[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 31. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




NÄDALALÕPP

Kadi Herkül ja Villu Kangur – meie ja Hiiumaa
Autor: Harri Rinne
Reede, 06. aprill 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kadi Herkül on Eesti Euroopa Parlamendi infobüroo juhataja, kuid laiem avalikkus teab teda eelkõige kui teatrikriitikut. Villu Kangurit on raske lahterdada. Ta on luuletanud, tõlkinud, kirjutanud laulutekste, artikleid ja telestsenaariume, tegutsenud ka näitlejana. Kelleks me teda siis nimetame?

Ise ütleb ta, et on tühipaljas kirjatsura. Kui ühes peres on konflikt, on see just orientatsioonis oma kodusaarte mõttes: Villu on pärit Muhust, Kadi on leidnud endale koha Hiiumaal. Aga ehk saadakse kunagi kokkuleppele?

Alustame kaugelt. Mis on sinu lemmiklinn, -koht või -riik väljaspool Eestit? Ja mis on selle võlud?

Kadi Herkül: Muusikalis “Minu veetlev leedi” sisistab Eliza Doolittle küünilisele Henry Higginsile: “Ma olen Pariisi alati vihanud!”

Mina olen Pariisi jumaldanud, niisama Londonit, aga mida aasta edasi, seda kõrvalisemaid teid pidi. Mõni talv tagasi kondasin ühe imelise raamatu kaasabil mööda “endise” Pariisi viimaseid verstaposte – viimane müntidega töötav kaal avalikus pargis, viimane kivisöelavka otse kesklinnas, viimane 50-ndate fotoautomaat... Ja London – headel hooaegadel on sealne teater vaimustav ja kirgastav.

Aga lemmikriik on Maroko oma metsikute kontrastidega. Atlase argaanipuude otsas turnivad akrobaatilised kitsed, Lääne-Sahara kumisev tühjus ja lõputa liiv, kus Saint-Exupéry lennuväes teenis ja Väike prints maoga kohtus, ning muidugi Marrakechi unenäoliselt põimuv tänavalabürint ja mittemidagiütlevate kiviseinte taga peituvad tuhande ja ühe öö riadid.

Villu Kangur: Mul pole kahtlustki – Uus-Meremaa. Mitte pelgalt seepärast, et see on saareriik, aga ainult seal olen hoomanud, et äärmise häda korral võiksin end isegi nagu kodus tunda. Sest poole tuhande kilomeetri lõikes leiaks vist igaüks siin ilmas seal oma kodukanti vähegi meenutava koha.

Ma ei armasta suurlinnu. Olen juurtelt saareelanik. Täpsemalt muhulane. Ja niipea, kui ma kalureid näen – pole vahet! Klõps käib. Siinkohal olen küll ilmakodanik.

Meretuul ja kalalõhn ajavad mu pöördesse. Ma arvan, et olen eelmises elus ära uppunud. Nüüd püüan kõike, mis tuleb merest, oma lõugadega karistada.

Milline teine koht peale Hiiumaa on Eestis sulle koduks, päris või vaimselt? Miks just see?

Kadi: Üdini (Tal)linnalaps, kodudeks järgemööda Kadriorg, Pelgulinn, Pääsküla.
Villu: Eelmise vastusega on vahest kõik öeldud. Ärgu hiidlased pahandagu, aga mu süda on sõsarsaarel.

Ent elus juhtub ikka nii – su abikaasa teeb endale südamelähedasema valiku. Ma isegi lepin sellega. Olen ta tasuta kaasaanne. Võimaluste paljususes. Ausalt öeldes…

Muhus olen ma täiesti kodus, aga Hiiumaa on mu abikaasa pelgupaik. Kui mind vahel ka kaasa võetakse, ju siis usaldatakse. Igatahes – nii kui taas mandrilt praamile saan, on kõik korras! Sees hakkab tiksuma teine kell.

Hiiumaal, nii väike kui see ka ei ole, on väga erinevaid kohti, nii looduse, taimestiku kui isegi ilma poolest. On sul peale oma koha ka teisi lemmikuid siin?

Kadi: Ristna patarei – seal otsas sai kunagi kirja üks mu täpsemaid teatrilugusid. Hirmuste hirmsad tuuled ja imeliselt suured kibuvitsad. Sõru ringtee – iga kord sinna jõudes ja ontlikult vasakule vaadates ajab naerma, et miks seda vaja on. Puski kirik. Ja Reigi – kirik, pastoraat, surnuaed, igiammused lumised ristid talvel ja pastoraadihoone taga kasvav punane pöök hiliskevadel.

Villu: Mõistagi Kassari! Aga see on kahjuks vastikult ülerahvastatud. Tegelikult taandub kõik samblale. Ma tahaks vahel seal lebada. Nii et ma olen kahe saare ori – ühes uitaks metsas ja teises lebaks palja persega oma kiviaia peal. Ainus, millest ma Kõpu-kandis puudust tunnen, on see, et kadakaid on siin nii kuradi vähe.

Kas sa veel leiad siin midagi uut? Käid ringi kusagil uusi kohti avastamas?

Kadi: Olin aastaid Hiiumaal turist, paar päeva ühes üürimajakeses, paar teises. Enamasti madalhooajal – sügisel, talvel. Toona muudkui sõitsin, ühest saare otsast teise. Hiljuti taipasin ehmatusega, et ei tea saare elust enam midagi, istun nagu mutt urus.

Villu: Kui Kõpu poolsaarele satun, haistan alati midagi uut. Ahelsuitsetajana ma ei tea, miks kitsesitt minu jaoks lõhnab? Ja miks ma peaks oma abikaasale seeni määrama? Ent nii on! Meil on Tallinnas Pääskülas ka oma metsloomad: orav, rähn, öökull, möödakäijad jne. Aga mulle meeldivad rajad, mis pole linlaste poolt sisse tallatud. Nendel ma käiks!

Kui sa parasjagu tööd ei tee, millega sisustad siin oma aega?

Kadi: Kõnnin tundide viisi mere ääres. Loen raamatut. Vaatan filmi. Vaatan pilvi.
Villu: Nii harva kui Hiiumaale satun – ei tee siin mitte kui midagi. Kui see ei ole just pakiline füüsiline töö. Näiteks omaaegse venelaste punkri elektrisüsteemi paigaldanud soomlase imeskeem. Aga noh, pole hullu. Viis minutit kohustusi ja viis minutit mättal lebamist on kokku parem kui linlase terve päevane amokijooks. Särtsu saab, aga see on köki-möki!

Kuhu viiksid oma mandri või välismaa külalised? Mida nad ilmtingimata peaksid siin nägema?

Kadi: Lõputut merd ja randa. Iga päev ise kaugusel ja ise värvi.
Villu: Seda juhtub üliharva, et olen oma abikaasaga nõus. Aga lisan: minge metsa! Või ohake vastu laineid avarusse.

Meie tuntud raskused on praamiliikluse ebakindlus, keskmiselt sagedasemad elektrikatkestused või voolu ebastabiilsus, poodide kaubavalikute mitte üleliigne laius. Kuidas need sind mõjutavad ja kuidas sa nendega oled kohanenud?

Kadi: Wifi kaob vahel ära ja soojuspumpa juhtiv äpp läheb lolliks, aga pole hullu. Korra pani loodus end maksma, kui lapsi täis autoga lörtsises kevades langenud puu taha lõksu jäime, aga nikerdasime välja.

Elevil lapsed pärast kommenteerisid, et sünnipäeva alguses oli Escape Room.
Villu: Kui linlast miski looduses häirib, pole see tema õige koht! Ma ikka imestan, kuidas tänapäeval õpetatakse inimesi paigas, kuhu nad tegelikult kuuluvad, kuidas elus hakkama saada. Ikka ju saab!

Kas sind peale nende veel miski tõsiselt segab?

Kadi: Ei!

Villu: Noh, kui, siis see, et õhtune õlu vastu miljoni dollari vaadet on lähimas poes nii kuradi kaugel. Aga see on mu enda mure.

Kui saaksid vabalt valida, siis mida sa a) tooksid Hiiumaale juurde, mida meil pole, b) millest sa tahaksid lahti saada, mis meil on?

Kadi: a) iseteadvust, b) äärel olemise ängist. Kõik muu on aga lihtne ja aus eksistentsiaalne küsimus.

Villu: Juurde – mis mõttes? Ära – mille kuramuse pärast?

Kuidas sinu kultuurinälg siin toitu saab?

Kadi: Peost toidetakse vaid loomi. Inimene otsib aga alati ise, kust vähegi saab.
Villu: Muidugi. See ongi koht, kus seda nälga peab toitma. Iseendas.

Kas hiidlane on teistmoodi kui mandriinimene? Milline ta on?

Kadi: Kui keegi tuleb mulle tühjal rannal vastu, tean, et ta ütleb mulle alati tere.
Villu: Vastan lihtsalt – teistmoodi, jah! Hingelt armsam ja huumorivõimelisem kui linnainimene. Igal juhul oma.

Kuidas sind on omaks võetud?

Kadi: Noh, see oleks üsna naiivne lootus. Iseendaga üksi on vahel ka väga mõnus olla.

Villu: Seda ma ei tea. Mind on õnnistatud sellega, et mul pole kohanemisprobleeme. Seda olen kuulnud, jah, et sa ju teise saare mees. Aga selline lõõpimine käib asja juurde.

Mis on siin need head asjad, mis sind siia tõmbavad?

Kadi: Vaikus. Meri. Tähed. Kitsed. Põdrad. Inimtühjus.

Villu: Räägin elus väga palju. Saan kodus tihti noomida. Siin vastan aga ka oma naisele mõttes. Ja kui ei suuda, siis nimetagem seda asja sosinaks. Muuseas: ma ei põe seda, et ma siia tulles ei helista oma sõpradele Rihole, Erkki-Svenile, Jaanusele, Jaanile jt. Ma ei taha nende rahu rikkuda. Olen kindel, et nad saavad must aru.

Mida Hiiumaa (või riik või EL või kes tahes…) peaks tegema, et elu siin püsiks vähemalt nii hea kui see praegu on või saaks veelgi paremaks?

Kadi: Seda teavad vaid hiidlased... Kui neil on hea, siis on vist ka mandripagulasel hea.

Villu: Räägitakse, et kõige lollim muhulane on kõige targema hiidlase ja kõige targema saarlase poolt tehtud. Aga raskel ajal olla hiidlased isegi Ahelaiul koos muhulastega heina niitnud. Said omavahel läbi küll! Nii et pole minu asi siinkohal nõu anda.

Kas sul on lugu või anekdoot, mis sinu jaoks iseloomustaks Hiiumaad või hiidlasi?

Kadi: Kui ma hiiu nalju kuidagi kommenteeriksin, saaks must endast vist üks paras anekdoot.

Villu: Võtan elust, tuletan ise: muhulane tõi Türgist vähemalt hiidlastele uie Leigeri suveniiriks, saarlane põle nõnnapalju lusti raatsind endal aga lubada.

Selge silmaga ja helge ilmaga olen paar korda elus Üügu pangalt Hiiumaa ära näinud. Pole paha! Kas või seepärast, et selle muhulasest kapteni perekonnanimi on Naaber.

Täna loetuimad
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (29)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (9)
Autod ummistavad Ruhnu sadama kai  (1)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu (3)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (10)
Leisi Noored soovib Melsase majas avada noortekeskuse
Olerex paigaldab Kuressaare tankla katusele päikesepaneelid  (4)
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (4)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (27)
Saun läks ehitusveast põlema (10)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (19)
Kommentaarid
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (29)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (9)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (10)
Kurb kuulda ja lugeda (27)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (19)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu (3)
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi (11)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (30)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (65)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (199)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud