[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 13. juuli 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




NÄDALALÕPP

Makedoonias Suure Sassi jälgedes
Autor: Ardo Vahter
Reede, 05. oktoober 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Üks paljudest Makedoonia kirikutest. Eriliseks teeb selle kiriku Bütsantsi ajast pärinemine. Foto: erakogu

Vahel tahab inimene reisida. Kuhugi sellisesse kohta, kus pole varem käinud, aga millest oled kuulnud või lugenud, kuid tahaks ise näha ja oma käega katsuda. Et käiks ja vaataks, kas Ameerika on ikka päriselt olemas ja seal, kus ta öeldakse olevat.

Kuni pole ise käinud, jääb ikka kahtluseuss, et mine tea. Vahest ei olegi ta seal kuskil teisel pool Atlandit, on hoopis kusagile ligemale tehtud mingi Ameerika ja nendele, kes käinud, on pärast piinlik rääkida, et käisid tegelikult hoopis mingis Disneylandi-tüüpi kohas ja et seda päris Ameerikat polegi tegelikult olemas. Ei tea. Kuni pole ise käinud.

Üldiselt on tänapäeval reisimisega kõvasti lihtsamaks läinud. Eelmise, idanaabri poolt peale sunnitud riigikorra ajal olid reisimise võimalused üpris ahtakesed. Peamiselt sai seda teha ainult tänaseks kaardilt kadunud Suure Kodumaa piirides. Tol ajal oli muidugi ka võimalik kroonu kulul reisida, aga need reisid kippusid pikaks venima ja olid pigem ühe otsa piletid, kusjuures reisija soovidega ei arvestatud üldse.

Paraku tuleb elus arvestada sellega, et soovid langeksid kokku võimalustega. Seetõttu lükkub minu-poolne Ameerika avastamine kuhugi määramatusse tulevikku. Ent kui tekkis võimalus veeta väheke aega Makedoonias, tundus see mõnusa mõttena, eriti, kui selgus, et seekord soovid võimalustega kokku langevad. Miks siis mitte Suure Aleksandri kodumaal pisut ringi vaadata ja temast jäänud jälgi otsida.

Sass marmorist skulptuurina

Tänapäeva makedoonlastel Aleksander Suure aegsetega eriti midagi ühist ei ole. Lõunaslaavlased, kes siin valdavalt elavad, hakkasid sellesse kanti jõudma alles 6. sajandil. 2002. aasta rahvaloenduse järgi olid Makedoonia suurimad etnilised grupid makedoonlased (64,2%), albaanlased (25,2%), türklased, (3,9%), mustlased (2,7%) ja serblased (1,8%). Teisi rahvusi oli 2,2%.

Maa ajalugu on iseenesest rikas ja põnev, kuid ega makedoonlastel millegi muu kui oma ajaloo üle suurt uhkust tunda ole. Seetõttu ehk ongi selle jäädvustamine suurejooneliselt ette võetud, seda just pealinna Skopje keskväljakul, mis näeb uhke välja – kõikjal valge marmor nii antiikses stiilis skulptuuride kui ehitiste näol, keskväljakul troonib Tema Enda, Aleksander Suure monument. Ehkki tegemist on puhtakujulise kitšiga, on seda vähemalt uhke vaadata.

Kurb on aga see, et kõik juba vaikselt laguneb. Jääb mulje, et rajamiseks leiti raha palju, aga kui asi valmis, kadus huvi. Ei tohiks ju raske ja vahest mitte ka üle mõistuse kallis olla lahti tulnud sillutiseplaadid uuesti kinni panna ja katkised ära vahetada, aga võib-olla on seal maal nõnda kombeks. Loodame, et Kuressaare keskväljakul läheb tulevikus paremini.

Pealinn Skopje – kirillitsa sünnikoht

Väljakaevamised tõestavad, et kristlus kinnitas piirkonnas kanda juba 5. sajandil. Skopjet peetakse ka kirillitsa sünnikohaks. Selle tähistuseks on linna püstitatud ka selle loojate, kreeka munkade Kyrillose ja Methodiose mälestussammas. Skopjes on sündinud ka ema Theresa, kelle sünnimajas on nüüd muuseum. Linnast voolab läbi Vardari jõgi, millest üle viib viis silda.

Riigi nime üle on lõunanaabri Kreekaga pikalt kakeldud, kuna viimase põhjapoolseim maakond kannab samuti Makedoonia nime. Seetõttu pelgavad hellenid ka territoriaalseid pretensioone. Möödunud nädalavahetusel Makedoonias läbi viidud rahvahääletuse tulemusena on praegu veel ametlikult koledat nime kandval endisel Jugoslaavia Makedoonia vabariigil (praegu on riigi ametlik nimi Former Yugoslav Republic of Macedonia (FYROM) – toim) lootust muutuda Põhja-Makedoonia vabariigiks.

Makedoonia kroonijuveel

Merd Makedoonias ei ole. See-eest on seal mitu suurt ja sügavat järve, kus elab rikkalikult mageveekalu. Kalu õnnestus ka oma silmaga ujumas näha, kuid paraku mitte püüda. Püüdjaid iseenesest oli samuti näha, kuid sellele, et keegi kala kätte oleks saanud, minul tunnistajaks olla ei õnnestunud.

Kõige kuulsam ja suurem järv on umbes neli miljonit aastat tagasi tekkinud Ohrid, mis asetseb riigi lõunaosas, Kreeka piiri läheduses. Järve läänekallas kuulub Albaaniale. Paari tuhande meetri kõrguste mägede vahele surutud järv, mida on nimetatud ka Makedoonia kroonijuveeliks, on ligi kolmkümmend kilomeetrit pikk ja pea kolmsada meetrit sügav.

Selle maalilise järve kallastel asub Makedoonia tuntuim kuurortpiirkond arvukate hotellide ja suvituspaikadega. Järve põhjarannikul asub samanimeline 56 000 elanikuga Ohridi linn, mis kuulub koos järvega 1980. aastast UNESCO maailma kultuuri- ja loodusmälestiste nimekirja.

Ajaloolisi vaatamisväärsusi, peamiselt õigeusu kirikuid ja kloostreid, mis on tõsiselt vanad, kohtab siin tõepoolest igal sammul. Kuna peamiselt õigeusklikus Makedoonias elab palju albaanlasi, kes on valdavalt moslemid, kohtab ka mošeesid ja minarette. Kuid usuküsimus ei andnud alust 2001. aastal relvastatud konfliktile. Albaanlasi olevat Kosovo sõja ajal Makedooniasse üle piiri kõvasti juurde tulnud, seetõttu ründas Makedoonias elavate albaanlaste vabastusarmee (National Liberation Army (NLA) – toim) Makedoonia julgeolekuüksusi. Rünnaku eesmärk oli riigis elavate albaanlaste õiguste ja autonoomia suurendamine, mis ka mingil määral saavutati.

Ohridi järve vaiadel küla

Ohridi järves on avastatud ka vaiadele ehitatud küla, mis pärineb üsna iidsetest aegadest, vist lausa nooremast kiviajast. See on nüüd turistide rõõmuks taastatud, seda saab külastada ja seda võimalust tuli loomulikult kasutada.
Giid väitis, et järve kohale vaiadele ehitatud küla, mis ehitati kaitseks öösiti mägedest inimjahile tulnud kiskjate eest, on taastatud võimalikult originaalilähedaselt. Lähemal uurimisel küll selgus, et kiviaja inimestel oli ehitustöödel võimalik kasutada nii naelu, kruvisid kui ruberoidi, ja et mööblit oli juba nooremal kiviajal võimalik kujundada tikksaega. Aga see selleks. Huvitav on ikkagi vee kohal turnida, onnidesse sisse kiigata ja ette kujutada, kuidas siin kunagi elu võis olla.

Soe ja kuiv suvi, mil temperatuur tõuseb kuni 40 kraadini, soosib ühtviisi nii tähtsaks majandusharuks kujunenud turismi kui ka täitsa arvestaval tasemel restoranikultuuri.

Suitsust loobujatele Makedoonia ei sobi

Hoiatuseks olgu aga öeldud, et neil, kes hiljuti suitsetamise maha on jätnud, tasub Makedooniasse sõitmist igaks juhuks pikalt kaaluda. Maal, kus nii tänaval kui toitlustusasutustes hõljub kõikjal tubakasuits, kus istet võtnule esimese asjana puhas tuhatoos nina alla tuuakse ja kus paki sigarettide eest küsitakse nii umbes üks euro, on suitsetajaks uuesti hakkamine kerge tulema.

Kui Makedoonia oleks Eestile lähemal, siis, olen kindel, sõidaksid maksud Läti asemel hoopis sellele maale. Õlle ja veini hinnad tuletavad meelde vanu häid aegu, liitri täiesti joodavat vodkat saab kätte 4–5 euroga. Kohalik rahvuslik kärakas, rakija ehk viinamarjapuskar, on pisut kallim, kuid mitte oluliselt.

Tuleb tunnistada, et hinnad kauplustes on kohased maale, kus keskmine palk pidavat olema 300 eurot kuus. Hindu kohalikust valuutast praegu meil kehtivatesse ümber arvestades tuli vähemalt mulle pisar silma ja tekkis tahtmine sinna elama jääda. Lisaks kõigele on ostlemine Makedoonias mugav ja raha vahetamise vajadus puudub.

Kaardimakse, vähemalt Master+ kaardiga, toimub tõrgeteta ja enamasti on kaardimakse võimalus poodides ka olemas. Samas võetakse kõikides kauplustes lisaks kohalikele denaaridele vastu ka eurosid. Isikliku kogemuse põhjal julgen väita, et kui kaupmees taipab, et kliendi näol on tegemist välismaalasega, pakub ta tavaliselt ise võimalust maksta eurodes.

Vahetusraha antakse tagasi kohalikus rahas, kuid kui soovi avaldada, saab ka eurodes. Nii et valuutavahetuse pärast muret tundma ei pea. Meie sealviibimise ajal loeti 60 kohalikku denaari võrdseks ühe euroga. Kuidas on lood ametliku kursiga, ei hakanud huvi tundma, sest tundsin ennast viimase 30 aasta jooksul esimest korda valge inimesena, mitte vaese onu Tomina, nagu kallil kodumaal.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Suure Sassi jälgi peale tema kuju pealinnas eriti leida ei õnnestunud. Muud põnevat ja keskmisele eestlasele taskukohast võib aga Makedoonias leida küll ja veel. Julgen kõigile soovitada.

Täna loetuimad
Hannes Sepp: hooaeg tuleb atraktiivne (9)
Ehtne Saaremaa vallutas Kuressaare kesklinna (1)
Henri Pihel võitis Kihelkonna rahvaralli
Kuidas kohtuda teispoolsuses?
JUHTKIRI - Ehtne melu kesklinnas (4)
Giidil on mõndagi meenutada  (1)
Karalas visati ja tõugati tormi kiuste
Torm tõi voolukatkestusi (1)
Pinksimehed tegid ajalugu
Kolmandasse sambasse säästmine on väljakutse inimloomusele (3)
Kuuendal avatud talude päeval osaleb üle Eesti ligi 300 talu
Marek Kolk tuli petankis Eesti meistriks
Gerdo Pool on rannavolles U18 ja U20 Eesti parim (1)
Parvlaev Piret on teinud 25 000 reisi
Viikingitele kaks kaotust järjest
Nädala loetavuse top 5
Hannes Sepp: hooaeg tuleb atraktiivne (9)
Ehtne Saaremaa vallutas Kuressaare kesklinna (1)
Henri Pihel võitis Kihelkonna rahvaralli
Kuidas kohtuda teispoolsuses?
JUHTKIRI - Ehtne melu kesklinnas (4)
Kommentaarid
Tänavusel Mototoobril võib olla poole vähem osalejaid (15)
Gerdo Pool on rannavolles U18 ja U20 Eesti parim (1)
Kolmandasse sambasse säästmine on väljakutse inimloomusele (3)
Torm tõi voolukatkestusi (1)
Giidil on mõndagi meenutada  (1)
JUHTKIRI - Ehtne melu kesklinnas (4)
Ehtne Saaremaa vallutas Kuressaare kesklinna (1)
Hannes Sepp: hooaeg tuleb atraktiivne (9)
Brasiillased osalevad Ruhnu looduse- ja viiulilaagris (14)
MTÜ Saarte Kalandus sai uue juhatuse (19)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud