[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 25. september 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




NÄDALALÕPP

Palkmajameistreid koolitab Hiiumaal Veel
Autor: Jaanus Kõrv
Reede, 14. september 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Andres Veel on Hiiumaa ametikoolis palkmajaehitaja juht- õpetaja teist aastat. FOTOD: Jaanus Kõrv

Andres Veel (40) on Hiiumaa ametikooli palkmajaehitaja eriala juhtõpetaja alles teist aastat, aga juba saavad siinse erialaõppe läbinud taotleda neljandat kutsetaset nagu Viljandis kõrgkooli lõpetanud.

“Pärnus õpetatakse puuseppade koolituse raames palkmajade moodulite tegemist, aga sellist õpet ja sellises mahus nagu meil, Eestis rohkem ei ole,” kinnitab Andres Veel.

Kaheaastase õppeaja jooksul on õpilased 11 kuu jooksul igas kuus ühe nädala Suuremõisas, kus saadakse praktilisi kogemusi. Teine osa õppest on iseseisev töö, e-õppevorm, mis pole mahult väiksem. Ka õpilaste koostatav käsiraamat moodustab õppest suure osa.

Andres ise õppis rahvuslikku ehitust Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias, tegeles 15 aastat paljudes Eestimaa paikades palkmajade ehitamise, renoveerimise ja restaureerimisega ning nüüd koolitab puitmajaehitajaid Hiiumaa ametikoolis. Saarel, millega ta ise juuripidi seotud.

Kaks kursust

Peagi on juhtõpetajal käsil korraga kaks kursust, teine alustab järgmisest nädalast. Esimesel kursusel on 15 õpilast, kellest kaks võtnud akadeemilise puhkuse. “Õppimist töö ja pere kõrvalt kaheks aastaks on päris keeruline planeerida,” nendib õpetaja.

“Kursus on suur, sest praktika näitab, et üle kaheksa inimese pole korraga võimalik juhendada,” selgitab Andres. Lahenduseks on tal välja pakkuda erinevad objektid ja töölõigud.

Palkmajaehitajatel, kes ametikooli edukalt lõpetavad, on õigus saada eriala neljas kutsetase võrdselt Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lõpetanutega. Nii kvaliteetseks loetakse Hiiumaal antavat õpet.

“Kuna õpe on suhteliselt mahukas, praktikat ja teooriat väga palju, on Eesti puitmajaliidu poolt antud meie lõpetajatele õigus minna eksamile ja taotleda neljandat kutsetaset,” kinnitab Andres.

Õpe päris objektidel

Palgid raiutakse nagu vanasti ja kogu õppetöö viiakse läbi n-ö päris objektidel. Ise tuleb ka otsida klient, kellega kaupa teha. “Klient peab arvestama, et me ei tea talle öelda kuupäeva, millal tellitu valmis saame – tegu on ju täiskasvanuõppega ja seetõttu on raske prognoosida,” selgitab Andres.

Hea on see, et koolil ei ole vaja materjale osta, sest need ostab alati klient ise. “Tööraha aga jääb meile ja selle võime panna tööriistadesse ja õppebaasi arendamisse,” räägib Andres.

Praegu on õpilastel käsil üks saun, mis läheb Urvastesse. Andres nendib, et tundub pisut ebaloogilisena, et saarel nii kaugesse kanti sauna ehitatakse. “Kuna klient seda kindlalt soovis ja tal on ka aega oodata, sobis see variant mõlema poole jaoks,” selgitas õpetaja. Kliendi jaoks on boonuseks see, et ta saab sauna selle võrra soodsamalt, kuna ametikool kasumit ei taotle. “Minu eesmärk on, et meil oleks töö ees,“ räägib Andres, lisades, et varsti on tulemas ka järgmine tellimus.

Hindamatu kogemus Räpinast

Maikuus Räpinas toimunud Eesti palkmajaehitajate kutsevõistlustel said professionaalide kõrval esmakordselt osaleda ka eriala omandajad. Hiiumaa ametikoolist käisid võistlemas Jüri Atonen, Märt Vahtramäe, Egert Jürimaa ja Mart Jääger.

Kõik nad on tõdenud, et oma oskuste proovilepanek oli suur motivaator palkmajaehitust edasi õppida ja tulevikus tõeliseks meistriks saada.
Räpinas oli ette pandud palginurk mõõtudega 1,5x1,5 meetrit, kuhu üks palk tuli lisada. Punkte sai nii kiiruse kui töö kvaliteedi eest.

Õpetaja hindas oma õpilaste esinemise väga heaks, sest Räpinasse minnes olid õpilased palgitööd teinud vaid neli nädalat.

“Kogemust, mis nad sealt said, ei saa alahinnata. Loomulikult läks neil kauem aega, aga tulemus oli super, pluss see, et nad on nüüd ülejäänud Eesti palkmajade ehitajate ringis sees. Sa oled nendega ühe laua taga istunud, ühte juttu rääkinud, võistlustel käinud, sa oled oma inimene,” pole Andres kitsi kordaläinud võistlust kiitma.

Palkmajaehitaja kursus näeb ette ka selle, et igal aastal ollakse ühe kalendrikuu erialapraktikal mõnes ettevõttes. Tänu Räpinas näidatud headele tulemustele on neljal ametikooli õpilasel praktikakohad nüüd olemas. Vähe sellest – kõigile, kes praktikal käinud, on juba ka tööd pakutud. “Tööandjad on kogu meie õppega väga rahul olnud,” kinnitab Andres.

Väike viga viis võidu

Tallinnast pärit Jüri Atonen (32) sai Räpinas võidu. Tagantjärele arvab ta, et tal lihtsalt vedas, kuna ta ei teinud vigu, mis oleks palju punkte maksma läinud.
Hiiumaale õppima tuli ta just Andres Veeli pärast: “Tundsin juba varem, et tahan teha puidutööd ja kui tuli soovitus, et siin on hea õpetaja, saigi tuldud.” Praeguseks ongi ta juba tööl Räpinas käsitööna palkmaju valmistavas ettevõttes.

Märt Vahtramäel (32) nii hästi ei läinud ja vaid ühe pisikese iluvea tõttu, mida hinnati lausa 9000 trahvisekundiga.

Andrese hinnangul oleks Märt ilma selle veata võinud proffide klassis isegi neljandaks tulla. “Varad olid perfektsed, tapid ka ja siis see pisike millimeetri sügavune saeketi jälg, mis öeldi olevat kõige rängem eksimus. Oleks korra kirve ja peitliotsaga üle lükanud, oleks kõik korras olnud!” ei suuda Andres emotsiooni tagasi hoida.

Targad õppejõud

Märt Vahtramäe elab Tallinnas ja on praegu lapsehoolduspuhkusel, aga kuna tal oli suur huvi puitehitiste vastu, tuli ta uut eriala omandama. “Algul olin siinse õppe suhtes skeptiline, aga tegelikult on see väga kõrge tasemega just õppejõudude poolest – väga targad, teadlikud ja praktilised,” kiidab ta.

Seda, kuidas õpitud oskusi tulevikus kasutada, Märt veel öelda ei osanud. Kas hakata ise puitmaja ehitama? Kuid puitmaju valmistavaid ettevõtteid on Eestis juba päris palju... “Kuna me õpime siin ka jämesõrestikkonstruktsioone, siis ma näen, et see on ala, millel võiks rohkem perspektiivi olla,” leiab ta.

Mõlemad kiidavad Hiiumaa ametikooli majutustingimusi ja Hiiumaal kooliskäimist ei pea nad maailmamastaapidega võrreldes pikaks sõiduks – päev siia ja teine tagasi. Pealegi kehtib parvlaeval õpilase sooduspilet.

Täna loetuimad
Võrkpalli suurtoetamise leping jäi eile sõlmimata (3)
Saaremaa kalleima mõisa hind langes kordades
Tuttav omastas talle usaldatud auto
Ida-Saare uus piirkonnapolitseinik on Robert Vahter
Vallikraavi tehtud tee jääb ajutiseks  (2)
Valla spordinõunik lahkub ametist (2)
JUHTKIRI - Pidu ilma külaliseta
Mis juhtus?
Saare politsei aitab paavsti turvata  (1)
MTÜ-de toetamise kord väikseid ühendusi ei diskrimineeri (1)
MÕTE - Digiajastu poolt diskrimineeritud (2)
Neljapäeval tantsukingad jalga
Film viimasest vürstist (1)
Pesade hävitamise asjaolude väljaselgitamine jätkub
Kallaku oja vaatlustorni rajamine otsib rahastust
Nädala loetavuse top 5
Kodune kontrollturniir oli edukas
Võrkpalli suurtoetamise leping jäi eile sõlmimata (3)
Mis juhtus?
Saaremaa kalleima mõisa hind langes kordades
Tuttav omastas talle usaldatud auto
Kommentaarid
Vallikraavi tehtud tee jääb ajutiseks  (2)
Valla spordinõunik lahkub ametist (2)
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (320)
Kus on elu? (75)
Aplad Torgu metssead askeldavad ülbelt isegi jahimeeste akende all (30)
Laevaehitaja plaanib veel ühe tuuliku püstitamist (44)
Koolivorm – uhkus või tüütus?  (45)
Politsei karistas väidetavat koerte tulistajat rahatrahviga  (160)
MTÜ-de toetamise kord väikseid ühendusi ei diskrimineeri (1)
Võrkpalli suurtoetamise leping jäi eile sõlmimata (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud