[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 29. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




NÄDALALÕPP

Tõlkija Kaarina Rein näeb keeleoskuses vahendit nii suhtlemiseks kui ajaloo uurimiseks
Autor: Anneli Tarkmeel
Reede, 27. september 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Käesolev aasta on nimetatud eesti keele aastaks. 2019. aastal on iga kuu pühendatud mõnele kindlale aspektile. Nii on september keeleõppe ja tõlkijate kuu. Kuressaares elab tõlkija Kaarina Rein, kelle sulest ilmusid tänavu Nobeli kirjanduspreemia esimese kreeklasest laureaadi luule tõlked. Varem ei ole neid eesti keeles raamatuna ilmunud.

Kaarina on doktorikraadiga klassikaline filoloog, kes töötab praegu Tartu ülikooli raamatukogu teaduskeskuses teadurina. „Minu põhitöö on rootsiaegse Tartu ülikooli teadustööde uurimine, need on põhiliselt üliõpilaste harjutustööd ehk disputatsioonid. Tekstid kirjutati enamasti ladina keeles,” ütles Kaarina, kes ladina keelt hakkas õppima juba keskkooli viimasel aastal, kuna eesti keele õpetaja arvas, et ülikooli astudes peaks seda juba oskama.

„Tartu ülikoolis võeti mind üllatuslikult edasijõudnud ladina keele õppijate rühma ja nii ma ei olegi ladina keele algkursusel käinud,” sõnas 1991. aastal Tartu ülikoolis klassikalise filoloogia erialal õppima asunud Kaarina.

Aeg oli toona murranguline. Valitud eriala oli Tartu ülikoolis taasavatud. Kuna nõukogude ajal ei olnud Eestis võimalik klassikalist filoloogiat õppida, võis see jätta justkui keelatud eriala mulje ja konkurss sellele erialale oli sel aastal kõige suurem. „Augustikuus oli putš, keegi ei teadnud, milleni see viib ja mu ema oli väga pessimistlik, et „noh, sinu eriala pannakse nagunii jälle kinni, astusid ülikooli, aga mis sest kasu on!”. Aga ei pandud kinni,” on Kaarina tagantjärele rõõmus.

Tema kursusekaaslased moodustasid kirju seltskonna – seal õppis füüsikuid, arste, biolooge, prantsuse filolooge, näitlejaid, pianiste. „Üks kursakaaslane oli Tartu lasteteatri näitleja, kes lavastas meiega etendusi. Need olid tehtud kreeka kirjanduse ainetel ja osaliselt esitasime ka kreeka keeles. Üks kord esinesime ka Tartus teatrifestivalil,” meenutas ta tudengiaega.

Kreeka keel ja meel

Ülikoolis hakkas Kaarina õppima kreeka keelt. „Plaanisin oma diplomitööd kirjutada ajaloo isa Herodotose teosest ja mainisin seda ka oma juhendajale Jaan Undile, kes ütles, et ajakirjal Vikerkaar on tulemas Pärsia-teemaline number, et kas ma ei tahaks juba sinna tõlkida Herodotose tekste, mis on Pärsiaga seotud. Otsustasin proovida. Õppejõud muidugi kohendas neid tõlkeid päris tublisti, seepärast ma ei tea, kui palju ma seda au endale võin võtta, aga jah, enne ülikooli lõpetamist 1995. aasta märtsis minu nime all need tõlked ilmusid,” sõnas Kaarina, kelle tulevikuplaanides on kavas kogu Herodotose teos tõlkida.

Vanakreeka keelel ei olnud tema jaoks kõla ja sellepärast läks ta 1996. aastal Kreekasse Thessaloniki ülikooli uuskreeka keelt õppima. „Alguses meenutas see keel sõnavara poolest vene keelt,” muigas ta. „Mul on väga hea meel, et 2017. aasta lõpus kolis Kuressaarde üks kreeklanna, kellega saab kreeka keeles suhelda. Kreeklased räägivad oma keeles sageli vabalt asjadest, millest Eesti kultuuriruumis ei ole kombeks rääkida.”

Peagi on Kaarinal võimalus minna Saksamaale Hertsog Augusti raamatukokku Wolfenbütteli linnas, kus asub üks maailma suuremaid varauusaegse kirjanduse kogusid. Tähelepanuväärne on see, et igal aastal jagatakse selle raamatukogu külastamiseks kolmkümmend stipendiumi üle terve maailma ja Kaarinast sai üks stipendiaat.

„Tartu ülikoolis on olemas 17. sajandi tööde koopiad, originaalid viidi ära Rootsi. Loodan Wolfenbüttelist leida Eesti kultuuriruumiga seotud originaaltekste,” selgitas Kaarina.

Kes aga ei ole midagi kuulnud Wolfenbütteli linnast, siis väikese vahemärkusena olgu öeldud, et see asub Hannoverist umbes 60 km kaugusel ning seal valmistatakse Jägermeistrit.

Lapsepõlv Alžeerias

Kaarina tegemised on väga muljetavaldavad. Ta uurib süvitsi asju, millest enamik inimesi pole kuulnudki. Kuid kõik me tuleme oma lapsepõlvest. Kaarina elu kolmandast kuuenda eluaastani möödus Alžeerias, kuhu tema isa koos perega elama läks. Isa õpetas sealses ülikoolis füüsikat.

„Alžeeria oli endine Rooma impeeriumi ala ja ma mäletan, et päris palju sai seal ringi sõidetud mööda Vana-Rooma varemeid, kus olid mingid ladinakeelsed kirjad peal. See oli lapse jaoks kohutavalt igav. Jälle mingid varemed, mida suured inimesed muudkui pildistasid, aga minu jaoks olid need kivid kõik ühtemoodi. Täiskasvanuna hakkasin mõtlema, et mis see oli või kus ma siis elasin?” arutles ta, kelle jaoks nüüd on keel vahend millegi muu juurde jõudmiseks. Sest no mida me teaksime Saaremaa keskaegsest ajaloost, kui ei oleks olnud ladinakeelseid kroonikaid!?

Saaremaised juured

Kaarina on küll kasvanud Tartus, kuid tema juured on üllataval kombel just Saaremaal. „See on tõesti nii, et minul on Saaremaal juured, aga siia elama sattusin ma tänu Tallinnas sündinud abikaasale Rainerile, kellel oli omal ajal äratundmine, et ta soovib elada Kuressaares, kuigi tal siin juuri ei ole,” naeris Kaarina.

„Kui uskuda portaali Geni, siis ulatuvad minu saaremaised juured 17. sajandisse välja,” alustas ta. „Minu vanaisa Viktor Krull oli saarlane, kes saatuse tahtel sõdis Saksa sõjaväes, tema vanemad vennad sattusid aga Vene armeesse. Nende isa ehk minu vanavanaisa Richard Krull (1882–1944) oli Kuressaares rannasõidukapten. Talle kuulus praegune jahisadama ala, ta omas ka ise mitut jahti. Rüütli spaa alal olla olnud tema heinamaa. Kuressaares oli tal kaks maja. Suurema kortermaja asukoht ei ole teada, väiksem asus aadressil Väike-Sadama 8.”

Kaarina kahjuks ei tea, kuhu on maetud tema vanavanaisa, kes 1944. aastal olevat oma koduõuel infarkti saanud pärast vanglast vabanemist, kus ta kandis karistust, kuna tema pojad sõdisid erinevatel pooltel.

Kaarina vanaisa kui Saksa sõjaväes teeninud saarlane saadeti Sillamäe linna ehitama. „Ta jäi elama Toilasse. Ida-Virumaal tutvus ta minu vanaemaga. Sündisid minu isa ja tädi, aga vanemate kooselu ei jäänud püsima ning suhted jäid soiku. Vanaisaga kohtusin harva, aga tean, et ta teenis lapsena raha paadiga supelsaksu sõidutades. Paraku detailsemat infot ei osanud ma toona tema käest küsida.

Kaarina vanavanaisa Richard Krulli isa Ado suri, kui pere kuus last, viis venda ja üks õde, olid veel väikesed. Nii sai vanimast lapsest Richardist nooremate toetaja. Lastest sirgusid tublid inimesed. Saaremaaga seoses on vahest kõige tuntum Richardi vend Leonhard Krull (1890–1942), kes oli Vabadussõja kangelane, teenides vapruse eest Vabadusristi II liigi 3. järgu ja tegeles hiljem vapsina poliitikaga. Ta kirjutas raamatu „Velled tapluses” ja oli Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonna haridusega maamõõtja.

Richard toetas ka oma venna Viktor Paul Krulli (1893–1975) arstiõpinguid. Viimane rajas 1927. aastal Tallinnasse Eesti esimese naistekliiniku, kus medõena töötas ka nende ainus õde. Viktori perekond põgenes Saksamaa kaudu Rootsi, kus tema tütar Diana Krull (1930–2013) oli keeleteadlane. Ülejäänud kaks Richardi venda olid meremehed.

Ultima Thule

Möödunud nädalavahetusel toimus Kuressaares 4. Ultima Thule maraton. Jooksuvõistluse kodulehel on kirjas: „Et just Saaremaa on paljuotsitud müstiline ja müütiline Ultima Thule, kuhu 4. sajandil enne meie aega jõudis ajaloo esimene maadeuurija, kreeklane Pytheas, on väitnud nii Lennart Meri oma raamatus “Hõbevalge” kui ka Raul Talvik 2015. aastal ilmunud teoses “Teekond maailma ääreni”.”

See väide ajab Kaarinat muhelema, sest Tartu ülikooli kreeka keele õppejõud ja Kaarina teadustööde juhendaja Jaan Unt (1947–2012) ei nõustunud Lennart Meriga, esitades vastuväite, et kreeka- ja ladinakeelsetest originaaltekstidest selliseid andmeid välja lugeda ei saa.

Sellest, kas Thule on Saaremaa, on juttu Kaarina kirjutatud artiklis „Pythease õpiraha”, mis ilmus 10. novembril 2017 Õpetajate Lehes.

„Kui tugineda antiiktekstidele, siis jõudis Pytheas oma rännakul kohta, kus talle näidati, kuhu päike igal õhtul magama läheb. See koht pidi asuma Britanniast kuue päevatee kaugusel põhja suunas ja sellele paigale anti kreeka keeles nimeks Thule. Ultima Thule tähendab ladina keeles „kõige äärmine Thule” ja Thuleks on peetud Islandit, Shetlandi, aga ka Norra rannikut, seega ei ole päris kindel, et tegemist on saarega,” võttis Kaarina teema lühidalt kokku. Kel asja vastu rohkem huvi, võiks lugeda ka ajakirja Vikerkaar 2017. aasta septembrinumbris ilmunud Mait Kõivu artiklit „Pytheas, ookean ja Thule”.

Sel suvel avatud Thule Koda on Kaarina hinnangul mõnus elamuskeskus ja ajaloolist tõde sealt otsida ei tasu. Tema tütrele Salmele seal igatahes meeldis ja mõnusat meelelahutust leiavad sealt kindlasti paljud teisedki.

Elamus Kuressaare Linnateatrist

Tõsi on see, et sellise erialaga inimesel nagu Kaarina on Kuressaares raske väljundit leida. Kuid hiljuti sai Kuressaare Linnateatris näha etendust, mis Kaarina Tartu kolleegid heas mõttes kadedaks tegi. „Jah, see oli minu eelmise aasta suuremaid kultuurielamusi, kui lavastaja Peeter Tammearu tõi lavale Janusz Głowacki näidendi „Antigone New Yorgis“. Kohalikule publikule see Ameerika kodutute kontekstis kirjutatud lugu vahest nii peale ei läinud. Etenduses oli tugevaid paralleele Sophoklese näidendiga „Antigone” – nii Sophokles kui Głowacki tõstatasid küsimuse, kas olulisemad on kirjutamata või kirjutatud seadused,” sõnas Kaarina.

Ladinakeelsed uudised

Ladina keelt peetakse valdavalt iganenud nähtuseks. Samas elab ta oma elu. Kas lugejad teavad, et alles tänavu juunikuus lõppes Soome raadios kolmkümmend aastat väldanud ladinakeelsete uudiste edastamine? Või et Eesti ansambel Rondellus andis välja plaadi „Sabbatum”, millel kõlasid raskemuusikaansambli Black Sabbathi laulud, mis olid arranžeeritud ja ladina keelde tõlgitud?

Ja et päris humoorikalt kõlavad ka ansambli The Beatles laulude tõlked, mida Luke Amadeus Ranieri hoolega ladina keelde on tõlkinud ja neid siis Youtube’is ette kandnud?

Kaarina leiab, et ladina keel elab edasi nimedes. „Meile tundub inetu, kui eesti kultuuriruumis kõlavad võõrsõnad, mõeldes siis inglise või vene keelele, aga ladina keele suhtes ei ole me nii vaenulikud. Pigem leitakse, et see on tore, kui nimi on rahvusvaheliselt arusaadav, aga samas meie kultuuriruumi sulandunud. Ladina keel on selles mõttes väga hea vahevorm,” arvas ta.

Mis Kaarinasse puutub, siis tema jätkab kreeka kultuuri vahendamist eestlastele. Kord tuli selle tarvis „läbi närida” ka Küprose murdest, mille peale pidid kreeklased silmi pööritama.

Sel aastal ilmus Kaarina sulest uuskreeka keelest tõlgitud kreeklasest Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Jorgos Seferise valikluulekogu.

Kreeka keeles suhtlemine avab Kaarina jaoks maailma, see mõjub vabastavalt. Kui ta 1996. aastal Kreekasse õppima läks, oli see veel ebatavaline. Nüüd on huvi Kreeka ja kreeka keele vastu suurem ja tudengid käivad seal ka rohkem õppimas.

Eesti keel on Kaarina arvates aga heas seisus. „Mõelda vaid – palju suuremad keeled on maailmas hoopis hullemas olukorras. Eesti keeles tehakse teadust ja see on suur asi,” leidis ta, juhtides samas tähelepanu sellele, et eestlased peaksid omavahel rohkem rääkima. „Kui kreeklased jätavad omavahel hüvasti, siis nad ütlevad „rääkimiseni”. Tänapäeva introvertses arvutimaailmas on kõigil vaja rohkem suhelda silmast silma, et mitte jaapanlaste kombel arvutis abielluma hakata,” muigas ta. „Ja eks eesti keel püsib nii kaua, kuni eestlane tahab, et see püsiks.”

Niisiis, rääkigem rohkem üksteisega meile armsas eesti keeles. Rääkimiseni!


Täna loetuimad
Saun läks ehitusveast põlema (9)
Volikogu valis Saaremaa uueks vallavanemaks Mikk Tuisu (25)
Perekondlik
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi (9)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (24)
Ühe saare naise lugu kriisi ajal (3.)
Kaubamajas tuleb Rave mööbli tutvustuspäev  (1)
Neljalapselise maapere tegemiste pusle
Politsei eest põgenenud juht sai 20 päeva aresti ja jäi autota (8)
Lugudega asjade pood
Iga ruut Saaremaast on kaardistatud
Sõrves päästeti võrku kinni jäänud hüljes
Nelipüha on ristikiriku sünnipäev (1)
Viikingite suvehooaeg stardib homme
Kirikud kutsuvad üle läve astuma
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (3)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (17)
Holostovi Kinnisvarahaldus peab maksma Sarbussi kütusevõla  (9)
Kommentaarid
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (24)
Volikogu valis Saaremaa uueks vallavanemaks Mikk Tuisu (25)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (55)
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi (9)
Saun läks ehitusveast põlema (9)
Politsei eest põgenenud juht sai 20 päeva aresti ja jäi autota (8)
Holostovi Kinnisvarahaldus peab maksma Sarbussi kütusevõla  (9)
Nelipüha on ristikiriku sünnipäev (1)
Kaubamajas tuleb Rave mööbli tutvustuspäev  (1)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud