[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 23. september 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930




NÄDALALÕPP

Pallase meistrid avasid suure saali saladusi
Autor: Jaanus Kõrv
Reede, 05. oktoober 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Tartu kõrgema kunstikooli maalingute osakonna juhataja professor Heli Tuksam on sel aastal tegelenud Suuremõisa lossi suure saali laemaalingute otsimisega. FOTOD: Jaanus Kõrv

Professor Heli Tuksam avas koos tudengitega Suuremõisa lossi teisel korrusel asuva suure saali lae maalinguid, jättes näha mitu kihti ammuste meistrite käepuudutusi.

Suuremõisa lossi uuringuid tehti aastatel 2011–2012, jätkati täiendavate ja tapeediuuringutega ning lossi suur saal võeti ette alles sel kevadel. Mida endas peidab nõukogude ajal üle värvitud suure saali lagi, oli aastaid suur saladus. Kui lossi nn Sinises salongis oli fotode järgi teada, et laes on ajaloolised maalingud, siis suure saali kohta see info puudus.

Töid juhendas Tartu kõrgema kunstikooli Pallas restaureerimise eriala professor Heli Tuksam, abiks olid Pallase tudengid. Järjepidev uurimistöö algas juulis, maalinguid katva kihi eemaldamine kestis kaks kuud.

Peidus viis kihti maalinguid

Selgus, et uhkest laerosetist oli kahjuks vähe säilinud. “Selle lae keskne rosett on erakordne – klassikaline kompositsioon lopsakate käsitsi maalitud nüansseeritud detailidega,” ütles professor Tuksam. Praeguseks on rosett enam-vähem välja puhastatud.

“Ma olen väga vaimustunud sellest rosetist, sest see on oma olemuselt loetav, arvutirekonstruktsiooniga on see ehk ka taastatav, kuid selle lae puhul eksponeerime me terviku huvides vaid seda, mis on tõesti säilinud originaal,” selgitas Tuksam.

Avatud on kihistus, mis kannab kõige terviklikumat infot – see on viimastest lugedes järjekorras teine. Lae tervik on vaoshoitult hallides toonides, suuremad jaotused ääristatud kauni trafarettornamendiga. Suursugune lai peegelvõlv on jaotatud korrapärasteks kassettideks.

Kogu lae kontseptsioon on professori sõnul see, et seda eksponeeritakse, sulatades tervikusse kõiki kihte, mis laes avanesid. Kokku leiti viis kihti maalingud.

Professor Tuksam ütles, et lossi katusel pole häda midagi, see on terve, probleemsed olid aga nn neelukohad. Nii nagu paljudes teisteski mõisates, tilgub sealt vett läbi. Ka viimase katuseremondiga ei suudetud seda täiesti vettpidavaks teha. “Kaks neelukohta, mis on piduliku, eenduva osa külgedel, ma julgen öelda, on sajandeid läbi sadanud,” nentis Tuksam.

Kurja juur – lateksvärv

Kui pärast tänavust kuiva suve tuli esimene vihm, polnud esimesel päeval midagi näha, aga järgmisel küll: “Need kollaste rantidega kohad on tegelikult märjad, sest vahekihid toimivad justkui kompressina, mis olemasoleva materjali märjaks teeb ja niiskus kestab seal päris kaua.”

Nõukogude ajal värviti lagi lateksvärviga üle, see hoidis ülalt tulnud niiskuse kinni ja kõik, mis selle all, haudus ja lükkas palju olemasolevast maalingust maha. Professor rääkis, et reeglina ei kasutatud lagedel väga tugevaid, vaid suhteliselt pehmeid kriit-liimvärve, sest keegi ju laepinda hõõrumas ei käi. Lateksvärv kattis pikka aega probleemseid kohti seni, kuni hakkas lõpuks suurte tükkidena maha kooruma.

Tuksam selgitas, et kui õlimaalinguid saab n-ö paindlikuks muuta ja uuesti kinnitada, siis liimvärvi puhul pole see võimalik ja värv tuleb maha koos kõige tugevama kihiga, antud juhul lateksiga.

Kõige suurem töö oligi lateksi laest kättesaamine. Nüüdseks on probleemne kiht eemaldatud ja edasi tegeletakse kahjustuste taandamisega. Seejärel toonitakse kahjustunud kohad liimvärvidega.

“Ilusam ja värskem jääb tulemus kindlasti, aga otseselt uue mulje saavutamist ei taotleta. Minu ja mu mõttekaaslaste seisukoht on, et me soovime eksponeerida ajalugu,” selgitas Tuksam. “Kõige igavamad on need mõisad, kus kõik on ilusasti ornamenteeritud, aga kui kõik on nii uueks maalitud, siis pole vahet, kas see on tehtud täna või sajandeid tagasi. Meie tahame eksponeerida vanade meistrite käepuudutust ehk see, mis nähtaval, on originaal.”

Tööd on veel palju ja tähtajad sunnivad takka, paari kuuga peab suure saali lagi lõplikult restaureeritud saama. Töid rahastab muinsuskaitseamet ja töödeks on ette nähtud ligi 19 000 eurot.

Täna loetuimad
Naabrite vaheline tüli lõppes luumurruga
Vasikas langes huntide roaks
Saaremaa valla koduteenus läheb tasuliseks
Saare naised said stuudioks vajaliku raha kokku
Saaremaa vald toetab huviharidust
Esimene töökoht on aidanud tööeluga kiirelt kohaneda
Hanna Martinson juhib uut meelelahutussaadet
Naised jalul, ajalugu ja poliitikud mitte
JUHTKIRI - Tants huntide ümber
Sügisjooksu võitsid Markus Tamm ja Ando Õitspuu
Kalev Koeli külainimesed linnas
Lugeja küsib, jurist vastab
Nädala loetavuse top 5
Peod ja kogunemised tuleks ära jätta (28)
Madis Kallasest sai ministeeriumiametnik (26)
Võistleja sõitis peatunud autole otsa (3)
Kohus mõistis mehe oma isa raha omastamises süüdi, naise aga õigeks (1)
Veehind maal järgmisest aastast kallineb (16)
Kommentaarid
Saaremaa VK nuhtles kontrollmängus TalTechi (3)
Veehind maal järgmisest aastast kallineb (16)
Sügistööd toovad külateedele reostusi (28)
Peod ja kogunemised tuleks ära jätta (28)
Jehoova tunnistajad – kes me oleme (13)
Mees ähvardas naise ja lapsed autoga alla ajada (16)
Viie keskuse tänavavalgustustööd on käimas  (5)
Võistleja sõitis peatunud autole otsa (3)
Rootslased registreerusid Saaremaa velotuurile (2)
Külmik müriseb tuulikust rohkem? (22)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud