[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 25. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




NÄDALALÕPP

Krislin Ranniit – saarlanna, kelle teine kodu on Kaplinn
Autor: Ivika Laanet-Nuut
Reede, 16. märts 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Krislin koos kihlatu Wesleega, kellega ta tutvus Londonis. Foto: erakogu

Juba viimased kuus aastat on Lõuna-Aafrika Vabariigis elanud Saaremaalt Kõljala kandist pärit Krislin Ranniit (35). Ta töötab kruiisifirmas Imagine Cruising müügijuhina ning ettevõte müüb pakette üle maailma.

„Meil on kontorid ka Inglismaal, Dubais, Austraalias ja Uus-Meremaal,“ ütleb Krislin, lisades, et kuna nad müüvad reise erinevatesse maadesse, siis kõige pikemad reisid on nn World Cruises. Näiteks müüsid nad kaks nädalat tagasi kruiisi 2020. aastaks ja selle pikkus on 117 päeva. Krislini sõnul müüakse reise ka Eestisse ning väga populaarsed on Baltic Cruises. See kruiis külastab Eestit ja kõik, kes reisil on, saavad päeva Eestis veeta. „Ja kõigile mu klientidele, kes seal käinud, Eestis väga meeldib, eriti just meie vanalinn.“

Krislini teekond kaugetele maadele algas juba 2006. aastal, kui ta kaheks aastaks Austraaliasse reisima läks. Nii nagu väga paljud Eesti noored viimastel aastatel. Kui ta koju tagasi tuli, siis kuu aega hiljem tuli talle taas reisipalavik peale. Hakkaja neiu pakkis kohvri ja lendas Londonisse. Seal ootas teda ees lapsepõlvesõbranna.

Pärast seitset kuud Londonis tutvus ta Wesleega, noormehega, kes nüüdseks on tema kihlatu. Weslee kolis Kaplinnast Londonisse, kui ta oli 21 aastat vana. Ta ema on Inglismaal sündinud, seega on tal Ühendkuningriigi pass ja probleemi sinna reisimisega pole. Weslee van Reeven ja Krislin on olnud sellest ajast alates koos. Tänaseks päevaks teeb see kokku juba üle kaheksa aasta.
 
Viisteist erinevat riigikeelt

Krislin muigab, et Weslee teab eesti keeles kolme sõna või sõnaühendit. „Näiteks, ongi nii, kontsaplekk ja ma armastan sind,“ naerab Krislin, lisades, et ehk küll Weslee ostis endale raamatu, et kallima kodukeelt õppida, läheb samas eestikeelsete sõnade hääldamine ja meeldejätmine suhteliselt vaevaliselt.

„Mul on siiani meeles, kui mu vennatütar, kes sel ajal oli kolmeaastane, õpetas Welseele eesti keelt. Teda ajas nii naerma, kuidas Weslee neid sõnu hääldas,“ meenutab Krislin muheledes.

Pärast seda, kui noored olid kaks aastat Londonis elanud, küsis Weslee Krislini käest, et mida tema arvab, kui nad läheksid elama Lõuna-Aafrikasse. Ning kuna sel hetkel polnud nad kumbki rahul oma töökohaga, siis tundus see Krislini jaoks väga hea mõte.

Elukoha vahetuse tegi raskeks vaid asjaolu, et Krislin elas Londonis koos oma noorema õe Silviaga, kellega nad on väga lähedased. Ning ta teadis, et see otsus murrab õe südame. Ja ega see uudise teatamine vanematele ka kerge olnud. Ema Sirje ja isa Jaan olid väga õnnelikud, kui ta Austraaliast koju tuli. London oli ainult poolteise lennutunni kaugusel. Ja nüüd lendab tütar jälle teise maailma otsa.

„Samas on mu vanemad kogu aeg teadnud, et see pisik mul sees on ja et ükspäev ma kuhugi kaugele jälle lähen. Kui nad kuulsid, et lähen Lõuna-Aafrikasse, siis ega nad õnnest just lakke ei hüpanud,“ meenutas Krislin, kes andis viisa avalduse sisse ning juba nelja päevaga oli see tal käes. „Minu jaoks oli see selge märk sellest, et tuleb minna.“

Küsimusele, kui suuresti erineb sealne elu meie elust, vastas Krislin, et esiteks on suur erinevus ilmastik ja viisteist erinevat riigikeelt. „Ega neid ilmaasjata vikerkaarerahvaks kutsuta. Ja kui aus olla, siis elu ja elustiilid on linnati ikka täiesti erinevad.“

Krislin elab Kaplinnas, kus elu on veidi turvalisem kui Johannesburgis ja nad elavad keset vaatamisväärsusi, veiniistandusi ja ookeani ääres. „Kõik asjad võtavad siin suhteliselt kaua aega, sellepärast siin kutsutaksegi Kaplinna naljatamisi “Mother City“, sest kõik võtab pea üheksa kuud aega.“ Teised suuremad linnad on Johannesburg, Durban, Pretoria ja Port Elizabeth.
 
Krislin tähendab, et seal ei ole tasuta arstiabi, emapalka ja haridus maksab palju. Emad lähevad tööle, kui beebi on neljakuune ja lapseootel naised töötavad praktiliselt kuni sünnituseni. Dekreeti lähevad nad vaid kaks nädalat varem ja siinne süsteem ei anna ka dekreediraha.

Arstiabis on kaks võimalust. On era-arstiabi (Medical Aid), kus kõikidel on erinev kindlustus ning see maksab suhteliselt palju. Teine ja odavam variant on nii-öelda valitsuse poolt pakutavad haiglad ja arstid, aga kahjuks on see suhteliselt vaevaline. Kui vajad abi, siis võid ooteruumis päevi oodata, enne kui abi saad.
Krislin ütleb, et võõrasse riiki end sisse seades oli kõik esialgu üllatav. „Eks igas riigis on omad head ja vead. Mis mulle siin ei meeldi, on rassism. Mustade, valgete ja tõmmunahaliste suhe ei ole just kõige parem,“ toob ta välja. Kuid samas, Kaplinn on väga ilus ja siin on nii palju teha. Igal nädalavahetusel on kuhugi minna jne. On veiniistandused, safarid, rannad, turud, väliüritused jne. Mis on aga veelgi üllatavam, on see, et viimase kuue aasta jooksul on leidnud selle linna üles aina rohkem eestlasi.

Detsembrist veebruarini on eestlaste külastusaeg. „Meil loomulikult on siis suvi ja väga paljud tulevad siia surfama ja veini degusteerima, niisama puhkama. Isegi Saaremaa veiniklubi käis siin, kusjuures ma ei teadnudki, et meil selline klubi on. Sain nendega kokku ja tore oli oma muljeid ja kogemusi vahetada,“ jutustab Krislin, kes ei oleks enda sõnul osanud kunagi arvata, et tema sinna elama asub. Pärast Austraaliast tagasitulemist teadis ta sisimas, et ta läheb kusagile mujale elama, aga kuhu täpselt, seda ei teadnud. „Suundusin Londonisse, aga et ma Kaplinna jõuan, sellest ei osanud unistadagi.“

Elanud neljal kontinendil

Milline siis näeb välja ühe saare neiu tööpäev kauges riigis? Kui on tööpäev, siis ärkab Krislin kella 6-st, teeb kohvi, sirutab end ning vaatab kohalikku „Hommikutelevisiooni“. Seejärel sätib ta ennast kl 8-ks tööle.

Iga hommik algab koosolekuga. Vabad päevad sisustavad nad Wesleega aga väljasõitudega kusagile veiniistandusse, lähevad randa või grillivad sõprade juures. Kohalikud inimesed on väga sõbralikud ning abivalmis ja uudishimulikud.
 
Kahjuks ei saa Krislin Eestisse nii tihti kui tahaks, sest ta on pidanud viisasid pikendama. Seda tuleb teha kas iga kahe või kolme aasta tagant, oleneb, kui kauaks viisa antakse. Ooteaeg on suhteliselt pikk ja kui sul riigist lahkudes viisat ei ole, siis ei saa tagasi tulla pea viis aastat. Nii et seetõttu on ta Eestis käimine piiratud olnud. Nüüd on vahe jälle pikaks veninud. „Pole kaks aastat käinud, aga selle aasta juulis või augustis on plaan tulla, nii et olge valmis,“ muigab Krislin, kes on elanud võõrsil juba üle kuue ja poole aasta.

Krislin kasvas üles Kõljalas ja õppis Kaali põhikoolis kuni seitsmenda klassini. Seejärel läks ta Kuressaare gümnaasiumisse, kuid keskkooli lõpetas ta Saaremaa ühisgümnaasiumis.

Pärimise peale, kui palju on teda muutnud sealne elu, vastas neiu, et ta on elanud neljal kontinendil ja see on avardanud suuresti tema silmaringi. Kuid samas pannud rohkem hindama ka seda, mis tal on ja kuidas ta on midagi saavutanud.

„Minu jaoks on mu pere väga oluline, samuti tasakaal töö ja kodu vahel. Ma usun ka nii-öelda andmisesse, et kui saad, siis aita neid, kes abi vajavad,“ mõtiskleb Krislin, kelle töökohas tehakse ka väga palju üritusi heategevuseks. Aidatakse ühte kooli väga vaeses maapiirkonnas, mis asub neist umbes nelja tunni kaugusel.

Krislinil ja Wesleel veel lapsi ei ole, kuid neil on kolm karvast pereliiget – koer ja kaks kiisut. Ning ristilaps Jaeden, kes nende elus suurt rolli mängib.

Täna loetuimad
Perekondlik (3)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (7)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (19)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (6)
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (10)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata (2)
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (9)
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik (7)
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Perekondlik (3)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (22)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (30)
Kommentaarid
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (62)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (6)
Mahavõetud puud suurendavad haigla parkimisruumi (12)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (121)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (7)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (36)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (19)
Tuba, kus maailm muutub paremaks (19)
Perekondlik (3)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (30)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud