[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 21. juuli 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




NÄDALALÕPP

Imeline Gute lammas
Autor: Heli Kurist
Reede, 22. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Esimesed leiud lammastest on paigutatud aega 4000 kuni 5000 aastat tagasi. Lammast peetakse peale koera teiseks loomaks, kelle inimene kodustas. Teda on kasutatud erineval otstarbel – villa ja nahka riieteks ja tekkideks, liha ja piima söögiks, sarvedest tehti tööriistu, muusikariistu ja jooginõusid.

Gute lammas on vanim maatõug Rootsis. Tema suurim iseärasus on see, et nii uttedel kui ka jääradel on sarved. Talled sünnivad küll ilma sarvedeta, kuid juba paarikuuselt on näha väikesi sarvemügaraid. Värvuselt on nad enamasti hallides toonides, mõnikord pruunid. Valgeid ja musti on harva, aga laigulisi leidub. Vill on jäme ja kare ning sisaldab surnud karvu, mis teeb selle kõvaks ja vastupidavaks. Pehmet lõnga sellest aga ei saa. Tõug on vastupidav, poegimine läheb kergelt ja uted hoolitsevad tallede eest hästi. Gotlandi kliimas võivad loomad olla väljas kogu aasta.

Jäära eest pea 2000 eurot

Huvitav keeleline tõik on, et kui rootsi keeles on lammas får (fo:r), siis Gotlandil öeldakse lamba kohta lamm ja talled on lammungar (à la lambalapsed). Lambalihal on olnud suur tähtsus nii Gotlandi toidulaual kui ka ekspordis. Sügiseti, kui lambad lihakehadeks saavad, peetakse Gotlandil lambapeapidu.

Nülitud lambapead keedetakse ja grillitakse. Sellest süüakse nii liha, aju kui silmi.
Gotlandil kasvatatakse veel mitmeid tõuge. Neist on nüüdseks kuulsaim gotlandi lammas, keda varem ka karusnahalambaks kutsuti. See tõug on aretatud gute lambast. Välimuselt on need lambad imevahvad – pea ja jalad mustad, karv siidine ja lokkis, meenutades karakulli, ainult selle vahega, et kui karakull-lambad kaotasid suureks kasvades oma kaunid lokid, siis gotlandi lambal jäävad pikad ilusad lokid alles.

Tean, et selliseid lambaid on ka Saaremaal, loodetavasti õnnestub nende omanikel tõuaretuse raames värsket DNA-d juurde osta. Gotlandil ollakse väga hoolsad uute jäärade soetamisel, jääraoksjonitel ulatus eelmisel aastal parimate isendite hind kahekümne tuhande krooni (u 1900 eurot – toim) ringi.

Ka värvus mõjutab lambanaha hinda. Kõige kõrgemalt hinnatakse tumedaid, grafiidi värvi nahku, sinnapoole pürgivad kõik, kes hinda ja trendi eesmärgiks peavad.

Viimastel aastatel on mitmeid uusi lambakasvatajaid juurde tulnud. Need on sageli inimesed, kes kolivad mandrilt Gotlandile, ostavad maal talu ja soetavad paarkümmend lammast, et rohumaid korras hoida. Suuremates taludes on mitmesajapealisi lambakarju. Näiteks Ida-Gotlandil on suur talu Rommunds, kus on 400 utte. Kevaditi saavad nad ligi 700 talle. Lisaks on neil veel ka lihaveised.
Minu küsimuse peale, kas nii suur talu ainult 400 lambaga ennast ära elatab, vastas perenaine Monika Nilsson, et see oleneb mitmetest asjaoludest – kas talu on üle läinud vanematelt lastele või on ostetud ja suur laen vaja tagasi maksta. Küsisin ka seda, kuidas nad oma tallesid rebaste ja kotkaste eest hoiavad. Perenaine vastas, et neil on kõik poegivad uted katuse all ja seega kaitstud.

Kliimamuutused mõjutavad

Kotkaste ees neil hirmu ei ole, kotkad on tallesid ära viinud ainult mõnes kohas Gotlandil. Suurem mure on kliimamuutuse pärast. Eelmine suvi oma põuaga oli päris hirmutav. Kui hilissuvel poleks vihma tulnud ja nad poleks kolmandat niidet teha saanud, oleks tulnud palju tõuuttesid tapamajja saata. Kuidas ilmaga edasi saab, eks seda näitab aeg.

Ja siis veel üks asi. Kui tulevikus liha söömist piiratakse, paistab lihatootjate silmapiir väga udune. Aga gotlandi lammaste kohta öeldakse, et nende liha on peaaegu taimetoit, sest nad söövad ju ainult taimi ja nende liha on juba elusast peast maitsestatud kõigi nende maitsetaimedega, mis nad elu jooksul söönud on. Kena nali, et optimismi ülal hoida.

Lambanahast tooted on Gotlandil kõrges hinnas ja tõesti väga kallid. Paar lambanahast kindaid maksab poes ligi 800 krooni (u 77 eurot – toim).

Lambakasvatuse tõusuga on kasvanud ka nende arv, kes nahka õmmelda oskavad. On korraldatud mitmeid kursusi ja õppepäevi. Mina juhendasin mõned aastad tagasi kahte pikemat kursust, kus osavõtjad õppisid õmblema kindaid ja mütse, susse ja veste, samuti väiksemaid suveniire ja meeneid ülejäänud tükkidest. Osalejateks olid nii mehed kui naised, kõik nad olid lambapidajad, kes tahtsid oma toodangut edasi arendada.

Lambanahast tehtud toodetel on Gotlandil pikk ajalugu. Näiteks eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel õmmeldi Gotlandil 1000 lambanahkset kasukat aastas. Ostsin mõne aasta eest Põhja-Rootsi linnast Umeåst ühe kasutatud lambanahkse kasuka ja selle sees oli silt ”Fårösund” – Gotlandil olev küla.

Gotlandi vapiloom on hoopi siil

Lambakasvatuses on olnud tõuse ja mõõnasid, olenevalt põllumajanduse üldisest seisust. Praegu on lambakasvatus jälle tõusuteel ja nüüd arendatakse seda ala ka laiemalt. Varem on palju madalakvaliteedilist villa lihtsalt maa sisse kaevatud. Nüüd otsitakse villale uusi kasutusalasid. Eelmisel suvel lõppes üks LEADER-projekt, mille raames katsetati, kuidas kasutada villa tööstuses, näiteks, et toota ehituslikku isoleerimismaterjali.

Võiks ju arvata, et lammas on Gotlandi vapiloom, kuna ta on isegi lipu peale pandud, aga tegelikult on hoopis väike siil Gotlandi maakonnaloom. Gotlandi lipul olev lammas pole aga mingi tavaline määgija, vaid hoopis keskajast pärinev Issanda Talleke, mis on sümboliks Gotlandi nimele Gott land = Jumala maa (nii nagu Eesti on Maarjamaa).

Täna loetuimad
Suri vanim volikogu liige Olev Ait
Sotsiaalnõunik lahkub ametist (6)
Perekondlik (14)
IN MEMORIAM - Olev Ait 9. jaanuar 1947 – 18. juuli 2019
Lossi tänava lõpplahendus eirab lähteülesannet (7)
I Land Soundil osutasid teenust libameedikud (7)
Kuressaares arutleti Eesti hariduse tuleviku üle (21)
Sortimisliin seisab jäätmenappuse tõttu (4)
JUHTKIRI - Miks tehti nii? (4)
Muhu väina regati pikima etapi võitsid kolm SMS jahti
Henek Tomson avastab end maailmas ringi rännates
Vaade keskelt  (4)
MEIE MAA 100: Noorim liituja paneb juubelisarjale punkti
Meie Maa 100
Nädala loetavuse top 5
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (62)
Selveri endine töötaja kolmeks aastaks vanglasse (6)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (21)
Orav põhjustas liiklusõnnetuse (12)
Suri vanim volikogu liige Olev Ait
Kommentaarid
Sotsiaalnõunik lahkub ametist (6)
Perekondlik (14)
Lossi tänava lõpplahendus eirab lähteülesannet (7)
Vaade keskelt  (4)
Kuressaares arutleti Eesti hariduse tuleviku üle (21)
Jätkusuutlikust kasvust (5)
I Land Soundil osutasid teenust libameedikud (7)
Sortimisliin seisab jäätmenappuse tõttu (4)
Kool on nii põnev koht, kus joosta eriti ei tohi (2)
Vabadussõja mälestusmärgi ümbruses saavad tööd valmis (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud