[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 24. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




NÄDALALÕPP

Matk lapsepõlve
Autor: Ingrid Holm
Reede, 17. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Minu lapsed tegid juba teist aastat järjest mulle üllatuse. Saime „kogemata” kõik kokku Orissaare laadal, kuid siis teatas vanem poeg, et nüüd läheme Valge Varese trahterisse emadepäeva pidama. Kahjuks polnud seal peale pannkoogi midagi kohvi kõrvale võtta. Mõnus oleks olnud süüa maitsvat koogikest või paar pirukat, aga neid ei pakutud. Kardan, et see oli trahteripidajal suur möödalask, sest tegu oli ikkagi laadapäevaga, kus rahvast murdu koos ja küllap astus nii mõnigi trahterisse mõttega juua tassike kohvi ja ampsata kõrvale maitsvat kooki või soolast pirukat. See raha jäi trahteril saamata!

Padrunisalv ridiküliks

Edasi olid pojad plaaninud sõjavaramuuseumi ühiskülastuse. Muigasin endamisi, et eks ole ema ka juba pea eksponaadi vanuses. Muuseum oli avatud ja mul tekkis idee küsida näha oma lapsepõlve „mänguasju”, mis kõik olidki kenasti olemas, nii kuulipilduja ketas kui padrunisalv. Nende pärast oli poistega alati tüli. Poisid pidasid neid oma mänguasjadeks, aga kui naabripoiss sõbraga koolis oli, siis hiivasime me naabritüdrukuga nende ”lelud“ otsemaid endale.

Kuulipilduja kettast sai kandik, millega sai sööklat mängides liivakooke ette kanda ning padrunisalvest sai peen ridikül, kus olid kaselehtedest kopikad, sirelilehtedest rublad ning vahtralehtedest suuremad rublad. Kõik kestis seni, kuni poisid koolist tulid. Siis löödi meie kandik kummuli ja nippelkott puistati „rahast“ tühjaks, sest algas sõjamäng. Olime muidugi hingepõhjani solvunud ja vihased, kuid ega nad ilma meieta ka läbi saanud. Sõjaväljale oli sanitare vaja ja siis pidid nad enne meiega rahu sõlmima.

Siiani tundsin südamevalu õepoegade leitud käepidemeta granaadi pärast, mille papa käskis mul maha matta ja mille peale hiljem heinajahuveski tehti. Meie giid, muuseumi juhatav härra Sinimets lohutas, et kui puust käepidet enam taga pole, siis granaat ei lõhke. Mul langes suur ja hirmutav koorem hingelt.

Eksponaatide hulgast leidsin ka naabrimemme juures nähtud saksa lihtsõduri söögiriista. Lusikas ja kahvel olid sabast neediga koos ning kahvel liikus ilusti lusika kahasse varjule. Olin 4–5-aastane ja palusin naabritädilt seda endale. Olin viletsa isuga ja arvasin, et just sellisega süües kasvaks mu isu tunduvalt. Tädi Anna ei tahtnud aga oma reliikviast sugugi loobuda ja ütles, et ega ta seda mulle keela, aga niikaua kui lusika kahasse pole auku kulunud või tema surnud, seisab lusikas ja kahvel ikka tema teenistuses. Kui aga üks neist juhtub, siis saan selle kohe endale.

Käisin iga päev lusikat kontrollimas, aga auku ei paistnud kuskilt tulevat. Lusikas oli terve ja tugev. Küsisin siis tädi Anna käest, et ega ta haige ole, et surema hakkaks? Naabritädi kiitis oma head tervist ja tõttas kepi vilkudes mööda õue. Nii tuhmus mu lootus päranduse saamisele ja lõpuks ununes hoopis.

Pärast sõda oli igas peres, vähemalt meie külas, katelok. Neid oli kahesuguseid, pisemaid ja suuremaid. Meie naabriperes olid need mõlemad olemas, jällegi sakslastest jäänud. Samuti olid mulle tuttav Saksa tääk ja habemenuga, mis isal kodus olid. Siin olid mõlemad täiesti olemas.

Pärast sõda liikus mööda vana Valjala maanteed palju sõjatehnikat. Tavaliselt sõideti öösel. Siis maa maja all põrus ja hirmus lintide lõgin ajas unest üles, kuid mõnikord sõitsid need ka päeval, sõdurivärvi kotid kahuritele tõmmatud. Ema läks siis alati närviliseks ning see hirm nakatas ka mind. Lendasid ka lennukid, mida oli kahesuguse häälega. Ema ütles, et jämedama häälega on pommitajad ja kui need sõja ajal tegid jämedahäälselt „ou, ou”, siis varsti langesid pommid.

Teised olid peenikese häälega ja lendasid tavaliselt päeval. Vahel oli neil kõrvulukustav vilin. Meie maja kohal tegid nad alati tugeva paugu ja pisut eemal keerasid ringi. Need paugud kohutasid alati nii mis hirmus ja lennukite müra tõttu oli võimatu üksteisega rääkida. Vahel lendasid nad manööverdades kaunis madalalt ja siis lubas ema mõne rehaga alla tõmmata, et piloodile hirmutamise eest vastu kaela anda. Päriselt see soov tal täide ei läinud, kuigi vahel oli tunne, et nüüd viib lennuk korstna katuselt. Ema ähvardus jäi siiski vaid sajatuse saatel reha võngutamiseks taeva poole.

Sõdur on emale poeg

Tehnikat, relvi ja kõike muud sõjaga seonduvat on muuseumis väljas palju, kõik toodetud vastase hävitamiseks, aga need vastased olid kõik kellegi lapsed, vennad või isad. Kõik olid noored mehed või naised, kes võtsid sõjast sanitarina osa ning võitlesid õlg õla kõrval meestega.

Arvasin, et kõige selle nägemine äratab õudust. Härra Sinimets arvas aga, et selleks peabki neid näitama, et inimestel oleks õudne ning keegi ei tahaks rohkem läbi elada midagi niisugust. Kuna seletus oli ladus ja huvitav ning igapidi hariv, siis julgeksin soovitada seda vaatama minna nii noortel kui vanematel ja võib-olla ka päris eakatel, kes veel mäletavad seda koledat aega, millal kõik see, mida pärastsõjaaegsed põlved vaatavad kui muinasjuttu, oli tegelikkus, kus hävisid kodud ja langesid omaksed. Minu jaoks oli see teatud määral nostalgiline meenutus lapsepõlvest, samas ka valus mälestus nüüdseks kadunud naabripoisist ja ta sõbrast.

Täna loetuimad
Orissaare teenuskeskuse töötajate arv hämmastab
Traagiline põleng sai alguse lahtisest tulest
Realiseerimiskeskus ostis Orissaares maja
Vastulause küsimusele „Quo vadis, Kuressaare?“
Joobes juhtimise eest šokivangistus
Meie rahvuslik aare – kihnu maalammas
Metsküla külaselts palub saali renoveerimiseks abi
Selgusid SÜG-i arhitektuurivõistluse parimate tööde autorid
Esmakordselt osalevad Saaremaal tankitõrjeõppusel prantslased (3)
Kuressaare sai Euroopa spordilinnaks
JUHTKIRI - Uued võimalused
Kogudus kui kogukonna vaimne tugi
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Muhus hukkus elumaja põlengus laps (7)
Detektorist jääb kuldvõru leiuautasust ilma (15)
Nukraim avastus minu elus on, kui palju on maailmas lolle  (15)
Coopi poebussiliinid alustavad novembris  (21)
16 kihutajat ja viis otsasõitu metsloomadele (9)
Kommentaarid
Esmakordselt osalevad Saaremaal tankitõrjeõppusel prantslased (3)
Maanteeamet lisas hankesse lennuki vanuse kriteeriumi (14)
Mereväelased lõhkasid ohtliku torpeedokaatri (5)
Vald soetab mobiilse noorsootöö korraldamiseks bussi (14)
Linnuses saab vaadata näitust Nõukogude sõjaväebaasidest (7)
Komisjon ei rahuldanud Prügimehe vaidlustust (5)
Quo vadis, Kuressaare? (16)
JUHTKIRI - Hindamatu inimelu (3)
Praamil süüakse enim sooja bufeed ja seljankat (14)
Coopi poebussiliinid alustavad novembris  (21)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud