[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 14. august 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




NÄDALALÕPP

Euroopast hõbemedal, maailmast kuld
Autor: Jaanus Kõrv
Reede, 07. september 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Maailmameistrid Merili Tursk (vasakult), Johanna Aaslepp ja Siiri Talts raketoplaani üleslaskmiseks ette valmistamas. FOTO: Jaanus Kõrv

Andres Laanejõe (56) alustas mudellennundusega 1969. aastal. Esimene võistlus oli 1971. aastal Raplas. Esimese mudeli ehitamisega oli küll meeleheidet ja pisaraid, kuid käegalöömise tunnet ei tulnud, kuigi selle mudeli kägardas õpetaja peos ja viskas prügikasti.

Järgmisega, mida koos õpetajaga ehitati kolm kuud, jõudis Andres juba platsile. Kõik oli peensusteni läbi mõeldud ja ülima täpsusega tehtud. Sõnaga – siit pidi kindla peale medal tulema. Enne võistlust kontrollis Andres mudeli lennuomadusi, visates seda käest. Lennuk sattus aga sooja tõusvasse õhuvoolu ja viis selle kaasa. Pilguga võis vaid saata, kuidas lennuk sukeldus rünkpilvedesse, mis umbes 3,5 km kõrgusel, ja läinud see oligi.

Järgmisel aastal tuli 10-aastane poiss juba Eesti noorte meistriks. Oma looga innustab Andres nüüd oma õpilasi põhimõttega – iga algus on raske, ära löö käega!

Hiiumaa Mudeliklubi loodi 16. jaanuaril 2009, asutajateks Andres Laanejõe, Teet Kitkas ja Kaius Kaibald, kuid mudelismiga on Hiiumaal järjepidevalt tegeldud juba aastast 1991, algul Käina, hiljem Palade mudellennuringi nime all.

Eestvedajaks on olnud Teet Kitkas. Tema käe alt on läbi käinud rohkem kui 70 noort lennuhuvilist, kes on tublisid tulemusi saavutanud sisemudelismis.

Järelkasv on olemas

Küsimusele, kas Andrest võib pidada raketimudellismi n-ö maaletoojaks, vastab Andres naerdes: “Ükski lennuaparaat pole õhku jäänud, kõik tulevad ise maale tagasi.”

Praegu õpetab Andres mitmes Hiiumaa koolis mudellennundust. Kokku on huvilisi 56, aga neile on tänavu tublisti lisa oodata.

“Lapsed teevad mulle juba ära ja see valmistabki kõige rohkem rõõmu, kui sa õpetad kedagi ja näed, et nad on sinust paremad, seega on õpetamine läinud asja ette,” on Andres, kes ise võistleb seeniorides S6A “lint” klassis, lastega rahul. Peale mudellennunduse teeb Andres oma firmas mööblit, sellest aastast annab ta Emmaste põhikoolis tööõpetuse tunde.

“Huvilised tulevad ja ütlevad – me tahaks ka nagu teie. Viimati sai asi käima pandud Lihulas. Kõik vaatavad meie poole, et mis te teete ja kuidas. Näiteks Kaitseliidu suvepäevadel tuldi küsima, et äkki tulete Haapsallu ka tegema,” räägib Andres.

1. juulil 2012 liitus Hiiumaa Mudeliklubiga Tallinna Koperdajate seltskond ning seltsi uus pikk nimi kõlab aukartustäratavalt – Hiiumaa Mudeliklubi Pealinna Õhuasjade Ühing Koperdajad.

Parimad saavutused on viieaastase mudeliehitaja staažiga Rasmus Pallil, kel on ette näidata nii Eesti meistri tiitel kui ka eelmisel aastal EM-ilt individuaalarvestuses saadud hõbemedal.

Tüdrukud Siiri Talts, Merili Tursk ja Johanna Aaslepp on nii Eesti meistrid, Euroopa meistrid ja nüüd ka maailmameistrid. MM toimus sel aastal 28. juulist 5. augustini Poolas.

13.–18. septembrini võisteldakse maailmakarikaetapil Tšehhis.
Hiidlased võistlevad edukalt klassis S4A, kus S tähendab raketi mudelit, 4 on klassi tunnus, mis selles klassis tähendab raketoplaani, A tähistab mootori võimsust. Hiidlased võistlevad kokku neljas klassis.

S4A klassis kasutatakse mootoreid jõuimpulsiga 2,5 Ns (njuutonsekundit). Mida suuremad mudelid, seda suuremad mootorid. Mootoreid saadi varem Saksamaalt, nüüd Ukrainast, need on kõige täpsemad (2,48 Ns), kergemad ja väga hästi doseeritud, hind 2.70 eurot.

Hiidlaste põhirelv

“Kunagi sai neid mootoreid ka Eestis osta, aga siis tuli üks pahalane papi Ringmaa, kes hakkas Lasnamäel pomme panema ja mootorit sütikuna kasutama ning kümneks aastaks olid mootorid Eestis keelatud,” rääkis Andres.
Võistlustele saabudes antakse mootorid, mida iga klassi jaoks on kaasas tavaliselt kümmekond iga võistleja kohta, kastiga kohtunikele. Võetakse üks mootor, mis pannakse stendi ja see peab olema täpselt 2,5 Ns.

Ja kui see mootor on ettenähtust võimsam, antakse puur ja kõik düüsid tuleb endal läbi puurida. Selle tagajärjel jääb aga mootor tunduvalt lahjemaks ega lenda suurt midagi. Mida täpsem on mootori laeng, seda paremini ja kõrgemale rakett lendab.

“Erinevates võistlusklassides on lennuajad erinevad, mis tuleb n-ö täis lennata. Meie ülesanne on rakett nii kõrgele lasta, kui võimalik. See eeldab, et peame mudeli hästi kerge tegema. Padrun on sees, käib pauk ja kõik see, mis raketis, tuleb välja, nt lint. Kõikide klasside puhul on mõõdud ette antud, need kontrollitakse enne võistlust üle,” selgitab Andres rangeid reegleid.

Lennates peab raketoplaan, mis hiidlastel küünib 300 m kõrgusele, sirgelt üles minema, horisontaal- ega vigurlendu teha ei tohi, samuti jõnksusid. Kui mootor või miski raketi küljest ära pudeneb, siis seda starti ei loeta. Ukrainas toimunud võistlustel tegi Andri Laanejõe väga hea lennu, aga mootor polnud korralikult kinnitatud ja see tuli tagant ära ning start arvesse ei läinud.

Raketist saab kopter

Kui rakett saavutab vajaliku kõrguse, siis lendab sisu: lint, vari või rootor sellest välja. Klassi S 9A kutsutaksegi rootoriks. Sellest lendab välja rootor, mis sarnaneb kopterile ja lennuriist hakkab alla liuglema. “Kui rakett on õhku läinud, on loota, et see satub termaalõhuvoolu, mis tekib päikese tõttu maa soojenemisest. Meie seda ei näe, me võime vaid aimata. Kes juba kauem on alaga tegelenud, oskab õhuvoolu paremini ära tunda. Võistlusteks pannakse pikkade lattide külge kolme-nelja meetri pikkune makilindi taoline riba. See lehvib muidu vaikselt ja kui siis lint ülespoole hakkab tõusma, tuleb kohe startida ja kõik hakkavad n-ö paugutama,” räägib Andres.

Teine mure on see, kuidas rakett tõusvast õhuvoolust välja saada. “Raketoplaani mudelitel on klappimise süsteem, mis tähendab, et tagumise tiiva tüür tõuseb 45-kraadise nurga all üles, selle tagajärjel on pidur peal ja siis hakkab rakett alla liuglema,” selgitab Andres
Rakett võib ka kolme kilomeetri kõrguselt hakata alla liuglema, see aga kohtunikke enam ei huvita, tähtis on just lennuaeg. Kohtunikud vaatavad, üks silmitsi, teine binokliga, mõlemad võtavad stopperiga aega. Kui rakett lendab metsa või mäe taha, siis kohtunikud seda ei näe ja mõõta pole midagi. Pilvedes arvestatakse 10 sekundit juurde, ka sel juhul, kui kohtunik ei näe. Pärast ajavõtu lõppu peab mudeli ära tooma. Iga start, mida võistlustel on põhistartidena kolm, kestab poolteist tundi. Võistelda võib vaid kahe mudeliga.

Hiidlastele Eestis vastaseid pole

“Kaks aastat saime Ukrainas MM-ile täismeeskonna välja panna ja see oli Eesti mudellennunduse ajaloos esimene kord! Kõik meie eesti noored olid Hiiumaalt, mandrilt vanemad tegijad. Eelmisel aastal Euroopa meistrivõistlustelt tuldi tagasi meeskondliku kulla ja individuaalse hõbedaga,” ei varja Andres uhkustunnet.

Eestis korraldatavatel võistlustel on Andrese õpilased paraku üksi esindatud. “Me oleme teistest nii palju üle, et keegi meiega võistelda ei taha. Jõhvi lähedal Puru lennuväljal polnud platsil peale meie kedagi, mõni tegija Tallinnast ka. Miks me peame omavahel võistlemiseks kuhugi välja sõitma – teeme need võistlused Hiiumaal, kes tahab osaleda, tulgu siia.” Andrese jaoks on oluline, et Eesti lipp paistaks silma ja kinnitab, et seda on ka vägevalt lehvitatud.

Tänulik toetajatele

“MM-il on palju võistlusklasse, aga raketoplaanides oleme me kõige paremad,” kinnitab Andres, lisades, et teistes klassides on veel arenguruumi.

Kuna raha napib, käiakse võistlustel tavaliselt viie-kuuekesi. Andres on tänulik toetajatele, kes aitasid täita minimaalse 3500-eurose eelarve. Toetajaid oli mitmeid ja võistlejad on neile väga tänulikud. Pea kolmandiku eelarvest andis Allan Suurkask, kes ise tuli Andrese juurde raha pakkuma. Hiiumaa vallavalitsus kattis eelarvest kolmandiku. “Selver andis süüa, Hiiu Pagar tegi saiakesi ja kringleid kaasa, kütte saime Jetolilit tänu Sander Koplile,” loetleb Andres neid, tänu kellele viimasel MM-il osaleda saadi. Tänupeo toetajatele pidas mudeliklubi eelmisel reedel.

Jaanus Kõrv

Täna loetuimad
Päästeametniku tapmine jõuab riigikohtusse
Perekondlik
LEADER tunnustas Saaremaa projekte (1)
Magaziini pood avas uksed
Lõpuks oli tünn rohkem küla peal kui kodus
Thule Kojas jagati kulda ja hõbedat
Saare neiu teenib Küberväes aega
Mis juhtus?
Kesklinna lisakaamerad on paigas
Viie keskuse tänavavalgustustööd on käimas
Jaak Joala parimad laulud Kuressaare lossihoovis
„Lahkumissümfoonia” asemel hoopis „Saabumissümfoonia“
Otto Pukk võib saada aasta parimaks juhiks
Rukkimaarjapäeval Pöidesse
JUHTKIRI - Loodus kui ühiskondlik väärtus
Nädala loetavuse top 5
Maakonnas viirus tagasi (41)
Vald tunnustas väärikaid pulmapaare
Prügijama jätkub Saaremaal täie rinnaga (12)
Uinunud juht rammis jõepiiret  (20)
Tänavale kostev riid võib tuua politseivisiidi (17)
Kommentaarid
LEADER tunnustas Saaremaa projekte (1)
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (203)
EKRE Šveitsi juust (29)
Maakonnas viirus tagasi (41)
Täpsustus (11)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (257)
Politsei karistas väidetavat koerte tulistajat rahatrahviga  (318)
Uinunud juht rammis jõepiiret  (20)
Vald müüb kinnistu pereõele (16)
Madu toodi puu otsast alla  (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud