[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 13. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




NÄDALALÕPP

Kaunile naabersaarele sai suvel ring peale
Autor: Vilma Rauniste
Reede, 01. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Oli teisipäeva, 13. augusti hommik, kui bussijuht Paul asus Saaremaal tegutseva Marleeni tantsurühma liikmeid kolmepäevasele Hiiumaa-sõidule „korjama”. Ilma ja laineid nautides olime peagi Sõru sadamas ja sõit algas Emmaste poole.

Alustuseks saime Emmaste suurepärasel minispordiplatsil erinevate seadeldiste abil oma lihaseid venitada ja puusi hööritada, et pikem bussis istumine mõnusamalt vastu võtta.

Sihikul oli aga juba Kassari ja sealsed vaatamisväärsused. Linnuvaatlustorn, Leigri kuju ja kalmistu ning kabel. Kalmistul otsisime üles Ants Eskola haua, kus ta koos abikaasaga puhkab. Kabeliaias peatusime mõtiskledes Marie Underi auks pandud pingi juures, kõrval kääbas, millel silt „Roos ‘Marie Under’“. Seal kasvab Marie Underi roosiseltsi algatusel Mart Ojasalu poolt 2009. aastal aretatud kuulsa poetessi nimeline roos.

Einestasime Suuremõisa lossi restoranis Padakonn, mis tegutseb Suuremõisa mõisa vanas aidahoones ja kus juba aastaid on asunud tehnikum ja muuseuminurk. Suuremõisa ajalugu ja tegemisi tutvustas väga põhjalikult giid Sirje Heina. Ajaloohuvilistel oli võimalus kaasa osta tema raamat „Roosimärgi all” jutukestega lossist.

Majaga tutvumisel äratas tähelepanu järgmine silt: „Restaureerimise õppeklass. Varem oli siin kooli võimla-jõusaal, kuni 2000. aastani, mil mõisa aidahoone kohandati spordihooneks. Siin alustas oma treeninguid Heiki Nabi – kahekordne maailmameister kreeka-rooma maadluses treener Tiit Madalvee juhendamisel. (2006, 2013)”

Järgmine peatus oli Pühalepa kiriku juures, kus organist mängis meile paar lugu ja rääkis kiriku ajaloost.

Kirik on saare vanim kiviehitis, püha Laurentiuse – tuleõnnetuste eest kaitsja ja vaeste ning õnnetute eestkostja – kirik, mis pärast keerulisi aegu 1993. aastal taas kirikuks pühitseti.

Teel Kärdlasse sai meie tähelepanu osaliseks Oti mägi, pühad leppekivid ja Helmerseni kivikülv  ühisnimetusega Pühalepa hiis. Seda hiit on nimetatud ka Põhilise Leppe kivideks. Mälestis ja selle ümber laiuv hiieväli ning muistsed kivikalmed, mis on säilinud muutumatuna läbi aegade, jätavad sügava mulje oma ulatavusega muistsesse aega, esimesse aastatuhandesse eKr.

Uus hommik sai käigu sisse šampanjabaaris

Õhtu hakul jõudsime hiidlaste pealinna, kus veetsime hilised õhtutunnid sealse tantsurühmaga Kohvilähkrid. Ühisele tantsuõhtule õuemurul järgnes koosviibimine majas, kus kalorite kaotus sai kiiresti taastatud kringlite ja muu heaga. Öö veetsime hostelis, kus enne uinumist libises silme eest läbi päeva jooksul nähtu ja kuuldu.

Mitte šampanjapokaalidega, vaid tatrapudru söömisega. Seda omapärast söögikohta peavad noored tallinlased. Kärdlas kaesime sealset kaubandust ja ostsime kaasa Hiiumaa ehtsa kaubamärgiga tooteid. Rannapaargus imetlesime suurt rahnu ja saime teada, et Marleeni pillimees Helle Salong on palju kordi seal akordioni mänginud.

Sel ilusal rannaalal meenutas meie üks tantsutüdrukuid oma Kärdla elektrijaamas veedetud töist aega. „Mõõtsime siin alajaamade ja kaabelliinide pingeid ning tegime õliproove, kuna neil ei olnud laboratooriumi. Tuli ette ka kaablirikete otsimist. Käisime siin kolmel aastal, iga kord olime terve kuu kohal,” nostalgitses Ellen Aljas.

Üks lahe objekt teel Ristimäele oli arteesia veesoonel paiknev kaev, kus ligi 20 veepudelit sai täidetud karge ja puhta veega. Ristimägi sai aga mõneteistkümne ristimärgi võrra rikkamaks. Siin, Reigi ja Pühalepa kihelkonna kunagisel piiril pidasid 20. augustil 1781. aastal oma lahkumisjumalateenistuse Hiiumaalt välja saadetud rootslased. Katariina II andis ukaasi rootslaste ümberasustamiseks Lõuna-Ukrainasse ja Kõrgessaare mõisa omanik Jakob Pontus Stenbock (1744–1824) ajas vabad Rootsi talupojad kohtadelt ära.
Nii alustas umbes tuhat hinge enne talve rasket teekonda, kevadel jõudsid sihtkohta umbes pooled. Just nemad panid siin püsti esimese risti. Kõik, kes Ristimäel peatuvad, võivad teha kohalikust materjalist risti väljasaadetud rannarootslaste mälestuseks.

Edasi tuli väike treening Tahkuna tuletorni ronimisega. Parvlaeval Estonia hukkunud laste mälestusmärgi jalamil sai helistada mälestuskella kõigi merel hukkunute mälestuseks.

Siis jõudsime omamoodi linnakusse. Oi, küll seal oli vaatamist! Milline fantaasia ja mida kõike on kogutud ja välja pandud! Uskumatu, et selliseid fanatte leidub. See fanatt on Jaan Alliksoo, keda teatakse kui Hiiumaa Eiffeli torni ehitajat. Suure turismiatraktsiooni looja piletikontrolörist koer andis mulle seal seitse musi, õigemini – limpsis nägu.

Rõõm ja kurbus aga käivad käsikäes ja inimeste rõõmustamiseks ehitatud ulmelise paiga külastamise järel kuulsime Reigi pastoraadi lugu, mille tekkelugu on traagiline. Nimelt ehitas isa pastoraadi hoone oma poja mälestuseks. Poeg tegi enesetapu, sest isa ei andnud talle võlgade katteks enam raha. Reigi pastoraadi ainetel on ilmunud ka raamat „Reigi õpetaja”.

Enne lõunapausi jäi meie vaatevälja Sille kõrts, kus sündis kuulus „Tormide rand”.

Lõuna viinaköögis

Kui hommikust sõime šampanjabaaris, siis lõunat juba viinaköögis – huvitavalt väljakukkunud valik! Üks oli aga kindel – kangemat kraami ei pruukinud me ei ühes ega teises kohas. Saime Kõrgessaare Viskoosa viinaköögis superhea lõuna, seda tänu kolmele kaunile rõõmsameelsele neiule. Heale kõhutäiele lisaks saime ka teada, et selles majas elas kunagi meie Helle Salong.

Kuulsat Hüti klaasikoda, mille rajas krahv Jakob De la Gardie (1583–1652) 1628. aastal ja mis oli Eesti esimene klaasikoda, meenutab selle asukohas nüüd klaaskeradest monument. 36 tegevusaasta jooksul valmistati siin ligi 70 eri toodet.

Enne Kõput külastasime Vesihiidlast, kus igaüks sai sealsest kauplusest kaasa osta meene, mille valik oli väga lai. Seejärel lasime varvaste vahelt läbi Luidja liivaranna valget imepeent liiva. Imelik tunne oli kogeda, kui tugevasti lained jalgealust võivad õõnestada. Siis mööda käänulist teed, millel nimeks Searada, ja olime Kõpu looduskaitseala Kabeli Rebasemäel. Grupijuht Heldi luges astmed kokku ja sai arvuks 127. Õpperaja pikkus on 1,5 km.

Ülendi püha pärnapuud austades tegi meie bussijuht heateo. Ilmselt on paiga külastajatele tavaks saanud siduda sellele puule lint või riideriba, osa on sidunud aga jäiga sünteetilise nöörijupi, millest Paul oma väitsa abil pärnapuu pookivast vaevast vabastas.

Teise päeva õhtul jõudsime Kõpu majaka parklasse, et minna omapärase ja ajaloolise majaka torni. Nimelt on Kõpu tuletorn Läänemere ja Baltimaade vanim ja väidetavalt maailma vanuselt kolmas tuletorn, mille tipus on tuli alati põlenud. Tule kõrgus merepinnast on 102 m. 1514. aastal hakati ehitama paaki, tuletorniks sai see 1649. aastal.

Üksikud söandasid majaka tippu sammud seda, minek-tulek ju püstloodne. Jalgadele see tõesti mõjus, tornist tagasi jõudes tekkis väike hirm, et äkki tuleb õhtusel kontserdil tantsida puujalgadega. Õnneks oli see kartus asjata.
Kõpu rahvamajas toimuva peo „nõudis välja” kõplane Helgi Altmets, kelle sünnikodu asub Kõpu poolsaarel ja kes oma viljaka elu on elanud Saaremaal Kärla lähedal. Kultuurihäll oli rahvast täis ning see pidu sai laste ja noorte ülekaalu tõttu imetore. Kohalikega vesteldes selgus, et sealne maaelu on noorenenud ja elavnenud.

Ristna ja Kalana

Kojusõidupäev algas ärkamise ja hommikusöögiga Pihla talus, kus tegutseb imetlemapanevalt visa naine, kelle esimene noorus on jäänud seljataha. Siis sai vallutatud sääre tipus asuv Ristna tuletorn, mis on monteeritud 1874. aastal Pariisist ostetud detailidest. Üheaegselt telliti veel teinegi üksikdetailidest kokku pandud tuletorn, mis asub 1875. aastast saare kõige põhjapoolsemal – Tahkuna neemel.

Muljetavaldav vaatepilt avanes ka pisut lõuna pool asuvas Kalana rannas, mille murdlained pakkusid võimast vahulist lainetemängu ja -muusikat. Vene sõjaväe angaarid tuletavad sealolijatele meelde aga üht pikka etappi saare elus.

Enne koduteele asutamist jäid meie teele veel Vanajõe org, Mänspe 110-aastane ja kiriku mõõtmed välja andev kabel, mille ajaloost rääkis kalmistuvaht Arno Õispuu, ning mitu tundi röövinud „skulptuurimuuseum“ ja Tobiase majamuuseum.

Tuttav vigursaagija

Leluselja bussipeatuse juures elab paljudele saarlastele tuntuks saanud Maire Põldmaa, kes on Käesla külaväljakul saarlastele aastaid vigursaagimist õpetanud. Käesla külaväljakut ja kümnete saarlaste kodusid ilmestavad seetõttu vahvad ja väga erisugused puidust taiesed.

Lelu küla bussipaviljoni pingil istuvate skulptuuride kohal ilutseb silt „Me ootame poebussi”. Tema ühes koduses galeriis on aga silt: „Armasta ja näe vaeva, siis tuleb ka töö”. Maire ütleski meid vastu võttes, et järelikult on ta palju vaeva näinud ja palju armastanud.

Hiiumaal on ta elanud 20 aastat. Tema kodu on nagu puuskulptuuride muuseum, suur õueala on täis pilkupüüdvaid taieseid. Hiidlased võivad õnnelikud olla, et nad sellise pärli endale said.

Rudolf Tobias ja tema klaver

Viimane peatus enne Sõru sadamat oli Rudolf Tobiase muuseum, kus üks Kohvilähkri tantsijatest  museaale tutvustas. Sealhulgas rääkis ta Tobiase (1873–1918) elust ja tegevusest ning tema klaverist. Siin mõned episoodid kuulsa muusiku elust seoses Hiiumaaga.

Isa Johannes hakkas Rudolfile ise pillimängu õpetama. Peagi mängisid nad neljal käel Käina orelil kirikumuusikat. Rudolf oli siis vaid kuuene. 1879. aastal ostis isa orelite renoveerimisest saadud raha eest pojale korraliku klaveri Wolkenhauer. Neist aastatest on muuseumi seinal olevatel stendidel kirja pandud seik, kui väike muusik oli lambaniidupäeval ema juurde jooksnud ja kurtnud: „Ema, ema! Lambad ei lase mul komponeerida!”

Kui kirikuõpetaja Ferdinand Justius Luther 1882. aastal saarelt lahkus, pühendas alla kümnene Rudolf talle oma sõnade ja viisiga tehtud laulu. 1980-ndate algul kirjutas ta 12 lühiprelüüdi orelile või klaverile, mida tuntakse nime all „Lapse mõtted”. Kui Rudolfist aasta noorem vend 1885. aastal suri, otsustas pere kolida Kullamaale.

See, meie suve haripunktis olnud reis oli saadud muljete poolest ka haripunktis. Suured tänud Marleeni rühmavanemale Heldi Sepale, kes järjekordse sõidu kavandas, ja kõikidele Hiiumaa elanikele, kellega oli au kohtuda!
Neist kohtumistest saab lugeda järgmise nädala Nädalalõpus.

Täna loetuimad
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (10)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (6)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (30)
Saaremaa politseinikud pälvisid tunnustusi
Eesti 100 parimast restoranist üks asub Muhus ja kaheksa Saaremaal (9)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (2)
Maakonna arengukonverentsil on kõne all kolme valla tulevik
Vald lammutab Vilsandi vana bioloogiajaama (8)
SÜG-i õpilased lähevad kodukandi tööandjatega tutvuma
Lugeja küsib, jurist vastab
Kuressaares meenutatakse vabadussõjalasi (1)
Raul Rebane: edukaks ei saa pingutamata
Noored katsetasid videomängude ööl uusi mängukonsoole
JUHTKIRI - Õhusõit on ajavõit
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (10)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (6)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (30)
Pereansamblid pidasid festivali
Kommentaarid
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (30)
Eesti 100 parimast restoranist üks asub Muhus ja kaheksa Saaremaal (9)
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (10)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (2)
Vald lammutab Vilsandi vana bioloogiajaama (8)
Kuressaares meenutatakse vabadussõjalasi (1)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (6)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (5)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (18)
Selgusid lauatennise karikavõitjad (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud