuurikaardile. Pärnu Fabergé seltsi esimehena tunnen vastutust. See tekitab aeg-ajalt küllaltki suuri kohustusi, kuid samas on suur rõõm osa saada paljust väga huvitavast.

* Peter Carl Fabergé oli kuulus Venemaa kullassepp ja juveliir, kes sai tuntuks oma väärismetallist ja -kividest lihavõttemunadega, mida siniverelised (sh Vene tsaari perekond) temalt tellisid. Tegemist oli prantslasega, kelle suguvõsa põgenes 17. sajandil hugenottide eest ida poole. Peter Carli kullassepast isa on sündinud ja elanud Pärnus.

Täna loetuimad
Tulekahjus hukkus noor mees
Purjus autojuhid põhjustasid liiklusõnnetusi
Selgusid inglise keele olümpiaadi parimad
TS Laevade uus ohutusjuht on Meelis Mägi
Pussitamises kahtlustatavad on kriminaalse taustaga
Mart Saarso asemel kandideerib riigikokku Jaen Teär
JUHTKIRI - Mõtlemiskoht kõigile
Spaateenindajad said ametikoolis avarama ruumi
Aarne Mägi maru värk
Lennuliinide teenindaja leidmiseks kuulutati uus hange
Marrakechi leppest ja inimeste liikumisest
Eesti esimesele akadeemikule pühendatud väljapanek
Vetik võitis Prototronil 20 000 eurot
Saaremaa kohtub karikafinaalis Pärnuga
Tõnu Kõrvits ja „Lageda laulud“
Nädala loetavuse top 5
Tänasest uus bussiliin
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele (17)
Kakskümmend saarlast sai uue alguse
Tarbijat diskrimineeritakse? (1)
Vahur Kersna kohtus Kuressaares lugejatega
Kommentaarid
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (367)
Tarbijat diskrimineeritakse? (1)
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele (17)
Saaremaa Kunstiklubi avas sügisnäituse (1)
Rae keskuse SHU asemele tuleb apteek (15)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (119)
Olev Ait liitub volikoguga (22)
Muhumaa jõuab liinile veebruaris (122)
Kaljuste organiseerib Tallinnas uut ÜRO pakti vastast meeleavaldust (10)
Pillirookõrs võitis Prototronil 20 000-eurose toetuse (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud