[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 25. september 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Perekond

Väikese lapse suur mure: voodimärgamine (1)
Autor: MM
Laupäev, 26. mai 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Teisipäeval, 29. mail tähistatakse kogu maailmas voodimärgamise päeva. Voodimärgamine (kasutatakse ka mõisteid öine uriinipidamatus või enurees) on kontrollimatu uneaegne uriinileke, mis on lapseeas palju sagedasem probleem, kui arvatakse.

Uuringud on näidanud, et neljandik nelja aasta vanustest lastest märgab vahetevahel voodit, seitsmendal eluaastal esineb öist voodimärgamist 5–10% lastest ja kümnendaks eluaastaks on enureesi esinemissagedus langenud 5%-ni. Aasta jooksul õpib oma urineerimist kontrollima ligikaudu 15% voodimärgajatest.

Voodimärgamine on paljudele peredele nn tabuteema, millest rääkida ei taheta, kuid selle emotsionaalne mõju lapsele ja perekonnale võib olla märkimisväärne. Enureetikute seas läbiviidud arvukad uuringud on näidanud, et neil lastel esineb piinlikkustunnet ja ärevust, samuti võib enesehinnang langeda. Enureesi esinemine mõjutab laste elukvaliteeti ja edukust koolis.

Voodimärgamise põhjused

Voodimärgamise põhjuste selgitamisega tuleks hakata tegelema alates viiendast eluaastast. Üksikuid voodimärgamise episoode esineb selles vanuses enamikul lastel, kuid enureesist saab rääkida, kui laps märgab voodit vähemalt kaks korda nädalas ja märgamine on kestnud vähemalt kolm kuud.

Enureesi tekkepõhjused on erinevad. Näiteks mängib suurt rolli pärilikkus – kui mõlemal vanemal on lapseeas olnud öine enurees, avaldub see pere lastel ligikaudu 77% juhtudest, ühe vanema enureesi korral 44% juhtudest. 15% lastest võib enurees avalduda ka siis, kui vanematel ei ole seda esinenud.

Enureesiga lapsed on enamasti väga sügava unega ja neid ei ärata täitunud kusepõis ega ka voodisse urineerimine. Uuringud on selgitanud, et osal enureesiga lastest toodab organism öösel suures koguses uriini, mis ületab kusepõie mahtu. See on omakorda tingitud antidiureetilise hormooni (ADH) ebapiisavast öisest eritumisest.

Oma osa on siin ka lapse vedelikutarbimise harjumustel – kui laps tarbib hommikul ja koolipäeva jooksul vähe vedelikku, siis jõuab ta koju janusena ning joob suurema osa päevasest vajalikust vedelikukogusest suhteliselt lühikese aja jooksul, mis jääb koolist naasmise ja magamamineku vahele.
Enureesi puhul soovitan pöörduda esmalt perearsti poole, kes aitab põhjused välja selgitada ning nõu anda, kas laps ravi vajab.

Nõuanded voodimärgamise ennetamiseks ja raviks

Enureesi ravi alustamise eesmärk on vähendada lapsel esinevat häbitunnet ja ärevust ning lapsevanematel frustratsiooni. Pereliikmed, kellel lapseeas on olnud uriinipidamatus, peaksid oma kogemust lapsega jagama ja teda moraalselt toetama.

Voodimärgamise ravis on näidanud positiivset tulemust alarmaparaadi ja mõningate ravimite kasutamine. Öise enureesi aktiivravi ei soovitata alustada enne kuuendat eluaastat.

Viiendal eluaastal võiks ravi alustada uroteraapiaga, mis on alati suunatud vanemale ja lapsele koos. Ravi olulised komponendid on positiivne suhtumine ning “kuivale“ olekule orienteeritud motiveerimine – selle ravimeetodi oluline element on lapse premeerimine kuivade ööde eest. Enureesiga lapsi aitab lapsevanemate hooliv ja kannatlik suhtumine, karistus ei oma ravis mingit rolli.
Enurees on väikese lapse suur mure, tänapäeval ei tohiks aga ükski laps oma murega üksi jääda. Kuigi suur osa lastest saavutab uriini kontinentsi iseeneslikult, on erinevate ravimeetoditega seda protsessi võimalik kiirendada. Voodimärgamine pole lapse süü ning oluline on probleemist rääkida ja arstiga nõu pidada.

Ülle Toots
lastearst

Täna loetuimad
Võrkpalli suurtoetamise leping jäi eile sõlmimata (3)
Saaremaa kalleima mõisa hind langes kordades
Tuttav omastas talle usaldatud auto
Ida-Saare uus piirkonnapolitseinik on Robert Vahter
Vallikraavi tehtud tee jääb ajutiseks  (2)
Valla spordinõunik lahkub ametist (2)
JUHTKIRI - Pidu ilma külaliseta
Mis juhtus?
Saare politsei aitab paavsti turvata  (1)
MTÜ-de toetamise kord väikseid ühendusi ei diskrimineeri (1)
MÕTE - Digiajastu poolt diskrimineeritud (2)
Neljapäeval tantsukingad jalga
Film viimasest vürstist (1)
Pesade hävitamise asjaolude väljaselgitamine jätkub
Kallaku oja vaatlustorni rajamine otsib rahastust
Nädala loetavuse top 5
Kodune kontrollturniir oli edukas
Võrkpalli suurtoetamise leping jäi eile sõlmimata (3)
Mis juhtus?
Saaremaa kalleima mõisa hind langes kordades
Tuttav omastas talle usaldatud auto
Kommentaarid
Vallikraavi tehtud tee jääb ajutiseks  (2)
Valla spordinõunik lahkub ametist (2)
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (320)
Kus on elu? (75)
Aplad Torgu metssead askeldavad ülbelt isegi jahimeeste akende all (30)
Laevaehitaja plaanib veel ühe tuuliku püstitamist (44)
Koolivorm – uhkus või tüütus?  (45)
Politsei karistas väidetavat koerte tulistajat rahatrahviga  (160)
MTÜ-de toetamise kord väikseid ühendusi ei diskrimineeri (1)
Võrkpalli suurtoetamise leping jäi eile sõlmimata (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud