[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 04. august 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




NÄDALALÕPP

Viidik: kokkuvõttes on meil hästi läinud
Autor: MM
Reede, 02. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Arno Kuuse leivad-saiad kadusid letilt kibekähku.

Tallinna hiidlaste seltsi selle sügise kokkusaamine toimus 20. oktoobril huvialaklubis Raavis. Kokkusaamise avas, nagu ikka, seltsi president Advig Kiris, kes kõigepealt märkis, et tegu on tähtsa päevaga.

Esiteks on hõimupäev, mida võime pidada koos maride, mordvalaste ja teiste kaugete sugulasrahvastega. Teiseks on külla tulnud tähtsad tegelased kodusaarelt: Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik ja Coop Hiiumaa turundusspetsialist Arno Kuusk. Viimasel oli kaasa Hiiumaa Köök ja Pagar rikkalik leiva-, saia- ja magusavalik ning ka jõulud andsid endast juba märku: valikus olid ka maitsvad piparkoogid.

Laulsime seltsi hümni ja õnnitlesime juubilare, sh seltsi asutajaliiget Erik Heinsood, kes mõnda aega tagasi tähistas oma 90. sünnipäeva. Oma reipa oleku ja usina kirjamehena on ta paljudele tuntud. Õnnitletavate hulgas oli mitu kõrges eas juubilari, kes kõik nägid nii head välja, oli üldine arvamus. Mälestati ka meie hulgast lahkunud kauaaegset seltsi liiget Tiia Rahu.

Viidiku vanaema on saarlane

“Mulle kohe väga meeldib, mis siin toimub,” ütles Aivar Viidik algatuseks suure sumina peale, mis vahepeal saali oli vallanud. “Ainult hiidlaste hulgas juhtub nii, et räägitakse läbisegi ja kõik korraga. Seepärast lepimegi kokku, et kui tahate minu käest jutu sees midagi küsida, laske kohe käia.”

Oma juttu alustas ta enda, hiidlaste moodi “kojusaatmisega”: sündinud Hiiumaal, juured päritud Pühalepa vallast Hagaste külast, lõpetanud Kärdla keskkooli ja kõrghariduse omandanud Tartu ülikoolis. Perekonnanimi saadud isapoolselt suguvõsalt. “Viidikuid on vähe ja nad kõik on ilmselt omavahel sugulased,” kommenteeris Viidik ja lisas, et naised toodi vere värskendamiseks sisse Läänemaalt. Nii on Viidiku ema pärit Noarootsi kandist, abikaasa Lihula lähedalt. Lõpuks ütles Viidik, et kui päris aus olla, siis ta vanaema on Saaremaalt ja see põhjustas saalis üldise elevuse.

Koolid ja töö viisid Viidiku mandrile, kus ta oli üle 20 aasta. Arvatavasti teavad hiidlased teda mandriperioodist enim kui Maalehe peatoimetajat. Nüüd juba üle aasta on ta palgal Hiiumaal ja töötab vallavolikogu esimehena.

Hiiumaa vald moodustati haldusreformi käigus valdade liitmise tulemusena ja Hiiumaa valis osavaldade tee: endiste valdade asemel on nüüd osavallad ja nendes on säilinud töökohad. Puhtalt Hiiumaa valla aparaadis on töökohti umbes 70.

“Üldiselt võib möödunud aasta kohta öelda, et on läinud hästi, oleme ümberkorraldustega kenasti hakkama saanud,” ütles Viidik. “Eks naaksumist on olnud, aga see on loomulik, aga üldiselt on vaade kindlasti positiivne.”
Kuulajal tekkis küsimus: mis on saanud valdade nimedest? Jutt oli Emmaste vallast.

Viidik vastas, et nimed on alles, ainult nüüd on nime ees sõna “osavald” ja seega nüüd on Emmaste osavald. “Emmaste nimi ei kao kuhugi,” kinnitas ta.
Kaheldi, kas teenused ei ole mitte halvemaks läinud, sest ajakirjanduses on palju negatiivseid näiteid.

Untsantsakate roll

Selle peale vastas Viidik, et kõik on suhteline. “Oleme püüdnud säilitada võimaluse, et tähtsamad asjad saab inimene ära ajada oma osavallas, nendeks on sotsiaalvaldkond ning maa ja ehitusega seotud küsimused,” kinnitas Viidik, et need teenused on alles ja toimivad nagu seni. “On oluline, et inimesel on koht, kuhu pöörduda. Ka on osavaldadel oma vanemad, kes vastutavad selle eest, et kohapeal asjad sujuks.”

Selle peale avaldati arvamust, et siis pole ju osavaldadel üldse mõtet, kui kõik jäi samamoodi. Tuleb nii välja, et kasu pole ja kahju ka ei ole... Osavaldade inimeste töö on arusaadav, aga mida teevad untsantsakad Hiiumaa vallas?
“Õigustamine võtaks palju aega,” kostis Viidik vastu. Ta selgitas, et peab silmas pidama, et Hiiumaa omavalitsused olid üldiselt väikesed, u 1200–1500 elanikuga. Inimeste arvu vähenemisega hakkas pilt päris nukraks muutuma, sest valdadel ei jätkunud enam vahendeid, et ka tulevikus täita oma põhifunktsioone ja suunata raha arengusse.

“Mis puutub untsantsakatesse, siis üks on siin praegu teie ees,” teatas Viidik ja selle peale kostis saalist naeru. “Käivad ministrid ja külalised, kellega on vaja tegeleda. Peale selle igasugused koosolekud, nõupidamised, mida on vaja ette valmistada, läbi viia või millel osaleda,” rääkis volikogu esimees. “Üks asi, mida me ei tohi ära unustada, on see, et me teeme seda kõike eesmärgiga, et elu Hiiumaal läheks paremaks,” rõhutas ta.

Saalist tuli küsimus, kas ühinemisel ametnike arv vähenes?

Viidik vastas, et jah, paar tükki ikka jäi vähemaks, aga ametnike arvu vähendamine ei ole olnud eesmärk. “Eesmärk on ikka see, et elu toimiks ja edeneks ning inimestele suunatud teenused toimiksid. Muidugi peab ka omavalitsuse süsteem muutuma korrastamise käigus efektiivsemaks, aga olulisem on, et oleks piisavalt finantse.”

Viidik tuletas meelde, et Hiiumaa on ainus maakond, kus maakonna ja valla piirid kattuvad. Hiiumaa-sisese ühistranspordi kohta sõnas Viidik, et sellega ollakse väga rahul ja reisijate arv on paarkümmend protsenti kasvanud. “Tulevikus tuleb muidugi tegelda liinivõrgu korrastamisega, milleks riik on samuti tuge lubanud,” lisas ta tulevikuvaate.

Tunti ka huvi, mis saab endise maavalitsuse majast, et kas see seisab ja laguneb.

“Ei lagune,” vastas Viidik. “Hoonel vahetati katus ja maja soojustati, eks näe, kellega see edaspidi täidetakse, aga maja on riigi oma ja see on ka nende otsus,” sõnas volikogu esimees.
Kuulaja arvas, et vallavalitsused olid omal ajal head tööandjad, ja küsis, kas osavallad surevad järkjärgult välja?

Saarlased olid vabatahtlikult nõus

Viidik ei hakanud selliseid järeldusi tegema, sest kokkulepitud süsteem kehtib neli aastat. “Hinnangu, kuidas läinud on, anname pärast seda,” lubas Viidik. Ta tõi võrdluseks Saare maakonna, kus oli 19 valda, millest 18 said omavahel kokkuleppele vabatahtlikuks ühinemiseks nõnda, et osavaldu ei ole. “Kujutage ette, et sisuliselt kogu asjaajamine toimub seal Kuressaares ja saarlased olid sellega vabatahtlikult nõus,” tõi ta võrdluse.

Hiiumaa vallavolikogu on oma koosseisult üks tugevamaid. Hiiu Lehest lugedes käivad seal väga kõvad vaidlused. Kindlasti on raske sellist seltskonda juhtida, arvasid kuulajad.

Viidik ütles, et vallavolikogus on 23 liiget, koalitsioonis on neid 13, opositsioonis 9 ja üks liige on oma valikutes vaba. Koostöö on tema sõnul enamikus asjades võimalik, mõnes kohas aga mitte. Ta tõi näiteks valla arengukava, millega on tehtud kõvasti tööd ja selle käigus on saadud ka kõvasti kriitikat. “Viimased artiklid ongi enamasti seotud valla arengukavaga,” ütles Viidik ja kinnitas, et on alati nõus kõiki ära kuulama, et asja paremaks teha. “Muidugi peab arvestama, et poliitikas on mõnikord vaidluste juures tähtis ka mängu ilu, aga kriitika peaks alati olema argumenteeritud ja siis tuleb sellega tõsiselt arvestada. Vahel on see siiski nagu külglainetus laevale, mis sunnib meeskonda laeva veel tugevamini kursil hoidma.”

Küsimus saalist: arengukava mõte on ju midagi uut saarel teha, kas see toob kaasa ka ebameeldivusi, nt tuulepargid?

Viidik nentis, et Hiiumaal annab see vastuseis teinekord kõvasti tunda ja mitte kõike uut ei võeta vaimustusega vastu. Ta tuletas meelde, et meretuulepark on seotud Loode-Eesti merealade planeeringutega, mille on algatanud riik. Selle käigus uuritakse ka mõju keskkonnale, et välja selgitada, kus võiks edaspidi midagi arendada. “Olukord on selline, et kogu maailm otsib alternatiivseid energiaallikaid ja me ei saa seda ignoreerida,” ütles Viidik.

Lisaks tõi ta näite, et üks Hiiumaa rannikumeres pakutav perspektiivne valdkond on vesiviljelus, lihtsamalt öeldes kalakasvatus.

Hiiumaa metsa kohapeal ei väärindata

“Hiidlased ei soovi saarele suurtööstust, siiski peaksime neis planeeringuprotsessides osalema ja vajadusel püüdma asju suunata,” ütles ta välja oma seisukoha. Tema soovitus on, et lähtuma peaks seejuures kohalikest ressurssidest. Ta tõi näite, et iga päev sõidab mandrile kümneid palgiautosid ja küsis, miks ei võiks seda puitu töödelda Hiiumaal. “Suure töö on ära teinud RMK, mis taastab metsa, ehitab puhkeonne ja matkaradasid, aga Hiiumaa metsa kahjuks kohapeal ei väärindata.”

Rahvaarust rääkides ütles Viidik, et väikesi hiidlasi sünnib aastas 60–70 ringis, kahjuks on surmi siiski rohkem, aga rahvaarv on tänu sisserändele siiski plussis. Valla arengukavas on kirjas soov, et mõne aasta pärast võiks Hiiumaal jälle olla 10 000 elanikku. Ka on Hiiumaal endale kodu rajanud mitmed välismaalased.

Advig Kiris küsis, kuidas saaks Tallinna hiidlaste selts Hiiumaa arengule kaasa aidata.

Aivar Viidiku soovitus oli: “Ärge unustage Hiiumaad! Säilitage teda oma lastele ja lastelastele. Ei ole harv juhus, et nn kolmas ring hiidlasi tuleb saarele tagasi. Ärge laske oma perekonnas ja järeltulijates kaduda hiidlaseks olemist.”
Viidik tõi näite, et kuigi suvehiidlased tulevad enamasti saarele puhkama, on viimasel ajal tekkinud tendents, et mitmest neist on saanud või saamas pärishiidlased. “Tõmme tulla Hiiumaale on tugevnenud,” kinnitas Viidik.

Oluliseks teeneks selles nimetas ta kaugtöövõimaluste tekkimist. Praegu on käimas nn kiire interneti programm, mille puhul sobiva eriala korral pole töökoha asukoht oluline. Ka on uue hingamise saanud Hiiumaa ametikool, seda tänu uute erialade avamisele ja huvitavatele koolitustele.

Väärib esiletõstmist, et Aivar Viidik ise on tegelenud Hiiu keele ja meele arendamisega MTÜ Hiiu Öko kaudu. Esimesena anti koos keeleteadlase Paul Koklaga välja “Hiiu sõnaraamat”, nüüdseks on ilmunud juba kuus Hiiumaa-teemalist raamatut. Veel on Viidik seotud Margus Tabori „Mamma lugude“ populaarsete etenduste korraldamisega.

Tänu ladusale esitusele ja huumoriga maitsestatud tekstile kuulati Aivar Viidikut terve pika tunni vältel suure huvi ja tähelepanuga ning tänati tugeva aplausiga. Tänutäheks sai ta seltsi presidendilt kaasa seltsi logoga kruusi ja tugeva käepigistuse.

Kõik läks kaubaks kui soe sai

Lühikese sõnavõtuga astus üles ka Coop Hiiumaa turundusspetsialist Arno Kuusk, kes tutvustas OÜ Hiiu Köök ja Pagar arenguid ja uudistooteid ning teatas, kus Tallinnas neid osta saab. Tundub, et ta jäi kohtumisega rahule. “Kaasa sai võetud hulk erinevaid tooteid nii maitsmiseks kui kaasaostmiseks ning müügiletilt läks kaubaks kõik kui soe sai,“ kirjutas Arno Kuusk Coop Hiiumaa koduleheküljel oma pealinnaskäigust.

Täname veel kord Aivar Viidikut tutvustamast Hiiumaa vallavolikogu tegemisi ning Arno Kuuske kostitamast meid Hiiu Köögi ja Pagari maitsvate toodetega!
Tallinna hiidlaste seltsi järgmine kokkusaamine on juba uuel aastal, 19. jaanuaril. Esialgsete plaanide kohaselt on lootus, et külla tuleb Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas, kelle pingelisest ajagraafikust tingituna võib ette tulla kokkusaamise kuupäeva muutus.

Õnnitleme Hiiumaa valda esimese sünnipäeva puhul ning soovime eestvedajatele arukust ja edu edaspidiseks!

Raivo Teemets
Tallinna hiidlaste selts

Täna loetuimad
Politseil olid möödunud nädalal käed-jalad tööd täis  (6)
„Erilised purjetajad” viib erivajadustega inimesed merele seilama
Saaremaa naiskodukaitsjad tõid koju võidu
Petukõned võtavad erinevat vormi (2)
Nädala loetavuse top 5
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (20)
Lõbustuspargi tulek seisab Kuressaares asukoha puudumisel (34)
UUS! Koroonaleviku tõttu Eestis tuleb haiglas homsest külastuskeeld (15)
Kuidas külad tühjaks jäid? (1)
Politseil olid möödunud nädalal käed-jalad tööd täis  (6)
Kommentaarid
UUS! Koroonaleviku tõttu Eestis tuleb haiglas homsest külastuskeeld (15)
Petukõned võtavad erinevat vormi (2)
Politseil olid möödunud nädalal käed-jalad tööd täis  (6)
Jalgratturid saavad Kuressaares oma rajad (16)
Kajar Lemberi kohtuasi jäi õhemaks (18)
JUHTKIRI - Hoiame, mida armastame (2)
Lõbustuspargi tulek seisab Kuressaares asukoha puudumisel (34)
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (20)
Kuressaare kesklinna paigaldati kaks künnist  (26)
SEL-i esindajad kohtusid peaminister Jüri Ratasega (12)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud