Autor:
Ivika Laanet-NuutNeljapäev, 29. märts 2018.
Loe kommentaare |
Kommenteeri

Kõik, kes teavad seda „Viimse reliikvia“ tsitaati, saavad aru, et tegemist ei ole sugugi vanade sõpradega. Arsti juures järjekorras kohtuvad kaks naist, kes erinevad teineteisest nagu öö ja päev.
Millest nad ka ei räägiks, ikka on nad absoluutselt erineval arvamusel ja kumbki püüab oma seisukohta peale suruda. Sellest sünnivad koomilised situatsioonid, mis kohati paisuvad lausa jaburaks. Kumbki naerab teise üle ja publik saab omakorda naerda mõlema üle.
Kunagine estraadikavade buum on nüüdseks vaibunud ja seda žanrit kohtab üsna harva. Aga selle austajatel on kindlasti hea meel näha laval tipptegijaid Anne Paluveri ja Pille Pürgi, kellele kirjutas teksti anekdoodimeister Valdo Jahilo.
Puhas meelelahutus
Komöödiateatri juht Hannes Villemson märkis, et Komöödiateater on sagedane külaline ka Saaremaal ja Hiiumaal, pakkudes head meelelahutust ja ajaviidet. Aga on ka tõsisemaid näidendeid kaasa toodud. Seekord tullakse estraadikavaga, mis on teatrilavadel üsna haruldane nähtus.
Viimati külastas Komöödiateater Saaremaad 7.–10. novembrini „Hollywoodi filmitähtedega“, kus tegid kaasa Helgi Sallo ja Katrin Karisma. Kõik etendused Kärdlas, Salmel ja Kuressaares olid välja müüdud, viimases tuli publiku soovil anda lausa kaks etendust järjest, meenutas Villemson.
Kuidas aga just Anne Paluver ja Pille Bürg lavastuses kokku said, selle kohta ütles Villemson, et Anne ja Pille on tõepoolest vanad sõbrad, nagu etenduse pealkirjaski. „Kuigi seal on mõeldud irooniliselt, sest nad kehastavad täiesti erinevaid tüüpe, kes omavahel konkureerivad. Valdo Jahilo on selle loo kirjutanud spetsiaalselt neile ja nii ei häbene näitlejad teineteise arvel nalja heita, kuni füüsiliste iseärasusteni välja.“
Villemsoni sõnul oodatakse etendust vaatama igas eas inimesi, kes heast naljast lugu peavad. „Tegemist on puhta meelelahutusega ja sügavamaid allhoovusi siit otsida ei maksa. Ometi peaks see etendus pakkuma ka äratundmisrõõmu, kuna selliseid tüüpe leidub kindlasti ka meie ümber.“
Pärimise peale, et kas on midagi, millega publik peaks arvestama, vastas Villemson, et tihtipeale naerab publik sellel etendusel ohjeldamatult ja seetõttu võib teksti ka kaduma minna, kuigi näitlejad üritavad siis piisavalt pikki pause pidada, et seejärel hoogsalt edasi minna.