[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 14. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




NÄDALALÕPP

Kaunile naabersaarele sai suvel ring peale
Autor: Vilma Rauniste
Reede, 08. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Nädal tagasi oli juttu Saaremaa tantsurühma Marleen suvisest reisist Hiiumaale. Täna toome lugejateni lood, mis sündisid kohtumistest. Sõna saavad ka kaks hiidlast, kes suurema osa oma elust elanud Saaremaal.

Kuidas pealinna noored Hiiumaa leidsid ja selle külge klammerdusid

„Oleme abikaasa Kristeliga mõlemad Tallinna inimesed. Minu esimene kokkupuude Hiiumaaga oli 1983. aastal, olin sellal 13-aastane ja Hiiumaale sain purjetamise tõttu. Hiljem saart külastades sai naljaga pooleks öeldud, et teeks siia kohviku, kuna kohvikut siin siis polnud,” rääkis Andre Abner. 
Aastad läksid ja noored olid kohvikumõtte unustanud.

2015. aastal sündis aga mõte avada Hiiumaal ühte silmajäänud majja šampanjabaar. „Kolme nädalaga sai mõte teoks, kuigi mul polnud aimugi, mida baaripidamine tähendab. Alustamine oli hästi keeruline ja närvesööv. Eelmisel aastal enne jaani avasime ja nii see tasapisi käima läks.

Võileibu hakkasime tegema seepärast, et paljud soovisid šampanja kõrvale midagi süüa.

Esialgu oli meil kindel plaan augusti lõpus uksed kinni panna ja Tallinna tagasi minna. Paraku see nii ei läinud. Hiiumaa toidu- ja kunstinädala korraldajad tulid küsima, et ehk teeksime septembris uksed uuesti lahti. No tegime! Hakkasime siis suurel ekraanil ka filme näitama. Esimesel kinopäeval tuli kohale 41 inimest! Nädalavahetustel väljaspool hooaega hakkasime korraldama jutuvestmise õhtuid, sõitsime selleks Tallinnast kohale,” jutustas Andre.
Sel kevadel olid maja haldajad küsinud, mis oleks, kui teeksite siin söögikoha. Nüüd ollaksegi siin teist suve. „Eriti palju külastajaid on juulis. Päris hästi on läinud. Pooles augustis kaovad turistid kooli alguse tõttu ära, arvan, et Saaremaa söögikohtades on samuti.”

Andre tunnistas, et pudelist on jooki lihtne välja valada, aga mune praadida või pudrule paras jagu soola lisada on hoopis teine asi. „Arvan, et teeme edasi, ehkki me kumbki polnud söögi-joogikohta varem pidanud. Olen 25 aastat trükikodades töötanud ja tundus, et on õige aega hakata midagi muud tegema.”
Andre ütles veel, et koos tuldi saarele esimest korda 2004. või 2005. aastal. „Tahtsime lihtsalt näha, mis saar see on. Ja jäimegi käima. Iga suvi käisime. Näete, milleni see viis. Siin on hea ja rahulik, ilmselt see ongi see, mida oleme alateadlikult tulnud siia nautima. Meile meeldib siin, meile meeldivad Hiiumaa inimesed ja kui on, millega tegeleda, siis mida veel vaja. Suured reisiinimesed me ei ole, puhkama tuleme Saaremaale.”


Pihla talu käbe perenaine

Pihla talu seitsmekümnendates perenaise Anu-Maie Jõgi tegemisi ei jõua ära imestada. Majutus, toitlustamine, hoidiste tegemine ja kõik muu, mis inimese igapäevase elu juurde kuulub.

„Esimesed külalised olid 1995. aastal rootslased. Sellest alates on siin olnud külastajaid, vähemalt suvekuudel. Sel aastal ma ei toitlusta enam juhukülastajaid, ainult ettetellijaid. Kes ööbivad, teatavad, kui tahavad õhtu- ja/või hommikusööki, lõuna ajal toitlustan broneeritud gruppe. Külastajaid on olnud piisavalt,” ütles Anu-Maie.

Kaks maja kahekohaliste külalistubadega, mõlemas kümme tuba – võib aimata, kui palju aega võtab üksnes tubade korrastamine. Aga valmistada ise ka kõik söögid! Ja kasvatada aed- ja juurviljad ning aiamarjad.

„Kui alustasin, läksin juba hommikul kell neli maasikaid korjama, kell kaheksa andsin külalistele süüa, ja siis jälle korjama ja kaaluma. Marjad kasvasid 1,3 hektaril ning läksid alguses Tallinna kauplustesse. Vahepealsed põua-aastad tegid kasvupinna väiksemaks, nüüd kasvab mul ainult viis tuhat taime. Sellest piisab. Ka sel aastal tegin maasikast mahla ja keedist ning vaakumpakendatud toormoosi.

Lisaks veel must- ja punased sõstrad ja kui väheks jääb, korjan mustikaid, pohli ja muud juurde. Hoidiseid ma turustada ei jõua, sest kauplused eraisikutelt midagi müüki ei võta – me ei jõua piisavalt palju teha. Hoidised on saadaval ainult siin, kohapeal.

Sel aastal tegin toitlustamiseks suure hulga friteeritud võililleõisi taignas, see on mu uus toode. Angervaksaõitest mahla tänavu teha ei saanud, selle nimeks oli mul „Suveöö unenägu”. Seda ei saa ka säilitada, kõiki teisi annab sügavkülmas läbi aasta hoida. Valmistan ka värsketest kuusevõrsetest kuuseokkajooki.”

Talviti on tegus naine heegeldanud tubadesse kardinad ja laudlinad ning voodikatted. Ainus mure on see, et kui tulevad suured, viiekümnesed grupid, tuleb magamiskohti juurde panna ja mööbli tõstmine käib üle jõu. „Tahtsin oma ettevõtte keskmisele tütrele anda, aga talle ei meeldi nii pikad päevad. Mina teen aga kõike veel hasardiga, kolm kuud järjest. Tegelikult tuleb kuus kuud tõsist tööd, et oleks, millest teha. Nii on see elu läinud. Jään järjest vanemaks ja jõuan vähem,” ütles Anu-Maie lõpetuseks.

Palju jõudev ettevõtja mainis veel, et abijõudu pole kusagilt saada ja kolme tegevuskuuga pole lihtne majanduslikult toime tulla. Ning seda, et sel aastal on olnud rohkem külastajaid kui eelmisel aastal. Palju käib sakslasi ja hollandlasi, autokaravanidega ollakse mitu ööpäeva paigas. See tähendab, et meeldib. Miks mitte, kui puude all on avar telkimisala, kui laste jaoks on tehtud suur mänguväljak, kui kõik on puhas ja mõnus – igati hea paik puhkamiseks.


Kõplane Sepa Sveta suvehiidlastest

Kõpus oli vahva kohtumine kõplase Svetaga. „Suurem osa on siin suvehiidlased, kes annavad meie külale nii-nii palju juurde. Ilus on ju vaadata, kuidas noored pered oma lastega siia tulevad. See on selline hea tunne, et elu käib külas jälle edasi. Ma ei oskagi kohe öelda, palju meie külas suvehiidlasi on, aga küllaltki palju. Meid, vanu, on ka veel piisavalt, kõik pole siit lahkunud või otsa saanud.

Mina olen kõplane. Kunagi suunati minu ema siia õpetajaks ja siia ta jäi. Vene madrus teda tantsitas ja nii ma ainukese lapsena perre sündisin. Elan siin oma mehega, lapsed on pesast välja lennanud. Mul on kolm poega, üks neist tuli oma naise ja titaga tagasi, selle üle on mul väga hea meel,” rääkis talukoha järgi kutsutav Sepa Sveta.

Lustlik pidu Kõpu rahvamajas, kus ka Hiiu Lehe peatoimetaja Harda Roosna oma kaasaga lustis, sai läbi, kuid jäi hingesoppi kindlalt tallele. See pidu oli seda väärt!

Tänu Helgi Altmetsale sai tehtud väike sissepõige ka ühe vahva kolmelapselise pere suvekoju, kellega kohtusime Kõpu rahvamaja peol. Selle Tartus elava noore pere vanim, viiene tüdruk hakkas peol eriliselt silma oma julge oleku ja tantsimisega. Pere noorim peoline oli vaid kahekuune! Ja nende vahepeal kolmene poeg. Vahva! Suviti tehakse saareelu nautides kaugtööd – Pärt on ülikoolis teadustööl ja Maarja kujundustööl AHHAA keskuses.
Kogu seda koduselt sooja pidu, mille eestvedajateks olid suvehiidlased oma pisikeste lastega,  tahaks ikka ja jälle kogeda.


Saaremaa ellu panustanud Hiiu tütred pajatavad

Hiidlased Helle Salong ja Helgi Altmets olid nõus rääkima oma elust ja tegemistest Saaremaal, kuhu pere loomine nad mitmekümne aasta eest tõi.

Lasteaiaõpetaja Helle

Helle Salongi elutöö on olnud laste õpetamine ja kasvatamine. Valdavalt on ta olnud rühmaõpetaja, ehkki võiks arvata, et muusikaõpetaja, sest akordion on tema sülle nagu valatud. „Olen kogu tööelu olnud lasteaiakasvataja, põhiliselt Saare EPT lasteaias. Kui lasteaed suleti, olin üheksa aastat tööl ametikoolis, Upa õpilaskodus teismeliste kasvataja. Samas majas, kus praegu on vanurite hooldekodu – Südamekodu.

Seal oli omal ajal 120 last. Nad olid 16-aastased, kellest osa polnud harjagi veel käes hoidnud ega osanud süüa teha. Emadel oli siis kindlam tunne, et kellegi valvas pilk on neil peal. Õpetasin lapsi ka puhtust pidama ja tuba koristama. Vahel õppisime koos, kõike tuli teha.

Lühikest aega olin ka Orissaare internaatkoolis kasvataja. Hiiumaal olin Viskoosa lasteaias muusikakasvataja. Seega on õpetaja- ja kasvatajaamet mu elukutse alati olnud,” rääkis Helle Salong.

Saaremaale tõi Helle aga armastus. „Abiellusin saarlasega, Rein Salongiga. Ta käis MRK meeskonnas Hiiumaal tööl. Saime tuttavaks ja ta tõi mind Saaremaale. Aasta oli siis 1974. Tänavu augustis sai mul Saaremaal oldud 45 aastat,” sõnas ta.

Lapsi on Hellel ja Reinul neli. „Anneli on Saku gümnaasiumis matemaatikaõpetaja. Rivo töötab suurel maal päästeteenistuses. Raigo lõpetas tehnikaülikoolis puidutöötlemise eriala ja töötab insenerina. Häli on SÜG-i liikumispuudega õpilase tugiisik ja aitab teda tema tegemistes.”

Hellel on ka kuus lapselast, ta on laste ja lastelaste üle väga õnnelik. Anneli esiklaps, poeg Indrek, on tegelenud Tallinna tantsustuudios Modus tantsimisega juba 13 aastat, harrastades nii steppi, svingi kui rahvatantsu.

Vanuselt järgmine lapselaps, Piret, lõpetab tänavu flöödi eriala ja mängib Saku puhkpilliorkestris flööti. Anneli noorem tütar Birgit õpib aga viiulit ja laulab tütarlastekooris Ilmalilled ning mängib Harjumaa noorte viiuldajate orkestris. Ka tüdrukud tantsivad. Birgit tantsib samuti tantsustuudios Modus svingtantsu.
Poeg Rivo esiklaps Eneken Riin lõpetas muusikakoolis kandlemängu õpingud ja õpib nüüd klaverit. Valter õpib kitarri ja laulab Estonia poiste kontsertkooris, tegeleb ka judoga. Noorim, Aksel, hakkas õppima trompetit. Kõik kolm tantsivad ka rahvatantsu.

„Lastelaste emad-isad on kõik rahvatantsijad. Arvan, et minu lapsed said oma rahvatantsupisiku isa Reinult, kes on Taritus rahvatantsu teinud suure armastusega.

Meie perest oli tänavusel laulu- ja tantsupeol kümme lauljat-tantsijat, kahel tuli olla nii laulu- kui tantsuväljakul. See ongi kõige suurem õnn, kui lastel ja lastelastel on kõik korras. Kõik kuus lapselast käivad koolis, kõik on viielised,” rõõmustas Helle.

Pillimängu õppis Helle Tallinnas muusikakoolis, hiljem õppis lasteaednikuks. Saaremaal on ta akordioniga saatnud kümmekonda rahvatantsurühma. ”


Raamatupidaja Helgi

Helgit iseloomustavad rõõmsameelsus, tegusus, tantsulust, kuraas... Tema Saaremaale tuleku lugu on järgmine. „Mu mees, Kalju Altmets, oli teedevalitsuses ekskavaatorijuht ja käis ehitamas ka Hiiumaa Kalana sadamat. Sadama kõrval on ilmajaam, kus mina siis töötasin. Seal me tuttavaks saimegi. Alguses elasime Hiiumaal, aga meie maja põles 1. jaanuaril 1966. aastal maani maha. Siis kutsus teedevalitsuse juhtaja Elmar Aavik Kalju Saaremaale tagasi ja andis meile korteri Pihtla teel. Aga kui mu mees läks üle EPT-sse, võeti meilt korter ära. Siis saimegi korteri Sikassaares. Mina töötasin 30 aastat Saare EPT-s raamatupidajana,” rääkis Helgi Altmets. 

„Numbrid mulle meeldivad, matemaatika oli mul koolis 5+. Aga praegu, juba palju aastaid olen lahendanud ristsõnu. Selles on mul lausa arvepidamine. Lõikan nurki välja ja postitan vastuseid. Ma ei tea, kellele küll need loosivõidud lähevad. Väga väikesed on jõudnud minuni. Aga ükskord tuleb kindlasti ka suurem võit, mul kannatust jätkub.”

Helgile meeldib vaipu kududa. „Kangast olen ka hoolega kudunud, seda koon praegugi. Mul on üleval kahed teljed, aga mitte ühtegi vaipa pole järel ja ega ma nüüd nii nobe kuduja ka ole.  Naabrinaise õpetasin küll kuduma. Koos lahendame ka ristsõnu. Ta on noor, 53-aastane, ja müüb oma vaibad kõik interneti kaudu ära. Minu vaibad on viimasel ajal Muhusse läinud, nad ütlevad, et on teistsugused,” arutles ta.

Kuduma hakkas Helgi umbes veerandsada aastat tagasi, kui ta Hiiumaalt oma vanaisa tehtud kangasteljed ära tõi. See oli 1995. aastal, kui pere Sikassaarest Paevere külla elama asus.

Kes on jälginud Meie Maa hoidistekonkursi tulemusi, tunneb Helgi nime kindlasti selle järgi – mitmel aastal noolis just tema konkursilt koore. „See lihtsalt juhtus nii. Lugesin konkursist ajalehest, ja mul oli järel üks purk eelmisel hooajal tehtud hoidist. Mõtlesin, et sellist pidu ei ole tulemas, kus ma selle lahti võiksin teha, ja tõin konkursile. See oli paradiisiõunakompott,” meenutas Helgi.
Meie Maa poolt välja antud hoidisteraamatus „Meie memme sahvririiul”, milles on valik lugusid 2009–2011 konkursil osalenutega, on Heli Salongi kirjutises üks selline lõiguke: „Võiduhoidis, kibuvitsa ja paradiisiõuna salat, erines teistest selge, karge ja uudse maitse poolest. Samas on hoidis üsna lihtsa koostisega. Helgi ütles usutluses: „Sellist hoidist tegin esimest korda. Eriti viimastel aastatel olen olnud suurem eksperimenteerija.”“

Helgil on neli poega, kaheksa lapselast ja üks lapselapselaps. „Kõige vanem lapselaps on 30-aastane ja noorim neljane. Üks lapselaps, Laura, õpib praegu Taanis. Ta käis hiljuti kodus, kallistasin teda tugevasti ka selle eest, et ta juuksed olid loomulikud, värvimata,” sõnas Helgi. Elurõõmu leiab ta aga tantsimisest. Helgi on mitukümmend aastat tantsinud memmede rühmas Eideratas. Mõned aastad keerutas ta jalga isegi kahes rühmas korraga – seltskonnatantsurühm Marleen sai samuti osa tema tantsulustist.

Täna loetuimad
Maakonna koolid parandasid oma kohta (2)
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (27)
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada (1)
Meil on Kuningas, halastav ja armuline (5)
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid (8)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed (1)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (6)
Sõna uuristab kivi (6)
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust (2)
Tuleviku Kompassi külastas ligi 900 inimest
Saaremaa toidufestival meenutab ja tänab
JUHTKIRI - Jälle teemaks prügi
Oleme kõik tööriistad Jumala käes (1)
Sõna on eriliste kultuuride kasvatajal
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (7)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (33)
Saaremaa politseinikud pälvisid tunnustusi  (1)
Kommentaarid
Maakonna koolid parandasid oma kohta (2)
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (27)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (6)
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust (2)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (13)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (33)
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid (8)
Sõna uuristab kivi (6)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud