[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 07. juuli 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




NÄDALALÕPP

Iga päev on emakeelepäev, ärge seda unustage
Autor: NL
Reede, 29. mai 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Emakeel on keel, mille inimene omandab esimese keelena ja mida ta kõige paremini valdab.

Samas on nõnda, et inimese emakeel ei pruugi langeda kokku tema rahvusega. Näiteks kui Hispaanias elavad eestlannast ema ja sakslasest isa kõnelevad omavahel inglise keelt, kumbki suhtleb lapsega oma emakeeles, aga koduväliseks suhtluskeeleks on perel valdavalt hispaania keel, siis mis on selle lapse emakeel?

Iga päev eesti keele keskel elades ja seda tarvitades ei mõtle me suurt keelele ega selle ajaloolisele kujunemisele. Arvame end teadvat eesti keelest kõike, mida argiseks suhtlemiseks tarvis.

Eesti keele möödanikust ongi paras proovikivi leida mõnd seni teadmata nüanssi, ent tulevik pakub kindlasti üllatusi: keel on ju pidevas muutumises ja mine tea, mis arenguid see kaasa toob.

1. Vähe rääkijaid, aga siiski riigikeel

Eesti keelt peab oma emakeeleks ümmarguselt 920 000 inimest. Siia hulka on arvatud nii Eestis elavad eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed kui ka välismaal elavad eestlased.

Eesti keel on üks maailma väiksema rääkijaskonnaga riigikeeli.
Riigikeelena mainiti eesti keelt esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastu võetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“. Eesti keele ametlik staatus riigikeelena põlistati 1920. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.

2. Eesti keel numbrites

Maailma tuhandete keelte hulgas on eesti keel rääkijate arvu poolest esimese kahesaja seas, uurali keeltest kõnelejate arvult ungari ja soome keele järel kolmas.

Virtuaalmaailma avarustes on eesti keel 2019. aasta seisuga 0,1 protsendi interneti veebisaitide sisukeel. Selle näitajaga on eesti keel internetis levimuselt 39. kohal.

3. Eesti keeles puuduvad…

Eesti keel on üks väheseid keeli, kus sõnadel ei ole sugu ja kasutusel ei ole ühtegi artiklit.

Eesti keeles puudub ka erivorm tulevikus toimuvate sündmuste või tegevuste väljendamiseks. Tuleviku väljendamiseks kasutatakse lihtsalt verbi olevikuvormi.

4. Eesti keeles on…

Eesti keele omapära võrreldes paljude teiste Euroopa keeltega on kolm erinevat hääliku pikkuse astet: lühike, pikk ja ülipikk. Häälikupikkusest võib sõltuda sõna tähendus. See asjaolu muudab eesti keele omandamise välismaalastele väga keeruliseks.

Samas paistab meie emakeel paljude teiste maailmas kõneldavate keelte kõrval silma selle poolest, et eesti keele õigekiri on hääldusele suhteliselt lähedane: nii, nagu teksti loed, nõnda ka (üldjuhul) hääldad.

5. Eesti keele tähestikus on…

Eesti kirjakeel kasutab ladina tähestikku, milles on 32 tähte. Ladina tähestiku tähtedele lisaks on eesti keele tähestikus täpitähed: ä, ö, ü ja õ.
Õ-täht on sellisel kujul maailmas ainulaadne: täpselt samasuguse kirjapildiga tähemärki ei ole üheski teises tähestikus ega keeles.

6. Kui palju on eesti keeles sõnu?

Seda küsimust on palju esitatud ja sageli on vastuseks, et sõnade arvu ei ole võimalik mõõta. Kui eestikeelses sõnastikus ongi vähem sõnu kui mõne teise keele omas, siis ei anna see tegelikult ammendavat vastust. „Eesti keele käsiraamatus“ on öeldud, et eesti kirjakeeles poleks miljonist sõnast rääkida sugugi palju, ent seegi ei peegelda kaugeltki mitte sõnade lõplikku arvu.

Eesti keele võlu peitub selle mängulisuses: me saame moodustada lõputult ise tähenduse ja vormistusega liitsõnu ja tuletisi, võõrsõnu oskuslikult suupärasemaks mugandada ja luua vajaduse järgi juurde päris uusi eestikeelseid sõnu.

Eestis toimuvad uudissõnade leiutamise võistlusedki on maailma kontekstis üsna erandlik nähtus.

7. Pikim eestikeelne sõna

Kõige pikemad eestikeelsed sõnad on liitsõnad, mis koosnevad viiest osisest, nagu näiteks tagavararehepeksumasin või raudteeülesõidukoht.
Tähemärkidelt kõige pikemat sõna ei olegi, sest, nagu öeldud: meie emakeeles annab kokku seada arvukalt uusi sõnamoodustisi.

Tõsi, ülipikkade sõnadega on see häda, et neid on keeruline lugeda ja kirjutada ning neid ei armasta ka tehnoloogia. Õigekirjakorrektor loeb veebis taolised otsatud tähejadad lihtsalt seosetuks tähekombinatsiooniks.

8. Pikim eestikeelne palindroom

Teadaolevalt on pikim eestikeelne palindroom „kuulilennuteetunneliluuk“. Palindroom on ka folkansambli Puuluup nimi.

Palindroomsetest lausetest on vahest tuntuim „Aias sadas saia“. Sürrealistlikku luulet viljelenud poeet Ilmar Laaban on pühendanud palindroomidele luulekogumiku „Eludrooge ego-ordule“.

9. Sõnaühend „eesti keel“ esimest korda kirjasõnas

Sõnaühendit „eesti keel“ kasutas esimest korda eestikeelses kirjasõnas Pärnumaa koolmeister Berend Gildenmann 1849. aastal raamatu „Mailma made öppetus“ sissejuhatuses.

10. Esimene kirjapandud eestikeelne tegusõna

Esimene eestikeelne tegusõna, mida on kirjalikes allikates kasutatud, on öeldisverb „laulma“. Henriku Liivimaa kroonikas, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227, on ladinakeelse teksti vahel hüüe „Laula! Laula! Pappi“.

11. Eesti keelt õpetatakse üle maailma

Eesti keelt saab õppida 33 ülikoolis väljaspool Eestit. Euroopa riikidest on enim eesti keele õppimise võimalusi Soomes, kus eesti keele õpet võimaldavad kuus kõrgkooli. Aasia riikidest saab ainsana eesti keelt õppida Jaapanis Tokyo ülikoolis.

12. Teine koht keelte iludusvõistlusel

Eestlastele meeldib legend kunagi ammu toimunud keelte iludusvõistlusest, kus eesti keel sai oma kauni kõlaga itaalia keele järel teise koha. Auväärse teise koha olevat eesti keelele toonud lause „Sõida tasa üle silla“.

13. Meloodiline, keeruline õppida

Eesti keelt peetakse väga meloodiliseks keeleks. Meloodilisuse annab kõnele laulev intonatsioon. Samas on grammatikat võrdlevate uurimuste põhjal jõutud järeldusele, et eesti keel on maailma keelte seas üks raskemini õpitavaid keeli.

Täna loetuimad
Liikluse sulgemine kesklinnas võidakse ümber vaadata (2)
Pika tänava ohtlik auk tehakse korda  (1)
Purjus mees sülitas politseinike suunas
Runö sõukruvi vigastas mere põhjas olnud palk
Riigigümnaasiumi ehitab Nordecon
Juunis oli praamireisijaid oluliselt vähem
Nädala loetavuse top 5
Auto põrutas Tallinna tänaval läbi aia  (16)
Mälestades vend Haljandit (2)
Uudo Sepp teeb esimesi samme maaklerina (18)
JUHTKIRI - Uus liiklusreaalsus (13)
Juu Jääbi festival pääses napilt ärajäämisest
Kommentaarid
Aia tänava läbimurre parem kui raketi ostmine (21)
JUHTKIRI - Uus liiklusreaalsus (13)
Uudo Sepp teeb esimesi samme maaklerina (18)
Rannailma ootajad peavad varuma pikka kannatust (43)
Iga kolmas elanik sooviks teenida lisasissetulekut (13)
Auto põrutas Tallinna tänaval läbi aia  (16)
Liikluse sulgemine kesklinnas võidakse ümber vaadata (2)
Pika tänava ohtlik auk tehakse korda  (1)
Haigla tänas ja tunnustas kollektiivi  (15)
Sünnitajaid saab toetada pere kojusaamiseni (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud