[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 22. juuli 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




NÄDALALÕPP

Aphrodite, päike ja konfliktist lõhestatud Küpros
Autor: Roland Tõnisson
Reede, 01. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Eelmisel aastal kirjutasin Maltal käimisest ja seegi kord alustan sellest, et kui hea lugeja ei ole vihane oma rahakoti peale ja tahab tutvuda mõne piirkonnaga ajal, mil turistide hordid teda pikali ei jookse, siis võetagu reis ette talvel. Juhul, kui reisi eesmärk on naasta koju grillkanana, siis võib muidugi sõita lõunasse suvel, mil näiteks Küproselgi on tavaline temperatuur 40 soojakraadi.

Mina kui kultuurigurmaan ja linnavurle võtsin seekord ette sõidu Küprosele, mütoloogilise armastusejumalanna Aphrodite sünnisaarele. Seda enam, et nüüd võib sellele imelisele saarele, millest juba lapsena lugesin ja väikese igatsuse endasse sain, lennata Tallinnast otse.

Miks minna Küprosele? Põhjusi on mitu – mingit muud paika kui Küpros on armastusejumalanna sünnipaigaks raske ette kujutada. Merevee temperatuur on ka jaanuaris 18 soojakraadi, ning saab näha ellu teistmoodi suhtuvaid inimesi.
Ja muidugi tasub minna Küprose kultuuripärandi pärast, mille tunnistajad on meie aega jõudnud 4. sajandist enne Kristust. Ka C. R. Jakobson on üritanud seletada, et sakslased jooksid veel metsas ringi loomanahkades, kui eestlaste vanemad käisid läbi Rooma keisritega. Küprosel on välja käia päris ehtne iidne lugu oma saarest ja selle inimestest.

Kirju minevik

Saare nime päritolul on mitu seletust. Esmamainitud on saart juba 15. sajandil eKr mükeene kultuuri kreeklaste poolt vormis „kupirijo“. Etümoloogiliselt võib jõuda kreekakeelsete küpressi- ja hennapuu nimetuste juurde, vastavalt „kypárissos“ ja „kýpros“, ent tõenäolisimaks peetakse rauaajal kohapeal räägitud, kreekakeelse kultuuri eelses keeles kasutatud sõna pronksi jaoks – „kubar“ või sumerikeelset väljendit vase jaoks „zubar“.

Sealt ongi tulnud ladina keelde väljend vase jaoks ehk „Cuprum“. Ja kui hea lugeja kohtab sellist nimevormi nagu Cyprianus või Cyprian, siis see nimi on viidanud sellele, et keegi on Küproselt pärit.

Küprosel ja Eestil on see vahe, et kuigi seal soojal saarel on kultuurikiht palju paksem kui meil, siis eestlased on meie maal elanud sama rahvana juba 6000 aastat, Küprosel on aga rahvastik vahetunud või mitmekesistunud mitmel korral ja kõiki neid protsesse ei ole võimalik siin ära seletada.

Paphose linnas on võimalik vaadata 4. sajandist pärinevaid hauakambreid (The tombs of the Kings) ja Rooma keisririigi aegseid varemeid, sest saare pealinn asus antiikajal just siin. Kindlasti tasub külastada saare kuberneri väljakaevatud elamut ja vaadata imelisi mosaiikpõrandaid, mis kunagistes häärberites on olnud. Ja Paphose rannaäärses „turistilõksus“ on mitmeid restorane, mis pakuvad häid Vahemere köögi saavutusi Tallinna hinnatasemega.

Pooleks jagatud pealinn

Küprosel asub ainuke pealinn tänapäeva maailmas, mis on jagatud kaheks. Selleks on Nikosia. Sellel jagunemiselgi on oma eellugu. Rooma ajale järgnenud Bütsantsi perioodi vahetas välja Johanniitide ordu aeg – neid tuntakse ka Malta orduna.

Johanniidid valitsesid saart kolm sajandit, ehitasid rikkasse kaubalinna Famagustasse 365 kirikut ja 16. aastasaja keskel müüsid nad selle ettenägelikult Veneetsia vabariigile. Kolmkümmend aastat hiljem vallutasid saare türklased ja jätkasid vallutusretke Maltale, ent ordu lõi selle koos kohaliku elanikkonnaga tagasi.

I maailmasõja ajal lagunes Türgi osmanite impeerium ja Küprose annekteeris Britannia. Enam kui 300 aasta pikkune Türgi ülemvalitsus jättis aga kreeklaste ajaloolisse mällu sügava jälje. Piisab, kui öelda, et näiteks 19. sajandil hukkasid türklased sadu ja tuhandeid inimesi vastupanu eest. 1821. aastal tapeti iseseisvuspüüdluste eest peapiiskop, neli piiskoppi ja 424 preestrit-diakoni.
Kreeklaste asulates näeb enam lehvimas Kreeka sinivalgetriibulist plagu kui Küprose valget lippu, millel on kujutatud oliivipuu oksi ja saare kontuure. Kui Küpros 1960. aasta augustis iseseisvus, oli konflikt kreeklaste ja türklaste vahel juba ammu olemas, kuigi saarel olid olemas ka külad, kus elasid mõlema rahvuse esindajad. Küprose presidendiks sai peapiiskop Makarios II, asepresidendiks türklane, kellel oli õigus kasutada presidendi otsuste osas vetoõigust, mida ta ka usinalt tegi.

Üks saar, kaks kogukonda

Erinevad kogukondadevahelised konfliktid viisid sisepoliitilise kriisini ning Kreekas valitsenud sõjaväerežiim korraldas juulis 1974 Küprosel riigipöörde eesmärgiga ühendada saar Kreekaga. Viis päeva hiljem ründas Küprost Türgi mere- ja õhuvägi ning haaras endale umbes kolmandiku saarest, millel elas olulisem osa türklastest. Sellest ajast alates on saar jagatud kaheks.

Kuni Küprose astumiseni Euroopa Liitu ei olnud kreekakeelsetel küproslastel lubatud siseneda Türgi poolt okupeeritud territooriumile. Nüüd on eraldusjoonel üheksa läbipääsupunkti ning Eesti kodanikud võivad okupatsioonitsooni külastada viisavabalt.

Soovitangi võtta ekskursioone saare põhjaossa Türgi poolt okupeeritud aladele, kus asub märkimisväärne hulk vaatamisväärsusi. Muuhulgas Famagusta lähistel asuva Salamise antiiklinna varemed, kus on võimalik näha säilinud osi linna teatrist, agoraast, termidest ehk saunadest ja isegi latriinist ehk avalikust käimlast.

Suussulav lambaliha

Nikosia on samuti eraldatud kaheks ja kontrolljoone ületamine on omaette elamus. Mõnikümmend meetrit „kreeklaste poolelt“ eemal on linn, kus saab ühe euroga imepärast Türgi kohvi, 30 euroga Armani ja Bossi teksapükse ja 120 euroga ehtsa Rolexi.

Hinnalipikuid enamasti näha ei ole ja küllap oskavad kohalikud „turistitolkaneid“ pügada nagu lambaid. Lambaliha, muide, pakutakse ohtralt mitmel suussulaval moel nii kreeklaste kui türklaste poolel ja soovitangi gurmaanidel keskenduda sellele, sest Eestis on seda vähe ja hind on kallis. Küprosel on see aga pea samas hinnas kanaga.

Vene keel tuleb appi

Okupeeritud alale tasub sõita ka selleks, et näha, milline tulevik võib oodata Euroopat, kui selle haarab enda võimusse islamistlik tsivilisatsioon. Küprose põhjaosas ei tegutse ühtegi kirikut – need on kas purustatud või muudetud mošeedeks. Püha Barnabase kloostrikirik on muudetud ikoonimuuseumiks, ristid on ka tühjalt seisvate kirikute varemetelt eemaldatud. Famagusta ja Nikosia põhjaosa on lagunenud asulad, mille heakord jätab soovida.

Niisiis – ma ei soovita heal lugejal keskenduda türklaste alal pakutava odava võltskauba kokkukraapimisele, vaid kultuuriloole. Kykkose klooster selle imeliste mosaiikide ja pühakute säilmete suure hulgaga on üks sihtpunkte, mille vahelejätmine on andestamatu.

Ja kui keegi lugejatest on mures, et tema kreeka keel on olematu ja inglise keel nigel, siis võib julgelt katsetada ka vene keelt.

Saarel töötab palju inimesi endise NSVL aladelt – ka kreeklasi, kes on asunud ümber oma ajaloolisele kodumaale. Võimalik on tellida nii venekeelset ekskursiooni kui küsida poes „a kakaja tsena?“.

Nagu Maltal, nii ka Küprosel on tekkinud arvestatav venekeelne kogukond. Tänavapilti ilmestasid ka Vene mereväelased, kes ilmselt olid oma laevaga Paphose sadamas ning keda võis ära tunda juba kaugelt selle järgi, et liiguti ringi kümnekaupa, osal seljas triibuline maika „telnjaška“.

Seega – hea lugeja! Kui sul on võimalik, kasuta võimalust! Saad päikest, odavad „firmateksad“ jalga, kaeda antiiki ja nautida imelist Küprose kööki. Ja eelkõige saad sa kultuurinaudingu osaliseks. Garanteerin!

Täna loetuimad
Suri vanim volikogu liige Olev Ait
Sotsiaalnõunik lahkub ametist (18)
Perekondlik (18)
Lossi tänava lõpplahendus eirab lähteülesannet (19)
IN MEMORIAM - Olev Ait 9. jaanuar 1947 – 18. juuli 2019
I Land Soundil osutasid teenust libameedikud (7)
Sortimisliin seisab jäätmenappuse tõttu (9)
Kuressaares arutleti Eesti hariduse tuleviku üle (31)
JUHTKIRI - Miks tehti nii? (4)
Muhu väina regati pikima etapi võitsid kolm SMS jahti
Vaade keskelt  (9)
Henek Tomson avastab end maailmas ringi rännates
MEIE MAA 100: Noorim liituja paneb juubelisarjale punkti
Meie Maa 100
Nädala loetavuse top 5
Suri vanim volikogu liige Olev Ait
Sotsiaalnõunik lahkub ametist (18)
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (62)
Orav põhjustas liiklusõnnetuse (14)
Selveri endine töötaja kolmeks aastaks vanglasse (6)
Kommentaarid
Vaade keskelt  (9)
Sotsiaalnõunik lahkub ametist (18)
Kuressaares arutleti Eesti hariduse tuleviku üle (31)
Lossi tänava lõpplahendus eirab lähteülesannet (19)
Vabadussõja mälestusmärgi ümbruses saavad tööd valmis (9)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (22)
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (7)
Perekondlik (18)
Orav põhjustas liiklusõnnetuse (14)
Sortimisliin seisab jäätmenappuse tõttu (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud