[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 28. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




NÄDALALÕPP

Migrantide pihtimused: nägin, kuidas mitukümmend inimest merel uppus (5)
Autor: Brita-Maria Alas, Merilin Lutsar, Ann Katarina Meri
Reede, 24. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kolm Saaremaalt pärit Balti filmi- ja meediakooli ajakirjandustudengit käisid Saksamaal ja kirjutasid, kuidas sõjapõgenikud on väikelinnas integreerunud.

Austria piiri ääres asuv Saksamaa väikelinn Passau oli 2015. aastal vahepeatuseks ligi 10 000 põgenikule päevas. Hukkunud sõbrad, mahajäetud perekonnad, laevahukud ning diskrimineerimine on nende karm reaalsus.
2015. aasta 4. september märgib Saksamaa ajaloos olulist pöördepunkti. ,,Just siis saabusid esimesed põgenikega täidetud rongid Münchenisse,’’ selgitas Passau ülikooli riigiteaduste doktor Christine Egger. Kümme päeva hiljem algasid endises läbikäigukohas tänini kestvad piirikontrollid ning varjupaigataotlejate saabumine Münchenisse vähenes märgatavalt. Uueks peatuspunktiks sai 50 000 elanikuga väikelinn Passau.

Ometi ei olnud see esimene kord, mil Passau suure immigratsioonilainega silmitsi seisis. Jürgen Dupper, Passau meer alates 2008. aastast, sõnas, et linn on olnud rahvasterände tunnistaja nii kaua, kui see ennast linnana tunnistab. Teine maailmasõda tõi sinna põgenikud Ida-Euroopast, 60–70-ndad tööjõu Itaaliast, Kreekast ja Hispaaniast ning Nõukogude Liidu lagunemine Venemaalt.
„Migratsioon on see, mis on teinud Passaust Passau. Me oleme sellega harjunud ning teame, kuidas tegutseda,” kommenteeris linnapea.

„Nägin pealt, kuidas ema ja tütar merel surid“

21-aastane Afganistanist pärit noormees Samir tuli Saksamaale 2012. aastal, jättes kodumaale oma vanemad, kolm venda ning õe. „Ma sain aru, et pean Afganistanist põgenema, kui ühel päeval Talibani liikmed mu vaeseomaks peksid,“ selgitas Samir. Oma teekonnal Saksamaale läbis ta Iraani, Türgi, Kreeka, Balkani maad ja Austria.

Jõudes Kreekasse, oli ta sunnitud seal kuus kuud töötama, et teenida piisavalt raha edasi liikumiseks. „Meil oli 20-liikmeline grupp, kelle seas oli ka naisi ja lapsi. Meid oli kergem tabada, kuna lapsed karjusid öösiti,“ tõdes Samir. Teekonnal oli kõigil pidev hirm surma ees, keegi ei teadnud, kas nad jõuavad elusana sihtkohta või mitte. „Nägin pealt, kuidas ema ja tütar merel surid,“ ütles Samir.

Meri oli halastamatu

26-aastane Omara jõudis neli aastat tagasi Süüriast paadiga üle Vahemere Euroopasse. Tema siht oli Saksamaa ning Passausse jõudis ta pagulaskriisi vooluga. Otsus kodumaalt põgeneda tekkis siis, kui Omara kodu lähedal plahvatas pomm, mis põhjustas tema sõbrale trauma, mille tõttu polnud noormees enam võimeline rääkima. Teel Saksamaale pidi ta ette võtma mitmeid öiseid paadisõite tormisel merel. Omara oli oma 60-liikmelise grupi navigaator ning tõlk. “Meri oli halastamatu, sõitsime ühel ööl umbes viis tundi merel, kus meie 60 inimesega väike paat tormi tõttu uppus ning nõudis mitmekümne paadis viibija elu,” tõdes Omara.

2015. aasta septembrist kuni detsembrini jõudis Passausse üle 400 000 põgeniku – ligikaudu sama palju, kui Tallinnas on inimesi. „Need olid põnevad ajad,” sõnas linnapea Dupper, ning kirjeldas, et olukorda hallati professionaalselt koostöös politsei, tuletõrje, Punase Risti ja tuhandete vabatahtlike abiga. Inimesed majutati võimlatesse, koolidesse, haiglatesse – kus iganes jagus põrandapinda magamiseks. Praeguseks on paljud neist põgenikest leidnud endale oma kodu ja töö.

Tööloa ootamine venib

Põgenikke, kelle taotlust Saksamaal elada ja töötada ei ole veel rahuldatud, majutab nii Passaus kui ka ümberkaudsetes piirkondades organisatsioon Caritas. Üldjuhul oodatakse tööluba pool kuni poolteist aastat, mõnikord ka kauem, ning enne selle saamist ei ole taotlejail ametlikult lubatud suurt midagi teha. Nii võibki põgenikest pahatihti jääda mulje kui aja surnuks lööjatest, tegelikkuses alluvad nad aga lihtsalt seadusele. Tõsi, hakkajamad tegelevad siiski ka aktiivselt kasulike kontaktide loomise, vabatahtliku töö ja keeleõppega.

Kui mõni sõjapõgenik ootab elamisluba pool aastat, siis Omara ootas aasta ja kolm kuud: ,,Kuniks mul seda kaarti ei olnud, ei saanud ma töötada, linnast lahkuda ega isiklikku kodu üürida või osta,” selgitas ta olukorda, mil migrandid esimese aasta vältel lihtsalt tegevusetult ootavad. ,,Ma töötasin 11 kuud piiripolitsei heaks, nägin enamikku põgenikke ja aitasin politseid tõlkimisega. Ma ei saanud selle eest raha, aga sain kontakte,” lisas Omara ja selgitas, et ülikooli sisseastumisel tulid talle need kontaktid suuresti kasuks.

„Enamik siia tulijaist tahab tegelikult saada sakslasteks,” lükkas linnapea Dupper ümber väite, nagu tuleksid varjupaigaotsijad Euroopasse oma väikest Lähis-Ida looma, „ning integreerumise põhivõti on keeleõpe, millele siin esmast rõhku paneme.”

Linnapea on migratsiooniprotsessiga kaasas käinud alates esimesest päevast, mil nägi kirjeldamatust teekonnast räsitud põgenikke õllefestivali telkide alla kogunemas. „Nähes inimesi, kelle kogu maine vara oli pakitud vaid kahte kilekotti, mõistsin, et siin ei ole küsimust regulatsioonide osas, ega ka arutelul, kas keegi on teretulnud või mitte. Siin oli vaid terav vajadus näidata inimlikkust ja osutada humanitaarabi.”

Religioon jäägu teisejärguliseks

Dupper lisas, et mõned ekstreemselt parempoolsed poliitikud võivad küll kurba nägu teha ja kaamerasse nutta, et pagulaste hordid on siin ja kogu Saksa kultuur hävineb, kuid sellest ei ole ühiskonnale tolku. „Te olete valitud probleeme lahendama, mitte neid kirjeldama,” heitis ta kolleegidele ette.
Sellegipoolest osutas ta, et Passau linnavalitsus jääb praktiseeritavate religioonide osas külmaks. „See on igaühe isiklik küsimus,” märkis ta. Linnapea sõnul tuginetakse Saksamaal elades põhiseadusele ning kui kellelegi need reeglid ei meeldi, võib ta endale uue riigi otsida.

Küsimuse peale, kuidas on asüülitaotlejate seadusekuulekusega, ei hakanud linnapea musta valgeks rääkima. „Muidugi on põgenike seas kriminaale!” põrutas ta. „Protsentuaalselt sama palju kui kohalike hulgaski.” Kurjategijad, narkodiilerid – Dupperi sõnul kehtivad neile samasugused seadused nagu sakslastelegi. Nad pannakse vangi või saadetakse tagasi kodumaale.
„Osa Euroopa liikmesriikide hoiak on... eriline,” otsis Dupper õigeid sõnu, viidates sellele, kuidas mõnes riigis ollakse varmad vastu võtma Euroopa toetusraha, ent põgenikke mitte nii väga. „Kuid ma üritan neid mõista,” sõnas ta. “Enamikul Ida-Euroopa riikidel ei olegi Lähis-Ida või Aafrika inimestega kogemusi, aga päeva lõpuks peame me kõik toimuvat aktsepteerima.”

Teiste teod rikuvad kohalike silmis kõigi maine

Süürias jõudis Omara lõpetada juurateaduse bakalaureuse, mis teistsuguse seadustikuga Saksamaal ei loe. Ta tahtis minna edasi õppima, aga teed kahe ülikoolilinna vahel olid 2015. aastaks pommitatud. Sõjaväkke minnakse Süürias enamasti pärast ülikooli lõpetamist, milleni Omara ei jõudnud.

Praegu õpib ta Passau ülikoolis meediat. ,,Kõigil läheb pärast siiajõudmist erinevalt, kui end käsile ei võta ja sihte ei sea, siis lõpetavadki mitmed töötuna ja tegevusteta –  see rikubki kõikide sõjapõgenike maine,” ütles Omara, kes ei mõista, miks osa tema saatusekaaslastest toetustele tuginema jääb. Paljud migrandid, kes ei taha ülikooli minna, soovivad kolida suurlinnadesse. 50 000 elanikuga Passaus on keeruline tööd leida, mistõttu 2015. aastal piiri ületanud migrantidest on sinna jäänud vähesed, enamjaolt praegused tudengid.

Purjus inimeste sõim tegi kohanemise raskeks

Samiri sõnul kadus hirm momendil, mil ta Saksamaale jõudis. “Olin elusalt kohale jõudnud – minu eesmärk oli täidetud,” meenutas ta. Järgmise sammuna asus Samir saksa keelt õppima ning läks mehaaniku koolitusele. Võttis pool aastat, et saada luba riiki jääda. Kõige keerulisemaks osutus noormehe jaoks saksa keele õppimine ja kohanemine. „Inimesed olid väga arrogantsed, eriti tavaline oli purjus inimeste poolt sõimamine,“ lausus Samir. 

Paljude eurooplaste põhiline mure näib olevat, et sisserännanud võtavad ära töökohad, mis oleksid justkui mõeldud vaid kohalikele. Passau linnapea toodud näide tõestab aga vastupidist.

„Immigrantide saabumine andis palju uusi töökohti sakslastele, kes nende jaoks sotsiaalmaju ehitasid,” seletas ta. „Me ei pea valima, kas töökohad lähevad põlissakslastele või sisserännanuile. Neid jagub piisavalt kõigile.”

Praegu töötab Samir tunnustatud restoranis Bayerischer Löwe, tal on sakslannast tüdruksõber ning ta plaanib minna edasi ülikooli põllumajandusinseneriks õppima. Samir käib regulaarselt oma perekonnal külas ning tahab näidata inimestele, et ka Afganistanis on positiivse ellusuhtumisega häid inimesi. Ta leiab, et meedia kajastab migrantidest kõike negatiivset, kuid kui midagi tänuväärset tehakse, siis sellest ei kirjutata. Samiri hinnangul läbis ta selle pika teekonna tänu positiivsele suhtumisele. „Mida positiivsema suhtumisega oled sina, seda parem on su maailm,“ sõnas Samir.

Omara vaatepunktist üritati Süürias läbi viia revolutsiooni, millega läks ka kohalikke kaasa. Osa põgenikke üritab oma ideid levitada ka Euroopas, millest Omara enam aru ei saa. ,,Kui sa oled juba põgenenud, siis mille jaoks sa võõras keskkonnas enam oma mõtteid peale surud. Lepi sellega, mis olukord nüüd su jaoks on,” arvab ta.

Pärast 2015. aasta pagulaskriisi on praegu põgenikke seal üsna vähe. Olenemata olukorrast ütleb Omara, et Passau on nüüd tema kodu. ,,Keegi ei ole õnnelik, kui peab kodust põgenema, aga reisides või Passaust lahkudes mõtlen ma ikka, et Passau on minu kodu ja ma igatsen seda.”

Balti filmi- ja meediakooli ajakirjandustudengite õppereisi Passausse kaasrahastati Euroopa Liidu õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmist (2014–2020).

Brita-Maria Alas,
Merilin Lutsar,
Ann Katarina Meri

Täna loetuimad
Naine pääses autoga napilt puu alla jäämisest  (3)
Võrkpallifännid saavad mänge jälgida viirusehirmuta (34)
Kus sa oled, arst? (5)
Naise süüdanud mees tunnistas end mõrvakatses süüdi
Muhus kukkus teele elektriliini õhukaabel  (2)
JUHTKIRI - Igal teol on tagajärg (10)
Kadunud naine leiti üles
Kuressaare komando sai uued päästemasinad
Kuivastu sadama infosüsteemis tekkis rike
Naine läbi mehe pilgu
Eesti Laul kõlab Thule Kojas
Meenutusi tööajast
Kalameeste bänd kutsub Kassarisse
Eesti-Vene piirilepingu tegemisest (3)
Kalapüügivõrkude tootja rakendab taaskasutust
Nädala loetavuse top 5
Torm hävitas legendaarsed Järve luited (10)
Auto sõitis Loode tammikus vette (2)
Naine pääses autoga napilt puu alla jäämisest  (3)
Kaablivigastus viis linnas elektri (12)
Vallal ei ole tervisepargi raja kordategemiseks raha (15)
Kommentaarid
Võrkpallifännid saavad mänge jälgida viirusehirmuta (34)
Voolukatkestus külavanema vastuvõttu ära ei jätnud  (7)
Naine pääses autoga napilt puu alla jäämisest  (3)
Kus sa oled, arst? (5)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (127)
JUHTKIRI - Igal teol on tagajärg (10)
Kaablivigastus viis linnas elektri (12)
Eesti-Vene piirilepingu tegemisest (3)
Nõudlus spordisaalide järele ületab pakkumist (19)
Torm hävitas legendaarsed Järve luited (10)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud