[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 17. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




NÄDALALÕPP

Killukesi Gotlandilt: „Hea maa” sünnilugu
Autor: MM
Reede, 08. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Alguses oli trilobiit. Ja merikarp ja korall ja meriliilia ja meriskorpion ja merikäsn ja veel palju teisi. Nad kõik elasid ühes madalas soojas meres. Ja neid oli palju. Kohe nii palju et nende lubiskelettidest moodustusid Öland ja Gotland ja Eesti saared ja Eesti mandriosa ja ka jupp maad ida poole. Ajastu oli silur (450 miljonit aastat tagasi) ja koht oli ekvaatoril.

Ma ei mäleta, et meile geograafiatunnis sellist Eesti ajalugu õpetati. Aga seda mäletan, et maalaamade liikumisest ja mandrite põrkumisest räägiti küll. Nende suurte liikumiste tagajärjel ujuski praegune Läänemere ümbrus siia, kus me oleme. See võttis kõvasti aega ja nende põrkumiste tagajärjed on praegugi näha Skandinaavia mäeahelikes ja Balti mere põhjakurdudes. See selgitab ka meie saarte sarnasust.

Öland sobib sillaks

Geoloogiliselt on Saaremaa ja Gotland väga sarnased ja kuna Gotland on täiesti erinev ülejäänud Rootsist, siis on meil Gotlandi eestlaste hulgas üks nali liikvel, et Gotland on lihtsalt liiga kaugele läände sattunud Eesti saar ja kui tõstaks Ölandi (see pikergune saar Rootsi ranniku lähedal) Gotlandi ja Saaremaa vahele sillaks, siis jääks parasjagu pool tundi praamiga sõitu. Jah, nii lähedal on meie saared teineteisele. Kuressaarest Tallinna või Gotlandile on umbes sama pikk vahemaa, ainult et reisimisvõimalused on väga erinevad. Aga nii pole see alati olnud.

Gotlandi ja Saaremaa paelised põhjakihid on samast materjalist, ainult et aja jooksul on erinevad loodusjõud neid painutanud. Panga pank ja Högklint Visby lähistel on üks nendest kohtadest, kus paljanduvad samad paekivilademed. Aga näiteks see liivakivi kiht, kust kõik need kuulsad Gotlandi käiad välja on lõigatud, tuleb maapinnale ainult kahes väikeses piirkonnas Gotlandil. Ja see lade, kus asuvad Gotlandil suured paekivirahnud, mida kutsutakse raukadeks, ei paljandu Saaremaal üldse.

Sõna ”rauk” ei ole rootsikeelne sõna. Seda esineb ainult Gotlandil ja Fåröl, mis on üks väiksem saar Gotlandi kõrval. Keeletundjad arvavad, et need olid Eesti saarte meremehed, kes Gotlandile lähenedes neid kõrgeid kujusid nägid ja neid vanameesteks (raukadeks) hakkasid kutsuma.

Need moodustised on kõvad kivistised pehmema paekivi sees, mis on erosiooni jõududele paremini vastu pannud. Selliseid rauku on mitmes kohas nii rannikul kui ka sisemaal, nende kõrgus varieerub ühest kuni kaheksa meetrini. Paljudel nendest on nimed ja mitmest on ka legende jutustatud.

Jää alt vabaks

Aga nüüd tuleme ajas lähemale ja uudistame, kuidas Gotland hakkas pärast viimast jääaega merest välja kerkima (ja teeb seda praegugi veel).

Sellel ajal oli saar kõvasti nõiutud. Päeval vajus see vee alla ja öösel tõusis jälle vee peale. Ühel päeval tuli saarele mees, kelle nimi oli Tjelvar. Ta tegi lõkke üles ja murdis sellega nõiduse. Pärast seda ei vajunud saar enam vee alla. Tjelvar kolis oma perega saarele elama. Tal oli poeg Havde ja sellel oli naine Hvitstjärna (Valge Täht). Nendel sündis kolm poega – Gute, Grajp ja Gunn-
fjaun. Gotland jagati nende vahel ära nii, et igaüks neist valitses oma kolmandikku. Need kolm venda tõid endale naised ja nad said palju järeltulijaid. Tuli aeg, kui neid sai nii palju, et saar ei suutnud kõiki enam ära toita. Siis tõmmati liisku ja iga kolmas pidi saarelt lahkuma.

Nii algab Gotlandi saaga, legend Gotlandi saamisloost. Saar, kuhu need esimesed inimesed tulid, oli palju väiksem kui praegu, see oli rohkem nagu saarestik. Arheoloogid paigutavad esimeste elanike saabumise 9500 aasta kaugusesse minevikku ja need tõendid on Gotlandil Visby muuseumis (Fornsalen) klaasi all nähtavad.

Muuseumis on näha veel teisigi kunagisi saare elanikke, nagu näiteks noor naine siilinahast mütsiga. See on veidike imelik vaatepilt: suured liivaga kastid, kus inimskeletid sees. Aga seal on ka palju muud huvitavat, mida tasub vaadata.
Kuidas siis nägi välja see hea maa (Gott Land), kuhu aja kulgedes aina rohkem inimesi elama asus?

Meres elasid hülged, tursad, räimed, lõhed, ahvenad, siiad, haugid, angerjad, lestad jne. Metsas kasvasid männid ja kased, hiljem ka sarapuud, loopealsed olid kuivad ja karedad. Linnud, kes saarele lendasid, olid kerge saak tublidele küttidele. Hiljem tõid inimesed ka loomi saarele. Gotland on maismaast ligi saja kilomeetri kaugusel, nii et loomadel oli võimatu ise sinna tulla. Kuna kliima oli üsna soe, siis oli inimeste toidulaud mitmekesine: pähklid ja marjad, puuviljad ja taimejuured, ürdid ja linnumunad: vägagi tervislik dieet.

Lähikuudel vahendab Gotlandil elav Heli Kurist oma muljeid sealsest elust.

Täna loetuimad
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (21)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (11)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (14)
Mis juhtus?
Reisijad ei mahu hommikul linnaliini bussi (12)
JUHTKIRI - Kaua oodatud ristmik (18)
Saaregurmee tootesari võitis mahetoidu konkursi (3)
Kuri kloun ja hull teadlane
Laulupeo ideekontseptsiooni võidutöö on „Teel“
KG-s tuletati meelde käitumist tulekahju korral
Peaminister Jüri Ratas lubas igapäevast lennuühendust  (4)
Maanteeamet kuulutas välja lennuliini uue hanke (11)
Seosed minu südamega
Ansambel Viis viib laulud Leetu
Kuidas me kestame
Nädala loetavuse top 5
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (21)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (11)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (14)
Mis juhtus?
Kommentaarid
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (21)
Reisijad ei mahu hommikul linnaliini bussi (12)
Saaregurmee tootesari võitis mahetoidu konkursi (3)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (11)
Peaminister Jüri Ratas lubas igapäevast lennuühendust  (4)
Maanteeamet kuulutas välja lennuliini uue hanke (11)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (14)
Vald tellib Kuressaare Soojuse turuväärtuse hindamise (25)
Õunakohvikud olid tormile vaatamata avatud (2)
Vastuoluline Elmar Ilp 100 (36)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud