[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 21. märts 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
märts 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




NÄDALALÕPP

Kirikute saar
Autor: Heli Kurist
Reede, 15. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Üks asi, mis mind Gotlandil väga imestama pani, oli tohutu arv vanu kivist kirikuid – üheksakümmend keskaegset siiani kasutusel olevat kirikut, neist üks Visby linnas. Keskajal oli Visbys veel vähemalt kaksteist ja maapiirkonnas neli kirikut, mis tänaseks on varemetes.

Mõtlesin ise vaikselt muiates Herman Sergo raamatu „Vihavald“ peale, et küllap nad olid väga patused ja pidid oma meelt kõvasti parandama. Ikka oma kõrkuse pärast. Hiljem Gotlandi ajaloost rohkem teada saades see must-valge arusaam muidugi muutus.

Nii kauge aja taha on raske midagi täpselt teada ja eks ajaloolased on ka Rootsis erinevatel arvamustel. Ühed väidavad, et ristiusk tuli Gotlandile Norra kuninga Olav Haraldssoni pealesurumisel. Teised väidavad, et Gotlandi suurtalunikud, kes olid ka suured mere- ja kaupmehed, avastasid oma reisidel Lõuna-Euroopa vetesse selle uue mõtlemislaadi ja nägid, et kristlastega oli palju kasulikum äri ajada, kui ka ise sellesse religiooni kuulusid.

Siiani ei ole leitud mingeid allikaid, mis viitaksid sellele, et Gotlandil oleks ristiusku väevõimuga levitatud. Aga miks neid kirikuid ikka nii palju on?

Kui ristiusk oli vastu võetud ning Oden, Thor ja Freja (Põhjala vanad jumalad) pensionile saadetud, oli aeg hakata kirikuid ehitama. Esiteks ehitati kolm kirikut – põhja, lõunasse ja saare keskele. Pärast seda läks tõeliseks ehitusbuumiks. Gotlandi rikkad talu/äri/meremehed tahtsid üksteist üle trumbata, kellel on ilusam ja kõrgem kirik.

Põhiplaanilt on kõik Gotlandi kivikirikud ehitatud sama nn tüüpprojekti järgi, kuigi praegu pole saarel kahte sarnast. Palgid võeti oma metsast ja kivid oma kivimurdudest. Kõigepealt ehitati lihtsam puukirik ja selle kõrvale kellatorn. Jõukuse kasvades ehitati kirikumajale kivist ümbris, seejärel ka kivist kellatorn, siis ehitati kirikuosa jälle suuremaks ja siis torn jne. Erinevatel aegadel ja erinevates kihelkondades olid erinevad maitsed ja eelistused ning ka erineva suurusega rahakotid.

Gotlandi kaudu paganaid ristima

1187. aastal jäi ristitud maailm ilma kristluse hällist, Jeruusalemmast, ja hakati otsima asendust. Lähim piirkond, mis tundus kerge võiduna, oli Läänemere idakallas. Aastal 1202 pühendati Liivimaa Püha Neitsi Maarjale ja kõigile, kes tahtsid minna sinna röövima ja paganaid ristima, lubati pattude andeksandmist.
Kui siis kahe aasta pärast ristivägi Konstantinoopoli vallutas, pidid kirikuisad oma strateegiat muutma. Nad tõstsid Läänemere idakalda esile kui uue palverännakute eesmärgi. See protsess käis ilmselt Gotlandi kaudu, sest lõuna poolt tulijatele astusid vastu sõjakad Leedu hõimud.

Gotlandil olid toidutagavarad ja relvameistrid ning sinna sai ka peitu taganeda, kui uskmatute vasturünnakud liiga tugevaks läksid. Kroonikatest on lugeda, et gotlandlased ise poleks mingil juhul relva tõstnud ülemerenaabrite vastu, vaid hoidsid ennast sakslaste ja taanlaste teelt kõrvale.

On olemas ka üks paavsti saadetud kiri, mis lubas Gotlandi kiriku vande alla panna, kui nad ei lõpeta paganatele relvade saatmist. Neid kaugelt tulnud pahasid oli aga liiga palju ja nii tuli hetk, kui Liivimaa Hendrik kirjeldas, kuidas ristikäigus Saaremaa vastu 1227. aastal „need kõige ohtlikumad ja uhkemad eestlased põlvili suruti“. Näed siis, milline lugu!

Gotlandi kuldaeg

Gotland oli jõukas saar. Visby linnast oli saanud rahvusvahelise tähtsusega kaubakeskus, mille elanikkonna moodustasid erinevate maade ärimehed. Igaüks soovis endale edu äris ja nii ehitatigi väikesse Visby linna neliteist kirikut. Ikka oma kandi tavade ja oskuste kohaselt.

Praegu ainsana terve ja ka kasutusel olev kirik, mis nüüd on Visby Toomkirik, oli algselt saksa kaupmeeste ehitatud. Selle stiili nimi on vale basiilika. Kui õigel basiilika stiilis kirikul on katus lahti kuni katusenokani, siis selle kiriku katuse alla lasid kaupmehed ehitada kaubalao, noh, et kõige väärtuslikumad varad oleksid ikka jumala kaitse all.

Linna kasvades tahtsid ka maal elavad talunikud oma saadusi seal müüa. Suurkaupmeestele see ei meeldinud ja nad lasid ehitada linna ümber müüri mitte mereröövlite, vaid oma maarahva vastu. Sellest tuli muidugi palju pahandust. See müür on praegu üks tuntumaid Visby sümboleid ja kuulutati 1995. aastal ka maailma kultuuripärandiks.

Aga midagi ei kesta ju igavesti. Tallinn ja Riia kasvasid, kaubalaevad ehitati suuremaks ja need ei mahtunud enam Visby madalasse sadamasse sisse sõitma. Jõukamad kaupmehed kolisid ära ja Visby glamuur hakkas pragunema. Tulid kehvad vilja-aastad ja sisemised konfliktid.

Must surm ja teised katastroofid

Aastat 1350 peetakse Gotlandi kuldaja lõpuks, kogu seda sajandit katastroofiliseks. Sel aastal jõudis Gotlandile katk ja tappis 75% Gotlandi 50 000 suurusest elanikkonnast. Näiteks Lye kihelkonnas oli pärast katkupuhangu lõppu elus nii palju elanikke, et nad kõik mahtusid istuma kiriku trepile. Läks mööda mõni aasta ja tuli uus „katastroof”, kelle nimi oli Taani kuningas Valdemar Atterdag. Aga sellest juba järgmine kord.

Täna loetuimad
Valla saamatus võib tuleohus kodud riigi rahata jätta (29)
Volinikud kahtlevad Kaali kinnistute müügihinnas (9)
Incapis avastati kaks vajalike dokumentideta välismaalasest töölist (48)
Teederemonti teevad kolm firmat
ERKI moeshow’l kaks saarlast
Salme-Läätsa kergliiklustee ehituse ulatus selgub hanke käigus (2)
+2000 SAARLAST - Raili Friedemann: kõik tulevased emad saarele sünnitama! (1)
JUHTKIRI - Raha küll on, aga...
+2000 SAARLAST - Enn Meri: risk siduda end saarega tasus igati ära (2)
Huvihariduskonverents keskendub õnnele
Regula tuleb suvel Virtsu-Kuivastu liinile kolmandaks laevaks
Sissekäidud rajad ei rohtu
Sidemetest Saksamaa sõprusringkonnaga
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Jalakäija pritsimine võib võtta juhiloa (28)
TS Laevad tahab praamiga üleveo eest üle 250 euro (3)
Harry Raudvere: seljatasin kohtus Eesti riigi  (9)
Linnud rüüstasid Leisi surnuaeda  (2)
Valla saamatus võib tuleohus kodud riigi rahata jätta (29)
Kommentaarid
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (792)
Incapis avastati kaks vajalike dokumentideta välismaalasest töölist (48)
Paja, katla ja poti koalitsioon (33)
Valla saamatus võib tuleohus kodud riigi rahata jätta (29)
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (485)
Keskerakond pakkus abivallavanemaks Jaan Leivategija (34)
Volinikud kahtlevad Kaali kinnistute müügihinnas (9)
+2000 SAARLAST - Enn Meri: risk siduda end saarega tasus igati ära (2)
Salme-Läätsa kergliiklustee ehituse ulatus selgub hanke käigus (2)
+2000 SAARLAST - Raili Friedemann: kõik tulevased emad saarele sünnitama! (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud