[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 05. juuni 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




NÄDALALÕPP

Uus trend liikluses – tõuksid
Autor: Anneli Tarkmeel
Reede, 01. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Tõukerattaid on palju ja need on järjest popimad. Nii kohtab ka Kuressaare tänavatel kaherattalisi mobiilseid sõidukeid, mis vahel jalakäijaid ehmatama panevad. Ka autojuhid kratsivad kukalt – millega on tegu? Kuid elektritõukerattad on tulnud, et jääda.

Maaria Pajuste (31) on tõukerattaga sõitnud juba pikki aastaid, kuid elektritõukeratta soetas ta endale alles tänavu suve lõpus.

„Terve suve abikaasaga vaatasime, kuidas teised sõidavad, ja arvasime, et see on mööduv moehullus. Kui suvi läbi hakkas saama, siis aga tekkis tunne, et tegelikult on ju tõukerattaga Kuressaares palju säästlikum liikuda kui näiteks diiselmootoriga autoga,” rääkis Maaria elektritõukerattani jõudmisest.

Mõeldud, tehtud. Ühel hetkel soetati perre lausa kaks elektritõuksi. Maaria muidugi ütles, et ta oleks võinud tavalise tõukerattaga edasi sõita, aga tema laps võttis selle endale. Täna ei kujuta ta tegelikult elu ilma elektritõukerattata enam ettegi.

Ta nõustus, et see ei ole harjumuspärane vaatepilt, et täiskasvanu üleüldse sõidab tänaval tõukerattaga. Et ikka lapsed ja tõuksid käivad kokku. Ka see mõtteviis on muutumas.

Maaria elektritõukeratas sõidab täiskiirusel 27 km/h. Pärast 15-minutilist täiskiirusel sõitmist laeb ta ratta alati ära, sest kuigi akut veel oleks, on vaja sihtpunktist koju tagasi ka jõuda.

„Elektrilise rattaga on väikeses linnas väga tore liigelda,” selgitas Maaria, miks tema ostunimekirjas seisab kiivri ostmine. Mis juhatab aga loo ka kohe järgmise teemani ja see on turvalisus.

Elektritõuksidega sõitmine on seaduses reguleerimata ala. Neile ei ole sätestatud piirkiirust, rääkimata siis kohustustest kanda kiivrit. Kes on ratastega tänaval kokku puutunud, teab, et need lähenevad väga vaikselt ja kiiresti, ootamatult. Seetõttu ei oska inimesed nende sõiduvahenditega arvestada. Ja kas peakski?!

„Tõukeratastel võiks olla lisatarvikuna mingi kell, et ma saaksin oma lähenemisest märku anda,” oli Maaria turvalisuse küsimuses jalakäijate poolel.

Kui vaadata probleemi jalakäija seisukohast, siis jalgrattur on suurem, ei sõida nii kiiresti ega liikle enamasti jalakäijate keskel. Kergliiklusteedel sõitmine on iseasi. Seal on märgitud, et samale teele peavad ära mahtuma nii jalakäijad kui ka jalgrattad, seetõttu näib loogilisena, et ka tõukerattad. Kuid ka selles osas on skeptilisi seisukohti ja asju ei ole reguleerimise mõttes selgeks vaieldud.

„Ma olen kuulnud, et tõukerattaid tahetakse lubada sõitma sõiduteele, aga see oleks ju päris hirmus. Mina ei sõida mitte mingil juhul sõiduteel. Autojuhid ei oska hetkel arvata, kui kiiresti liigub elektritõukeratas. Ja tänavad on Kuressaares suhteliselt auklikud, mis muudab selle elektritõukeratastele eriti ohtlikuks, mistõttu ma igal juhul eelistan liikumist kergliiklusteedel,” oli Maaria kindel.

Fakt on see, et kes juba kord elektritõukeratast proovinud, ei raatsi selle kasutamisest naljalt enam loobuda. Elektritõukerataste poolt räägib sellega liiklemisel saadav vabaduse tunne. „Minu abikaasa sõitis kunagi mootorrattaga, mille ta aga maha müüs. Uut ta enam ei soovigi, sest tema hinnangul saab elektritõukerattaga liigeldes põhimõtteliselt sama nn vabaduse tunde kätte,” rääkis Maaria.

Teine turvalisuse küsimus on veel seotud parkimisega. Kuhu panna tõuks, kui on vaja minna poodi? „See on tõesti keeruline küsimus. Ega seda kusagile jätta eriti ole. Poodi sisse olen tõukeratta kaasa võtnud, aga enamasti seda ei lubatud. Moodsad vahendid võimaldavad elektritõukeratta nutitelefoni abil lukku panna, aga peremeheta jäänud tõuks ise on nii kerge, et selle võib vabalt lihtsalt kaenlasse haarata ja minema kõndida. Ise olen kasutanud rattalukku, mis on ebamugav tõukeratta väikeste rataste tõttu. Kui võimalik, võtan ratta siiski siseruumidesse kaasa,” arutles ta.

Aastaringselt Maaria elektritõukerattaga sõita ei kavatse. „Lehed on libedad ja üle nende sõitmine on keeruline. Samuti peab akut niiskete ilmadega hoidma. Tootja lubab sõita aastaringselt, aga see vajab ikkagi meie kliimas testimist. Ja lumega sõitmine tundub hoopiski keeruline, kuigi oleme mõelnud suusataoliste lisatarvikute peale,” naeris ta.

Lõpetuseks tõi Maaria välja teda üllatanud avastuse, et elektritõukerataste maailm ei olegi nii loodussõbralik, kui ta alguses arvas.

„Olen lugenud, et üldiselt maailmas on elektritõukerataste suur probleem selles, et inimesed lõhuvad neid lausa arutul kombel. Neid võetakse kaasa, pannakse põlema, lihtsalt visatakse ära jne. Seetõttu toodetakse neid pidevalt juurde ja no see ei ole kohe üldse säästlik eluviis. Lisaks ei olevat ka akutootmisprotsess kuigi säästlik,” rääkis Maaria, kes isikliku sõiduvahendina peab elektritõukeratast siiski energiasäästlikuks ja mugavaks.



Mis asi on elektritõukeratas?

Valdavalt ollakse elektritõukerataste juriidilise defineerimisega kimpus. Need pole ei jalgrattad ega ka mopeedid ning üldiselt on kõik mitmeilmelise liikluskonflikti eri pooled väga eri arusaamadel muu hulgas ka selles suhtes, kus elektritõukeratastega sõita tohib. Näiteks toovad ettevõtted enamasti esile, et eelistada tasuks jalgrattateed, kuid Eestis on kergliiklusteed jagatud enamasti väga paljude eri tüüpi liiklusvahendeid kasutavate liiklejate vahel. Samuti eelistaksid tihti kergliiklusteedel liikuvad jalakäijad ilmselt, et kiiremad ja elektrilised masinad sõidaksid sõiduteedel. Sellest ei taha aga midagi kuulda elektrimasinate ning autode juhid, kelle sõidukid ühele teele kuidagi mahtuda ei taha.

Kuidas siis käituda? Sellele seadused otsest vastust ei annagi. Kuigi liiklusseaduses on esile toodud tasakaalu- ja robotliikuriga seotud reeglid, ei lähe elektritõukerattad definitsiooni poolest kummagi alla, vaid liigituvad seaduse mõistes hoopis jalakäija abivahendiks (nagu rula või tavaline tõukeratas). Seega käib nendega liiklemine selgelt jalakäijatele kehtivate reeglite järgi. Seejuures pole jalakäijatel võrdsuse printsiibi tõttu tõukerataste suhtes mitte mingisugust tee andmise kohustust (ega ka vastupidi) ning liiklusseaduse järgi on kõik tõukerattajuhid ja jalakäijad võrdsed. Seda tasub tõukeratastega liigeldes silmas pidada.

Allikas: Delfi


Prantsusmaa hakkab elektritõukside kasutamist reguleerime

Prantsuse valitsus tuli välja reeglitega elektritõukerataste jaoks, mille meeletu menu on põhjustanud meelehärmi liiklusohutuse pärast muretsevatele ametnikele.

Elektritõukside, elektrirulade ja teiste sarnaste liiklusvahendite maksimaalseks kiiruseks seati 25 kilomeetrit tunnis ja nendega võivad sõita ainult üle 12-aastased isikud, ütles transpordiminister Jean-Baptiste Djebbari.

Samuti keelatakse nende kõnniteel sõitmine, välja arvatud, kui linnavõimud seda lubavad ja isegi sel juhul on lubatud sõitmine ainult jalutamiskiirusel.

Enam ei lubata ka elektritõuksil mitmekesi sõitmist ega mobiiltelefoni kasutamist sõidu ajal.

Suurem osa reeglitest jõustus laupäevast [26. oktoobrist]. Erandiks on tehnilisi kohandusi vajavad reeglid, nende seas kiirusekontroll, mis jõustuvad juulist.

Djebbari sõnul tahetakse eeskirjadega edendada vastutustundlikku liiklemist ja taastada jalakäijate meelerahu.

Sarnaselt teistele suurlinnadele on Pariis pidanud rinda pistma umbes 15 000 elektritõuksiga, mis viimase aasta jooksul linnaruumi ilmusid.

Hoolimata 35-eurosest trahvist, eiratakse Prantsuse pealinnas laialdaselt elektritõukside kõnniteele parkimise keeldu ja tõukse on näha vedelemas kõikjal linna parkides ja väljakutel.

Pariisi linnavalitsus plaanib kärpida kolmele ka elektritõukside operaatorite arvu. Tipphetkel pakkus Pariisis elektritõukse 12 firmat, kuid juuniks oli nende arv poole võrra kahenenud. Paljud lõpetasid tegevuse kõrgete hoolduskulude, vandaalide ja konkurentsi tõttu.

Läinud nädalavahetusel hukkus Bordeaux' linnas tõuksi ja auto kokkupõrkes 25-aastane mees ja sai raskelt vigastada üks noorem naine.

Prantsusmaal on teatatud vähemalt viiest elektritõuksiga seotud surmast.

ERR



Täna loetuimad
Perekondlik
Luce kool sai puudustele vaatamata tegevusloa (4)
Kommentaar - Kas jalakäijad ummistavad Kuressaare kesklinna? (27)
Andi Kuivjõgi: olen üks paganama õnnelik inimene
Kuressaare haigla töötajatele 3000 euro väärtuses hoolitsusi ja lõõgastust (5)
Aasta kirikusõbraks sai abivallavanem Helle Kahm (7)
Pojengist saab uus Saaremaa suveniir
UUS! Valitsus eraldas koroonaviiruse tõttu surnud hooldaja perele 50 000 eurot (4)
Ameerika: mida ja keda uskuda? (4)
Haigla audit valmib kõige enne jaanipäevaks
Saarlased tõid linnatänavatele uhked hobisõidukid
JUHTKIRI - Kaluripoja suveöö kuurordis
Automatkad kutsuvad Saare-ja Hiiumaad avastama
UUS! Maaeluminister kinnitas saarlase asekantsleriks (2)
Üleskutse stressivaba(ma)ks eluks! (2)
Nädala loetavuse top 5
Kesklinna sulgemine lõpetab einetakso teenuse (57)
Saaremaal pole võimalik enam kunagi nii soodsalt puhata (22)
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul (11)
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga (13)
Reformierakond andis kesklinna liikluse sulgemise osas järele (34)
Kommentaarid
Kommentaar - Kas jalakäijad ummistavad Kuressaare kesklinna? (27)
Luce kool sai puudustele vaatamata tegevusloa (4)
UUS! Valitsus eraldas koroonaviiruse tõttu surnud hooldaja perele 50 000 eurot (4)
UUS! Maaeluminister kinnitas saarlase asekantsleriks (2)
Kesklinna sulgemine lõpetab einetakso teenuse (57)
Spetsialist soovitab hakke peletada nende endi hädakisaga (20)
Aasta kirikusõbraks sai abivallavanem Helle Kahm (7)
Reisisihiks Saaremaa (7)
Saaremaal pole võimalik enam kunagi nii soodsalt puhata (22)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (206)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud