[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 19. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




NÄDALALÕPP

Mõistatuslik Voronja galerii kaunis Varnja külas
Autor: Anneli Tarkmeel
Reede, 06. september 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kõik te teate seda tunnet, kui satute ootamatult kohta, kus aeg hakkaks justkui tagurpidi käima. Vot nii läks minuga möödunud suvel, kui sattusin Peipsiveerele rändama. See ei olnud kaua planeeritud ettevõtmine. See lihtsalt juhtus.

Eesti on sellise paraja suurusega maa, et kui võtad kätte, siis jõuad piirist piirini käia ühe päevaga, aega jääb isegi üle. Samas on Eesti aga sellise suurusega maa, et praktiliselt tundub üks Eesti äär teisest miljonite valgusaastate kaugusel olevat. Saarlane jõudis Peipsi äärde – omamoodi sündmus!

Kes ootab nüüd pikemat reisikirjeldust, peab pettuma. See oli mõnetunnine käik Tartust Voronja galeriisse. Aja parajaks tegemine. Aga galeriis jäi aeg seisma. Ühes laulus öeldakse – maailma lõpus on kohvik. Põhimõtteliselt jah, aga seal on ka galerii koos õunapuuonni, mängunurga, suure terrassi, rohelusse uppuva tagaaia, kõrgemates sfäärides rääkivate kunstikuraatorite, kuivkäimla ja suitsusaunaga. Kui midagi nimetamata jäi, palun vabandust.

Parajasti oli üleval Voronja galerii kuues näitus – „Wanderlust”. „See suvi oli meil kuues ja läks väga hästi, külalisi saabus üle ilma, kaugemad tulijad olid Austraaliast ja Uus-Meremaalt ning Ameerika mandrilt, kusjuures nii Põhja- kui Lõuna-Ameerikast,” selgitas galerist Raul Oreškin.

„Teosed ei andnud end sel aastal külalistele ehk kergelt kätte, aga seda enam oli ahhaa-elamust, kui järjekordne varjatud maailm, mis kunstnike abiga paadikuuris ja järve ääres näha oli, end avas.”

Näitus näituseks. Saarlane oli pahviks löödud sellest mõistatuslikust maailmast, mis oli peidus ühes Varnja küla majas ja selle tagahoovis.

Kunst kõnnib tänaval

Möödunud aasta 29. mail kirjutas National Geographic Eestist loo „Inspiratsioonist lõunaeestlase pilguga”. Lugu valmis projekti „Elu kahe maailma piiril” raames ajakirja ja Lõuna-Eesti LEADER tegevusgruppide koostöös.

Voronja galerii kohta kirjutati seal järgmist:„Peipsiveerel, kõrgete sibulapeenardega pikitud Varnja külas lõi juunis viis aastat tagasi ühes paadikuuris uksed valla Voronja galerii. Selle asutajad Kaili Kask ja Raul Oreškin sattusid esimest korda Varnja külast läbi sõitma oma auto GPS-seadme eksituse tõttu, kuid avastasid eest täiesti teistmoodi maailma. Ja juba mõne aja pärast olid nad seal majaomanikud.

„Küllap võrdus kunstigalerii avamine kuskil maailma serval paljude jaoks üsna hullumeelse mõttega, meie jaoks oli see lihtsalt ellujäämise küsimus,“ avas Kaili galerii loomise tagamaid. „Kohalikud avavad paadikuure, et müüa seal sibulaid või kala. Ka meie kohanesime kohaliku traditsiooniga ja avasime uksed, kui olime pisut korrastanud aeda ja tühjaks tassinud paadikuuri. Julguse seda teha andis kohapealne külaelu.“

Nüüdseks on Voronja galerii kirjutanud end kindlalt praeguse Peipsimaa ja kogu Eesti kultuurikaardile kui omanäolisi kunstiprojekte esitlev kohalik algatus.
/---/

Peipsiveere vanausuliste kanti tema sõnul alles avastatakse.
„Tuleb vaid loota, et suures turismipuhangus ei läheks kaduma eripära, vaid, vastupidi, et see toimiks eripärale toetudes. Seda saab ühelt poolt soodustada, luues ja ümber kohandades toetusprogramme, mis aitavad teistsuguseid lahendusi turule tuua, aga neissamades programmides peitub ka oht järjekordseks ühtlustumiseks. Mida suurem on bürokraatia surve, seda vähem loovust järele jääb,“ vaatleb Raul muutuvaid olusid.

Sama seisukohta jagab Kaili, sest temagi jaoks on kõige olulisem mitmekesisuse säilimine. „Iga ääremaa, mis on natuke nagu omaette tegutsenud koht, omab isikupära. Selle tunnevad ära vist eelkõige väljastpoolt vaatajad.“

Kaili näeb tugevusi, mille kohalikud kogukonnad on keerulistel aegadel omandanud. „Loominguline vägi on meis kõigis, aga väärtuseks muutub see alles koostoimes ehk kui seda saab vahendada ja jagada.

Peipsiveerel toimetab kogukond, kes elab külg külje kõrval ja kes ei saa seetõttu teisiti ellu jääda, kui üksteisest hoolides. Tuntakse huvi üksteise tegemiste ja arvamiste vastu. Sellest vahetust toimimisest tekib ühtekuuluvustunne ja nii säilivad ka väärtused,“ arutleb ta Varnja näitel.

„Sügisesed sibulaletid on legendaarsed ja oodatud oma dekoratiivsusega. Kõik see ärgitab loovust ning annab märku, et isegi kui midagi on tolmukorra all, võib see ühtäkki uuesti särama lüüa.“

Maailmaveerel kunstigalerii avamine võib Raul Oreškini sõnul tunduda kultuuripoliitiliselt õige samm ja küllap paljud arvavadki, et seda tehakse tänu toetustele.

„Tegelikkus on vastupidine. Galerii on avatud pigem hoolimata kultuuripoliitikast, mis muutub üha rohkem pealinna- ja suurte organisatsioonide keskseks,“ räägib ta. Samas peitub just kohalikul tasandil sageli võti, mis võiks aidata mõtestada muutuvat aega ja edasimineku võimalusi kõige vahetumas kontaktis päriseluga.

„Erinevate kultuuride, valdkondade ja rahvuste kokkupuutekohas tekibki kõige suurem potentsiaal uuendusteks, miks mitte ka inspiratsiooniks. Piiripealsetel aladel on inimesed harjunud erinevate tuulte ja olukordadega ning küllap suudavad seetõttu ka suurte muutuste ajal kohaneda.“

Voronja galerii eestvedajaid inspireerib Varnjas just kohalik eripära: vanausuliste kultuur, kalurid, vene küla ja eesti küla kooseksisteerimine, sibulakasvatajad ja datšnikud, laupäevaõhtuti külavahele leviv suitsusaunavine, värviliste rätikutega külamemmed, kes pühapäevahommikul rattaga kirikusse sõidavad, ka külajoodikud, kes hommikuse õlle janus poe avamist ootavad, vanadest akendest tehtud kasvuhooned, vanametallist kokkukeevitatud lühtrihoidjad, ikooninurgad tubades, kalasadam, oma käe järgi ehitatud kalapaadid, suitsukala lõhn. „Siis tuleme meie ja näitame paadikuuris moodsat kunsti. Siis otsustab keegi avada kodumajutuse, ehitades vana paadi saunaks,“ innustub Raul, ja Kaili lisab: „Oma kodu uste avamisega on saanud avatus meie jaoks laiema tähenduse, kultuurivahetus uue mõõtme. Ja see sobib meile.”

See sobis ka saarlasele. Aitäh!

Täna loetuimad
Mart Saarso: tegin vale liigutuse
Koolituskeskus hindas saarlase magistritöö parimaks (2)
Kalakasvandusele jäi vool alles
JUHTKIRI - Tubli töö väärib kiitust (1)
Tulevik tuleb ise kohale
Julgus tulla Jumala ette (3)
Uus lennuhange võib Nordica kõrvale jätta
Viies õunakohvikute päev trotsis tormi ja paduvihma
Tulemas on Milvi Thalheimi tekstiilinätus
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (17)
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (2)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Kommentaarid
Julgus tulla Jumala ette (3)
Koolituskeskus hindas saarlase magistritöö parimaks (2)
JUHTKIRI - Tubli töö väärib kiitust (1)
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (15)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (7)
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (20)
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (2)
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (11)
Autol purunes parklas kütusevoolik (3)
Saaremaa Valsi ostu hädad löövad välja (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud