[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 06. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




NÄDALALÕPP

Mõisted omas ajas (5)
Autor: Ingrid Holm
Reede, 01. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Olin just kooli lõpetanud ja tööle hakanud, kui saime koos sõbrannaga kutse tema sugulase matustele. Need peeti kodus kaunis kitsastes oludes. Sattusime istuma seina äärde pikale pingile, kust muidu välja ei pääsenud, kui et kõik eelmised pidid üles tõusma, et meid läbi lasta.

Meie vastas istus vanaldane paar. Naine tahtis olla väga peen ja saksik, mees rahvamees, ladna ja lahe. Naine krimpsutas nina mehe iga tegevuse peale ega jätnud seda ka vaiksel häälel mainimata. Ühest vaagnast võttis ta vähe, teisest palju, kolmanda jättis hoopis vahele ja viinapitsi poleks võinud üldse puutuda. Kõik see sai naise kiunuval häälel ette heidetud. Kuna laud oli kitsas, siis kuulsime viimast kui sõna, mille naine lausus.

Kannatus katkes

Oli piinlik ja mehest kahju. Imestasime mõttes mehe kuulmata pikka kannatust, kuid äkki see katkes. Mees tegi paar kiiret klõmmi, köhatas hääle puhtaks ja laulis üle toa: ”Minu eidel oli kaks tutti, ise kusi ja kudus sukki, sakstega rääkis salajuttu ja p---e peal lõi võid kokku.” Naine lõi silmad üles nagu kannataja Kristus ja rabas vihast vingudes küünarnukiga mehele küljekontidesse, kuid mehe laulmist see enam ei seganud. Ta laulis teise, pisut krehvtisema laulu kohe otsa veel.

Olime lämbumas naeru hoidmisest. See veel puudus, et me, täiskasvanud inimesed, oleksime matuselauas naerma pahvatanud. Õnneks suutis sõbranna veel kõrvalistujale öelda, et me peame välja minema. Paar inimest, kes pingi otsa pool istusid, tõusid ja me tormasime uksest välja. Kasvuhoone taga naersime laginal pisarateni. Esiteks oli kahjurõõm, et ennasttäis naine oma palga sai ja teiseks oli laul meie arust küll pisut ropp, aga see-eest vaimukas. Tagasi majja ei saanud me kaua aega minna, sest meest nähes oleks me otsekohe uuesti naerma pursanud. Kui me lõpuks nii palju toibusime, et võisime jälle inimeste hulka minna, oli paar läinud.

Tulin koju ja rääkisin, millise ropu laulu vanamees matuselauas laulis. Vanaema ei saanud põrmugi asjast aru, et laulus oleks midagi roppu olnud. Minu imestamise peale seletas ta asja lahti. Kaks tutti ei tähendanud sugugi midagi ihulist naise küljes, vaid vardakoti suus oli krookpael, et kera ja vardad naise kummardamisel või kudumisel lõnga tõmmates välja ei kukuks. Et aga paela tõmmates selle ots tunnelisse ära ei kaoks, oli kummassegi paela otsa tehtud tutt. See oli nii tarbe- kui iluasi, sest need tehti alati erksavärvilised, suured ja uhked.

Naiste aluspüksid tulid moodi alles suhteliselt hiljuti. Minu vanaema oli sündinud 1891 ja tema hakkas neid kandma meie mõistes pensionieas. Naiste seelikud ja kleidid olid pikad ja ulatusid peaaegu luupekseteni. Mõisapõllul tööl olles oli tasu tükitöö eest. Kubjas seisis pidevalt silmakohal ja mingit ärakäimist töö ajal põllult polnud ette nähtud.

Siis oligi pisema hädaga imelihtne toimetada ja suuremaga lihtsalt kükitasid korraks maha, kartulivõtul kraapisid mulla peale, heinal viskasid heinatuusti ja töö läks edasi. Asi sai aetud märkamatult. Püksid oleksid ainult seganud.

Hommikul, kui naine kodust välja läks, oli vardakott alati kaasas, sest nii teed käies, muust tööst puhates ja juttu ajades liikusid vardad, sest ühevärvilist kudumit on lihtne ilma pideva jälgimiseta kududa. Olid olemas puntsikud ja lähkrid, millega võeti töö juurde kaasa jook, kuid olid ka pealt suurema luugiga väikesed õllenõu välimusega pütikesed, kuhu pandi koor. Pütike käis jämedama pika nööriga kaela ja jäi puusale rippu.

Käies loksus pütt nagunii, kuid seisma jäädes ja juttu ajades nõksutas naine puusa ja niiviisi lõi võid kokku. Oligi lahti seletatud kogu laul ja mis siin siis roppu oli? Naine kudus sukka, lõng tuttidega vardakotist jooksmas, puusa peal koorepütt ja puusa õõtsutades lõi võid kokku. Vajadusel sai ka peenike häda kõige muu kõrval aetud. Õhtuks oli valmis või, kootud sokk, tarvilik teereis käidud ja jutud räägitud.

Laterna ja labidaga

Mehe laulus polnud ühtegi roppu sõna, sest sõna „tagumik“ hakati kasutama hoopis hiljem. Rahvalikus kõnepruugis on see käigus tänaseni, nii nagu mehe laulus ja südametäiega saadetakse teine just sinna. Minu lapsepõlves oli saatmisele vastus, et lähen küll, aga mine sina laterna ja labidaga ees. Küllap oli matuseliste seas tol ajal küllalt neid inimesi, kes asja õigesti taipasid, ainult meile, noortele lollidele, tundus asi ropp ja naljakas.

Keel areneb ja see, mis oli paar-kolm põlve tagasi kõnekeeles igapäevane väljend, tundub praegu pikantse ja piinlikuna. Ega muidu öelda, et õnnelikud on need lapsed, kes kasvavad peres, kus elab mitu põlvkonda koos. Nemad saavad palju rohkem teadmisi elukogenud vanaemadelt-isadelt, sest oma vanemad on alles noored ja õpivad ise elu.

Eesti keel on omaks võtnud sõnu nii saksa, vene kui nüüd inglise keelest. Minu ajal vastati nõusoleku märgiks ”harašoo!” ja lahkudes „pakaa!”, aga nüüd on see „OK”. Minu arust ütlevad noored nii kohtudes kui lahkudes ”tšau!”. Palju on noortel neid sõnu, mille täpset tähendust ma ei oskagi välja mõelda, nagu „tšillima”. Kas on see lihtsalt ringi seiklema, ostlema või jumal teab mida? Iga aeg on isemoodi väljendite ja keelega, mida eelnevad ega tulevad põlved ei pruugi mõista.

Täna loetuimad
Autod põrkasid kokku
Enne maestro lahkumist
Vald sai jõulukingiks kaks tänavat
Kaarma esindajad soovivad kogukonnakogu laiali saata
Haigla soetas uue kiirabiauto
Saaremaa põllumehed lähevad pealinna meelt avaldama
Politsei hoiatab petukirjade eest
Kuressaare Teater lõpetab kino näitamise (1)
Tornimäel tunnustati siseturvalisuse vabatahtlikke
Saaremaa Muuseumis peitus reliikviana vaimulikurüü
Pakend, plast, sisu
JõuluDuur tuleb rõõmuga
Lepaniidi mahetalu üllatab lehtkapsakrõpsudega
Huvitavatest päevadest Tartus
Kümme talvist hetke
Nädala loetavuse top 5
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (54)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (32)
Purjus naine sõitis autoga kraavi (1)
Monika Sarapuu lahkub vallavalitsusest (13)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kommentaarid
Kuressaare Teater lõpetab kino näitamise (1)
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (54)
Mis toimub Eesti tipus? (5)
Ringkonnakohus mõistis Rannaaugu sadama ehitaja petmises süüdi (3)
Annetamistalgutel toetati enim Saaremaa lemmikloomade turvakodu (3)
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (21)
Romukampaania laineid ei löönud (8)
Kalastuskaartide taotlemine kolib üha enam internetti (1)
Rein Kirst: hoogustada tuleks metsanduse arengut (15)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud