[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 20. märts 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
märts 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




NÄDALALÕPP

Pühalepa kirikaias avanes hauakamber
Autor: NL
Reede, 11. jaanuar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Enne 2018. aasta lõppu, millalgi hilissügisel on Suuremõisa “noorkrahv” Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern- Sternberg „avanud” külastajaile oma hauakambri Pühalepa kirikuaias. Juba paari aasta eest ilmus krahvi haua kõrvale väike auguke, mis tasapisi suurenes ja nüüd on mõõtmetega umbes 80x60 sentimeetrit. Justkui rebaseurg, ainult viimasele omast väljakühveldatud pinnast polnud kusagil näha. Lõpuks tuli välja, et kunagi ristita jäänud hauasamba all on korralik punastest tellistest krüpt, võlvlaega, seest peaaegu tühi. Selle etteotsa ongi kogunenud muru alt ära kadunud muld.

Tegus linnapea

Arvatavasti oli kambril puidust esiosa (-sein või uks/uksed), mis nüüdseks jõudis ära mädaneda ja mulla põrandale lasta. Kambril näib olevat olnud ka puitvooder, sest kiviseintes on mitmes kohas näha umbes kolme sentimeetri pikkused roostes naelaotsad. Kambri sisemõõdud on 145x100x100 sentimeetrit. Viimane mõõt on umbkaudne, sest põrand pinnase alt ei paista, nii et kõrgust ei saa ilma kaevamiseta täpselt mõõta. Tervena müüri laotud tellised on enam-vähem standardsed pikkusega 25 ja kõrgusega 5,5 sentimeetrit.

Ewald juuniori kohta võiks meenutuseks mainida, et ta oli aastail 1898–1902 Haapsalu linnapea, kes oma ametipalga olevat annetanud linna heaks ja kelle ajal alustati muu hulgas Keila–Haapsalu raudtee ehitust. Nimelt omas krahv keisrikoja kammerhärrana tarvilikke suhteid kõrgemal pool ja tegi ettepaneku rajada Rohukülla sõjaväebaas.

Nii see pärast raudtee valmimist ka sündis. Aasta enne raudtee ehituse algust käis aga suurvürst Aleksandr Mihhailovitš isiklikult sõjalaevadega selle paiga strateegilist sobivust üle vaatamas ja külastas ka krahvi, nii Suuremõisas kui Haapsalus.

Raha pigem töölistele

Ungru talumehed said seoses raudtee ehitusega hästi tasutud tööd ja suuresti tänu sellele suutsid hiljem oma talud päriseks osta. 1905. aasta lõpus olla krahv keeldunud Suuremõisa kutsumast revolutsioonijärgseid karistussalklasi (hoolimata mõisavalitseja soovitusest), vaid leidnud, et mõistlikum on sõdureile kuluv raha töölistele jagada. Ise oli ta sel “punasel aastal” Punase Risti peavolinikuna Kaug-Ida rindepiirkonnas, et lahendada ja likvideerida Vene-Jaapani sõja ajal tekkinud olukordi.

Ta oli ka suur loodusesõber – keelas oma mõisa maadel puude raiumise ega müünud talumeestele taludega koos jahiõigust, mille tõttu kaotas müügitehingutega kokku 12 000 rubla ehk arvas iga talu hinnast 300 rubla maha.

Ewald Adam suri Peterburis, aga ta põrm toodi tema surmaeelse soovi kohaselt Ungru mõisa tõllakuuri, kus ta veetis ühe öö.

110 aastat surmast

Teise väite kohaselt ööbis aga selle ainsa korra oma uhkes lossis. Ta olevat põlanud siinseid aadlikke ja isegi oma matusele polevat neid kutsuda lasknud, vaid soovinud, et matused korraldaks tema hiidlasest mõisavalitseja Peeter Reikmann (noorem) ja teda saadaksid ning võimalusel ta kirstu kannaksid Ungru taluperemehed. Need olla seda ka meeleldi teinud, kuna neil polnud härrale midagi ette heita. Krahvi oli ära saatma tulnud palju kohalikku rahvast. Hiiumaal oli ta siiski tollase Konstantin Pätsi juhitud Teataja andmeil korduvalt palgamaksmisega jänni jäänud või lausa kooner olnud.

Tänavu 11. veebruaril saab krahv Ewald Adami surmast 110 aastat.
Ta on ka ühe siitkandi kalleima armastusloo peategelane – olevat kulutanud üle 100 000 kuldrubla, teistel andmetel aga lausa viis miljonit, kuigi seda ehk palju hilisemas vääringus Haapsalu-lähedase Ungru lossi ehitamisele (1893–1899), mis oli väga sarnane Ida-Saksamaal asuva Merseburgi lossiga. Lossipreili polevat soovinud isakodust lahkuda ja nii laskiski kavaler endale samasugust lossi ehitama hakata.

Kahjuks jõudnud aga potentsiaalne mõrsja enne siitilmast lahkuda, kui loss päris valmis sai. Otsa sai ka ehitusraha ja küllap ka peiu tahe maja lõpuni ehitada. Krahv leidis endale elukaaslase (?), keda sugulusportaal Geni nimetab “partneriks”, hoopis kohapealt. Ungrust pärit Anna Mäggi, kes 1903. aastal sünnitas krahvi ainsaks jäänud järeltulija Arthur-Leopold Mägi.

Muide, Merseburgi loss on tänaseni alles ja avalikus kasutuses, Saale maakonnavalitsuse asupaigana ja osaliselt muuseumisaalidena. Samal ajal kui Ungru lossi kõrvale ehitati sõjaväelennuvälja ning lossi olevat ähvardanud isegi täielik lammutamine, korrastati nn Stasi-Saksamaal Merseburgi loss. 1971. aastaks taastati endisel kujul selle üks tiib, mis maailmasõjas purustatud sai.

Jüri Pärn

Täna loetuimad
TS Laevad tahab praamiga üleveo eest üle 250 euro (2)
Linnud rüüstasid Leisi surnuaeda  (1)
JUHTKIRI - Ära ootasime (7)
Maade enampakkumise kord heidutab kohalikke tootjaid (3)
Keskerakond pakkus abivallavanemaks Jaan Leivategija (19)
Kai Kallas lahkub koolijuhi kohalt
Vald pöördus kehva toetuse pärast peaministri poole
Auu, rahva valitud uus riigikogu!? (1)
Saarlastest laulupoisid olid Tallinnas edukad
Risto ja Renat annavad välja uue plaadi (2)
Lugeja küsib, jurist vastab (2)
Arengukava koostamise eel viiakse läbi uuring
Sprinterprojektidega Kuressaarest Kariibi merele
Nädala loetavuse top 5
Jalakäija pritsimine võib võtta juhiloa (27)
TS Laevad tahab praamiga üleveo eest üle 250 euro (2)
Harry Raudvere: seljatasin kohtus Eesti riigi  (9)
Linnud rüüstasid Leisi surnuaeda  (1)
Kaljuste viib ultramoodsad tooted musta toidu messile (7)
Kommentaarid
Keskerakond pakkus abivallavanemaks Jaan Leivategija (19)
Paja, katla ja poti koalitsioon (29)
Maade enampakkumise kord heidutab kohalikke tootjaid (3)
Linnud rüüstasid Leisi surnuaeda  (1)
Auu, rahva valitud uus riigikogu!? (1)
JUHTKIRI - Ära ootasime (7)
Risto ja Renat annavad välja uue plaadi (2)
TS Laevad tahab praamiga üleveo eest üle 250 euro (2)
Jalakäija pritsimine võib võtta juhiloa (27)
Kaljuste viib ultramoodsad tooted musta toidu messile (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud