[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 18. veebruar 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728




Perekond

Uuring: igal neljandal perel ei ole piisavalt sääste
Autor: MM
Laupäev, 29. aprill 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Swedbanki rahaasjade teabekeskuse värskest uuringust selgus, et valdaval osal peredest on olemas säästud, kuid need on väikesed ega võimalda säilitada olemasolevat elustandardit pikema aja vältel, kui sissetulekuid ei ole.

25% peredest pole üldse sääste või need on väiksemad, kui läheks vaja ühe kuu jooksvate kulutuste katmiseks. 1–2 kuud saaks sissetulekute kaotuse korral hakkama 32% peredest, 3–6 kuud 23% peredest. Rahaline puhver on väiksem madalapalgalistel, lastega peredel (eriti täiskasvanud lastega koos elavad pered) ja Kirde-Eesti peredel.

Rahalised raskused


Viimase 12 kuu jooksul on 39% peredel esinenud olukordi, kus pere sissetulekud ei katnud pere igapäevaseid elamiskulusid. Kui rahahädas oldi, siis pigem lühiajaliselt, ühe–kahe kuu jooksul oli hädas 17% vastanutest, kolme–nelja kuu jooksul 9%. Viis ja enam kuud aastas koges rahalisi raskusi 13% vastanute peresid.

Rahalisi raskusi seoses pere igapäevaste elamiskulude katmisega kogesid enam lastega pered – 50% alla 18-aastaste lastega ja 53% täiskasvanud lastega koos elavatest peredest. Kuid enim olid raskustes väikese sissetulekuga pered – 63% peredest, kus pere kuu netosissetulek jäi alla 300 €.
Pered said rahaliste raskuste korral hakkama valdavalt ise kokku hoides ja kulutusi kärpides (49%), varasemaid sääste kasutades (37%) või jätsid raha saamiseni osa arveid maksmata (27%). Alles seejärel pöörduti laenamise poole nii lähikondsetelt ja sõpradelt (24%) kui pankadest (16%) ja hakati otsima paremaid teenimisvõimalusi (15%). Vähestes peredes kasutati rahalise kitsikuse leevendamiseks kiirlaenude abi (5%).

Planeeritakse mälu abil

92% Eesti peredest jälgib, et kulutused ei ületaks regulaarseid sissetulekuid ehk planeeritakse rahaasju. 56% peredest planeerib pidevalt ja 36% mõnikord, kui vaja, 7% ei planeeri ja 1% ei osanud hinnangut anda.

Rahaasjade planeerimise harjumused on seoses pere sissetulekute suuruse ja pere tüübiga. Mida suurem on pere sissetulek, seda vähem järjekindlad ollakse rahaasjade planeerimisel ja vastupidi – mida väiksem on pere sissetulek, seda püsivam harjumus. Näiteks alla 300 € pere kuu netosissetulekuga vastajatest planeeris 70% oma peres rahaasju pidevalt.

Pere eelarve planeerimise peamiseks põhjuseks on vältida raha otsasaamist, millega katta regulaarseid väljaminekuid ja kulusid (61% rahaasjade planeerijatest) ning raha kõrvalepanek ootamatute väljaminekute puhuks (47% rahaasjade planeerijatest). Planeerimine annab võimaluse säästa suuremate ostude tarbeks (38%) ja võimaldab saada ülevaadet liigsest kulutamisest (32%). Tuleviku jaoks säästmine ja täpse kontrolli omamine rahaasjade üle oli planeerimise põhjuseks igas viiendas peres (20%).

Pere rahaasjade arvestamine toimub 57% vastanutest mälu abil, ilma muid abivahendeid kasutamata, 24% vastanutest kasutab enda loodud süsteemi paberil ja 15% elektrooniliselt, st arvutis, nutitelefonis või muus seadmes. Internetipanga planeerijate, muude arvestussüsteemide ja mobiiliäppide kasutamine on tagasihoidlik.

Avatus rahaasjades

Eesti peredes ollakse sissetulekute osas küllaltki avatud – 70% vastanutest olid teadlikud oma abikaasa või elukaaslase sissetulekutest, 21% teadis enam-vähem, 5% ei olnud teadlikud ja 4% vastas, et abikaasa ei tööta. Koos elavad abikaasad või elukaaslased teevad rahakulutamise otsuseid suuresti koos. Kõige tihedamini otsustatakse koos teha suuremaid oste, seejärel igapäevaelu jaoks vajalikke oste, nagu näiteks toit ja rõivad, ning seejärel vabade vahendite hoiustamist või investeerimist. Uuring valmis koostöös Eesti Konjunktuuriinstituudiga. Märtsis 2017 viidi läbi veebiküsitlus, millele vastas kokku 1021 Eesti elanikku vanuses 18–74 aastat.

Swedbanki majandusblogi

Täna loetuimad
Perekondlik (4)
Eile lõpetas ametikooli 63 õpilast
Politsei ei näinud hotelli ostus midagi kriminaalset (6)
Tõnu Erini juubel tõi kokku rohkelt õnnitlejaid (5)
Margit Kõrvits: uus töö on mulle südamelähedasem
Piret Pihel: unistustes ei tasu mitte kunagi koonerdada (9)
Kätlin Poopuu läheb tööle ametikooli
Kõik hümni sõnad märgiti kaardile (6)
Jäljendusvaadendil tugev tase
Armastatud Heli Läätsele mõeldes (1)
In memoriam Heli Lääts 24.06.1932 – 16.02.2018
Kink meie loodusele
Kunstiauhind Uno Roosvaltile
Tänak andis parima
JUHTKIRI - Inimene õpib, kuni elab
Nädala loetavuse top 5
Visit Saaremaa tegevjuhiks valiti Margit Kõrvits (5)
Ilmaime: veebruarikuus püütakse landiga ahvenat (2)
Vana arm ei roosteta
Hannes Hanso sai kuuendat korda isaks (21)
Uus traditsioon - kaubamaja käsitööturg
Kommentaarid
Piret Pihel: unistustes ei tasu mitte kunagi koonerdada (9)
Tõnu Erini juubel tõi kokku rohkelt õnnitlejaid (5)
Politsei ei näinud hotelli ostus midagi kriminaalset (6)
La Tene butiik kasvatas kasumit (19)
Hannes Hanso sai kuuendat korda isaks (21)
Kõik hümni sõnad märgiti kaardile (6)
Iisraeli ja Juuda lahkuminek (73)
Sõbrapäev viis päästjad jääauku (2)
Perekondlik (4)
Armastatud Heli Läätsele mõeldes (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud