[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 27. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




NÄDALALÕPP

Mida tähendab ahistamine?
Autor: Ingrid Holm
Reede, 13. aprill 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Olen selle üle mõelnud ja mul on tunne, et seda sõna tavakeeles varem kasutusel polnudki, vaid see on tekkinud viimasel ajal. Kas eesti keel on läinud nii palju vaesemaks või miks, aga see on juba peaaegu väljend, mida sobib kasutada igal pool ja iga tegevuse kohta, nagu ingliskeelne „fuck”, mis võib tähendada vandumist kuni nilbusteni välja.

Mida see tegelikult tähendab, kas seda teavad inglise keelt rääkijad isegi? Usun, et teistele on see sõna lihtsalt popp väljaütlemine, mööduv ajastu mood, nagu ka keskmise sõrme näitamine, üksteise ahvimine ja ei midagi muud.
Mind paneb imestama, et kui hommikul pakutakse lasteaias putru, mida laps ei taha, siis on see lapse ahistamine. Koolist ei maksa rääkidagi, seal ahistavad lapsed üksteist ja õpetajad lapsi, vastupidist pole nagu kuulnud.

Arutasime ükspäev tuttavaga, et vanasti, kui võõram poiss ja tüdruk jalutasid ja poiss pani käe ümber tüdruku piha, siis lükati see ära ja neiu tõmbus eemale. Ahistamise väljendit veel ei tuntud. Nüüd oleks see selge ahistamine. Kallistamisest ja poolvägisi musi võtmisest, nagu meie ajal moes oli, ei maksa mitte rääkidagi.

Praegusel ajal oleks see protsess ja kohtuasi, aga ehk on tüdrukud leebemaks ja hakkajamaks läinud ning näitavad ise tahet ja entusiasmi üles, et poisil polegi enam vaja kavalusega öelda: ”Vaata, mis täht seal taevas on!” Tüdruk ajas pea selga, et tähte vaadata, ja läinud see musi oligi. Abielludes ehk on ikka mõlemad pooled ühel meelel, sest vahel sünnib ju mõni laps ka veel. Ju siis igas peres alalist ahistamist pole.

Ahistamine koolis

Koolidest on kuulda, et üks või teine õpetaja ahistab õpilasi. Õnneks mitte küll seksuaalselt, kuid sõnade ja käitumisega. Minu ajal oli see päris normaalne, et kui poiss lauanaabriga tunnis rääkis või muudmoodi tundi segas, siis polnud see haruldus, kui mõni õpetaja läks ja näpistas teda kõrvast. Seda ei julgenud kodus keegi rääkida, sest siis oli vanematel kohe teada, et tegu oli pahandusele järgnenud karistusega.

Mismoodi pidi õpetaja saama ülejäänud klassiga töötada, kui keegi mokalaata pidas, paberlennukeid loopis või kirjakesi vahetati? Lennuk või kiri võeti ära ja korrarikkuja pandi seisma, kuid kui sellest häbist väheks jäi, siis näpistati kõrva. Meie koolis tegi seda üks õpetaja. See aitas alati, sest teised naersid ja ega valu, vaid häbi teiste ees taltsutas tunnisegaja.

Muidugi oli parim vahend pilge, seda eriti keskkoolieas, kus tegu oli juba noormeeste ja neidudega, kes endast rohkem hoolisid ega tahtnud sugugi teiste naerualuseks saada. Meie klassis oli õpilane, kes ise väga oma andega ei hiilanud, kuid alati tahtis tahvli ees hädas olijat aidata. Kuna ta enda teadmised olid napivõitu, siis sageli sosistas ta ette vale vastuse. Matemaatikaõpetaja osutas talle sõrmega ja ütles: ”Arst, aita iseennast!”

See oli niivõrd vaimukas, et terve klass naeris ja ega õpetaja isegi muhelust varjanud. Etteütleja jäi aga hoobilt vait. Vahel, kui selgus, et mitteteadjaid oli rohkem, nentis õpetaja: ”Teie õppimine on nagu hapu hernesupp. Söö ja söö, aga sisse ei lähe.” Või siis nii: ”Teie õppimine on nagu vastuoksi vaia maasse tagumine. Peksa mis peksad, edasi ei lähe.”

Ega need kiidusõnad polnud, hingest käisid läbi, kuid need olid samas nii vaimukad, et seisavad surmani meeles. Kord oli vene keele õpetajal direktori pojaga, kes oli alati väga kombekas, tunnis mingi arusaamatus ja ta ütles poisile: ”Tahad sa, ma räägin kõigi ees, et oma silmaga nägin, kuidas sa koolimaja aknast sisse ronisid?” Õnneks ta muidugi „ei rääkinud”. Kõik turtsusime salaja naerda.

Parasiitsõna või mõiste

Kui klass oli korratu, puudus tahvli äärelt kriit või jäi vajalik õppematerjal enne tundi klassi toomata, mis oli korrapidajate kohus, siis võis juhtuda, et trahviks jäeti nad pärast tunde klassi koristama. Töö pidi õpetajale ette näitama ning kui ta leidis, et see pole korralikult tehtud, siis tehti seni, kuni õpetaja rahule jäi.

Sellest, et õpilane bussist maha jäi ja pärast kümmekond kilomeetrit koju pidi marssima, koolikott näpu otsas, ei hoolinud keegi. Kes käskis lohakas olla? Kui kodused koolist hilja tuleku kohta aru nõudsid, ei süüdistanud õpetajat keegi, vaid said veel peapesu, et olid laisk ja lohakas. Õnneks või kahjuks sel ajal sõna „ahistamine” veel ei tuntud.

Poiss võis salaja tüdrukult musi varastada, õpetaja sõnakuulmatul kõrva näpistada või trahviks pärast tunde jätta ja kui kodus olid vanemad vihale ajanud, siis said keretäie ka kätte. Ma ei ole füüsilise karistuse poolt, aga kõigile alati jutust ei aita. Tollal teati ütlust, et enne nutku laps vanema pärast kui vanem hiljem lapse pärast, kui see seadusega vastuollu sattus. Seda peeti viletsa kasvatuse viljaks.

Praegusele „ahistamisele” mõeldes tuleb vahel naer, teinekord kurbus peale, sest minu arust on see muutunud nii parasiitsõnaks kui -mõisteks. Minu mõistmist pidi on see vägivaldne vabaduse võtmine ja üldse mõiste, mis kuulub juriidiliste mõistete hulka, mitte tavaellu. Ei lasteaia kasvataja, kes pakub hommikuputru, ilma et ta last seda väevõimuga sunniks sööma, ega õpetaja ning lapsevanem, kes nõuavad korda ja karistavad pahategijat, ole ahistajad.
Muidugi, teine asi on kooli- ja koduvägivallaga, kus mõnitatakse sõnadega või traumeeritakse füüsiliselt pidevalt, see on tõesti ahistamine.

Täna loetuimad
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (10)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (5)
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses (4)
Valesti paigutatud koorem viis auto teelt välja (2)
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema  (7)
JUHTKIRI - Muutmine muutmise pärast
Rahvastikuregister – vajalik igas olukorras  (2)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Arhitekti projekt kui ehitaja piibel
3000 m jooksu võitsid Mairo Mändla ja Eliise Hoogand
Mustjala päevakeskuse arhitektuurikonkursi võitis ideekavand “Öu”
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (3)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (45)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Politsei tabas metallivarga ja purjus mopeedijuhi (3)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (10)
Kommentaarid
Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (24)
Valesti paigutatud koorem viis auto teelt välja (2)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (5)
Kool ja lapsevanemad tahavad Vanalinna kooli remonti esimesel võimalusel (19)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (45)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (10)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema  (7)
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses (4)
Taruvaras kimbutab taas Saaremaa mesinikke (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud