Kuid tagasi algusesse. Umbes aasta tagasi kuulutasid Tuhala Ajaloo- ja Kunstikambri MTÜ ning Maaleht ühiselt välja puutöökonkursi, mille teemaks oli pitsu ehk väike pink. Taoline konkurss kuulutati välja juba kolmandat korda ning seda eesmärgiga taaselustada rahvapäraseid puutööoskusi. Tihti ei leia inimesed enam kiire elutempo juures aega esiisade traditsiooniliste käsitööriistade kasutamiseks. Korraldajad on võtnud oma südameasjaks seda muuta ning seetõttu saab nüüd ühe konkursi tulemusi näha ka Suuremõisa lossis.

Võimalusel on konkursiteemaks valitud ese, mille vanaaegne nimetus ennevanasti mõnes Eesti piirkonnas ohtralt käibel oli ja mis tänapäeval laiemalt küsimusi tekitab ning seetõttu ka põnevust lisab. 2016. aastal võtsid puutöömeistrid mõõtu puulusikate meisterdamises. 2017. aastal kuulutati teemaks küüp ehk lükandkaanega karp. Ja juba on teada ka järgmise konkursi teema. Pandagu nüüd tähele – keda kõnetab ummiknõu ehk ühetüvetünni valmistamine, teritagu nuga juba aegsasti ära. Lihtsalt vihjeks, et mitte kusagil ei ole kirjas, et see tünn ei võiks olla sõrmejämedune. Infot järgmiste konkursside kohta leiab FB seinalt Puukäsitöö konkursid.

Mõni aasta tagasi viis Andres Veel Hiiumaal läbi pitsude valmistamise õpitoa. Sellest sündiski konkursi teema. Paraku Hiiumaalt seekordsel konkursil osalejaid ei leidunud. Mitme hiidlase suust oli kuulda nurinat, et pitsusid ei tohigi mujal teha kui ainult Hiiumaal. Ometi on kuulda olnud sedagi, et näiteks Võrumaal olla ennevanasti just see sõna olnud väikese pingi, lüpsipingi sünonüüm.

Pitsukonkursil oli kaks kategooriat – õpilased ja täiskasvanud. Osales kokku 28 tööd üle Eesti. Täiskasvanute kategoorias jäi žürii otsusel ühtlaselt võrdse taseme tõttu esikoht välja andmata. Teine koht läks jagamisele, tööde autoriteks Indrek Merimaa ja Vello Kaasen Saaremaalt. Kolmanda koha auhinna pälvis Aron Lips.

Õpilaste kategoorias võitis peapreemia Indrek Noor Aegviidu koolist oma põõnadega pitsuga. Kuuldavasti valis võitja tehnoloogiliselt eeskujuks oma vanaisa ammu tehtud pitsu, aga tulemus sai materjali valikust lähtuvalt omanäoline, mitte vanaisa töö koopia. Teise koha pälvis Maksim Kozlov Kiviõli vene koolist ning kolmanda Aleksandra Berker Kernu põhikoolist.

Õpilaste kategooria võidutööde juhendajaid premeeriti rahaliselt sihtotstarbelise annetusega puutööriistade soetamiseks. Kõik konkursil osalenud õpilased said hariduslikel eesmärkidel Tuhala Ajaloo- ja Kunstikambri poolt Eesti ajaloomuuseumi kinkepiletid, millega on neil võimalus aasta jooksul ühekordselt külastada kõiki Eesti ajaloomuuseumi haldusalasse kuuluvaid nelja erinevat muuseumi.

Kõik pitsud on selle aastanumbri sees toimuval näitustetuuril Eesti eri piirkondades ning kui keegi selle aja jooksul teatab meistrile ostusoovist, siis on erikokkulepete sobivuse korral võimalik mittevõitnud tööde hulgast ost sooritada.

Pärast näitustesarja lõppu annetatakse rahaliste preemiatega auhinnatud pitsud Hiiumaa muuseumile. Kõik teised pitsud tagastatakse autoritele (kui pole kokku lepitud teisiti).