[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 14. august 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




NÄDALALÕPP

Malta – kultuur, ajalugu ja kampsunid (5)
Autor: Roland Tõnisson
Reede, 02. märts 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Meie päevil ei ole suurt mõtet reisikirja teha, kui ei ole käinud just Nepalis või Amazonase džunglis, sest maailm on väike ja eesti rahvas rändab üsna usinalt. Sellest hoolimata tahaks heale lugejale tutvustada sellist huvitavat piirkonda Vahemeres, mis on sajandeid olnud Euroopa eelpost muhameedliku Põhja-Aafrika vastas ning eriti omapärase ajalooga. Piisab, kui mainida Malta rüütliordut, mis oli selle saare peremeheks umbes 260 aastat.

Malta on hea reisisihtkoht inimesele, kes on enam huvitatud kultuurist ja ajaloost kui liivarannal lesimisest ja päikesepistest ega ole oma rahakoti peale vihane. Hinnad on kauplustes ja restoranides odavamad kui Eestis, igal juhul mitte kallimad. Kultuurihuvilisele soovitan selle saare külastamist jaanuaris-veebruaris, mil turiste on seal suhteliselt vähe ja saab veidi nuusutada kevadet, milleni Eestis on sellal aega veel paar-kolm kuud. Pealegi on juulis ja augustis loodus seal pigem kõrbenud ja kollane ning temperatuur tõuseb 40 kuumuskraadini, nii et kohalikudki eelistavad varjus lesida.

Alustan sellest, et kogu Malta riik oma kolme peamise saarega on pindalalt 316 km2. Võrdluseks: Muhu saare territoorium on 198 km2 ja Muhus elab1697 elanikku.

Ehk kui panna Muhu saarele veidi rohkem kui pool juurde ja tuua siia Tallinna täis elanikke, siis saabki ettekujutuse Malta saareriigist, kus elab
440 000 inimest. Saar on mägine ja asula on asula küljes kinni, põlde ei ole palju ja saarel liikumiseks on kindlasti parimad vahendid mootorratas, helikopter ja mootorpaat, sest ühistransport on äärmiselt aeglane seoses kitsaste ja käänuliste teedega.

Bussipilet maksab 1,5 eurot nii lapsele kui vanurile, kehtib kaks tundi ja võimaldab bussivahetusi selle aja jooksul kogu Malta saare ulatuses.
 
Linnades on garanteeritud ummikud ja kui keegi soovib sõita hommikul või tööpäeva lõppedes bussiga näiteks 20 km kaugusele, siis peab ta arvestama umbes poolteise- kuni kahetunnise viibimisega pilgeni täis tuubitud ühistranspordivahendis. Et see nii võib olla, oli mul raske uskuda sinnani, kuni ostsin oma esimese bussipileti ja istusin täis optimismi pealinna suunduvale bussile.

Mõnda aega mõtlesin, kus ma olen seda juba kogenud ja siis välgatas, et 1986. aasta suvel Usbekimaal, kus buss meenutas samuti linnulaata, rappus ja logises ning tundus pigem sauna kui liiklusvahendina.

Nutikad kohalikud hõivavad kõik pinnad, kuhu end toetada saab, ja keegi ei pane seda neile pahaks, sest nii leevendatakse ruumikitsikust. Piletikontrolörid on bussijuhid ise ja need suhtuvad loominguliselt nii piletimüüki kui sisekorda.
Jalgrattaga liiklemine on paras väljakutse, sest jalgrattateed puuduvad ja tänavad on ülimalt koormatud. Kahe nädala jooksul nägin vaid kahte jalgratturit ja sedagi vaid pealinnas. Ühistransport ja pidevad ummikud ongi praktiliselt ainuke negatiivne pool, mida Malta saare kohta ära mainida, sest kahe seal viibitud nädala jooksul kaalus kõik muu saareriigist leitav need väikesed ebamugavused kindlalt üles.

Mitmed peremehed

Sel aastal on UNESCO kultuuripärand, pealinn Valletta ka Euroopa kultuuripealinn. Linna on vuntsitud omajagu ning linnaväravate juurde on ehitatud uus kiviplaatidest plats koos purskkaevuga. Saar on saanud populaarseks Vene oligarhide seas, kes on ostnud endale kohaliku kodakondsuse. Ka hea lugeja võib selle endale hankida, kui tal on sukasääres liigsed 880 000 eurot.

Saareriigil on kirju ajalugu. Arvatakse, et esimesed asukad saabusid siia Sitsiiliast hõimudevahelise tüli käigus, kui kaotajad pidid Sitsiiliast lahkuma. Nad rajasid siia pronksiaegse kultuuri, mille tunnistajaks on hulgalised megaliitidest ehk suurtest kividest laotud templid, samuti UNESCO kultuuripärandid.
 
Paola linnas on ehituse käigus avastatud Hypogeum (kreeka k „maa-alune“) – nekropol, mis kuulub samuti sellesse auväärsesse seltskonda ja on vanem ehitis kui Egiptuse püramiidid. Selle külastamiseks tuleb end eelregistreerida. Jaanuaris-veebruaris on seda mõistlik teha paar-kolm nädalat enne plaanitavat külastust, suvel 2–3 kuud. „Objektile“ lastakse päevas mitte rohkem kui 100 inimest grupina. Kogemus on unikaalne ja mujalt maailmast seda ei saa.

Peremehi on maltalastel olnud mitmeid. Esimesed võõrvalitsejad olid araablased, kes 7. sajandil saare vallutasid ja jätsid kolme sajandi jooksul jälje ka kohalikku keelde. Maltakeelsest sõnavarast moodustab umbes 40% araabia keelest („habib“ ehk „sõber“, „triq“ ehk „tänav,“ „tee“) ja umbes 50% itaalia keelest („graci,“ „ciao“). On ka mõjutusi inglise ja prantsuse keelest.

Selle saareriigi rikka pärandi eest tasub eelkõige tänada ordut, kuhu kuulusid inimesed Skandinaaviast, Poolast, Inglismaalt, Hispaaniast, Saksamaalt ja Prantsusmaalt.

Kirikul tähtis roll

Malta saare on kuulsaks teinud apostel Paulus, kes teel Rooma keisri kohtu ette sattus laevaga tormi kätte ja maabus kohta, mida nüüd kutsutakse Saint Paul Bay. Paulusele pööratakse saarel vahest ehk liigagi palju tähelepanu, sest näiteks „püha Pauluse sokid“ või pitsa vaevalt asjaosalist ennast rõõmustaksid. Tegelikult on tema auks püstitatud hulgaliselt kirikuid ja pealinnas Vallettas on üks ka konkreetselt laevahukule pühendatud.

Kirikul on maltalaste elus oluline roll. Kuurortasula Melliha külakirikus peetakse pühapäeval üks teenistus inglise keeles ja kolm maltalastele. Kirikuid ja kabeleid on Malta saarel 313 ja Gozol 46 (67 ruutkilomeetrit ja 31 400 elanikku), neist kahes teenivad õigeusklikud, kahes anglikaanid, kahes baptistid ja ühes mormoonid.

372 katoliiklikku kogudust teenivad vaimulikud on normaalne osa saare elust ning tänavatel liikuvad nunnad ei sunni kedagi pead pöörama. Kirikuelu ei ole maltalastele mingi müsteerium või anomaalia, vaid iga suguvõsa ja perekonna kindel osa läbi paljude sajandite.

Saarte õitseaeg algas johanniitide (kaitsepühaku Ristija Johannese järgi) ehk hospitalliitide, nagu Malta ordut eelnevalt nimetati, vendade saabumisega.
Ordu sai alguse 12. sajandil Jeruusalemmas, mil tekkis vajadus kanda hoolt Euroopast saabunud palverändurite eest nii tervise kui julgeoleku osas. Pärast kristlike valitsejate riikide langemist taandusid johhanniidid Rhodosele ja Küprosele. Erinevatel põhjustel tuli vendadel ka sealt lahkuda.

Malta saared andis ordule Hispaania kuningas, kellele lisaks Maltale kuulus ka Sitsiilia.

Malta on katoliiklik maa ja selle üle uhke. Mdina’s, vanas pealinnas, asub püha Laurentsiuse kirik, mida kasutasid johanniidid, kui nad 1530. aastal aastal saabusid. Sai näha selle koguduse kooli näitlikku õppetundi vabas õhus, milles räägiti Suurest Piiramisest.

Sündmus, mis siiani tähendab maltalastele palju nende identiteedi kujundamisel ja säilitamisel.

Pooled õpilastest etendasid rüütleid, pooled türklasi ning hiljem, selle tillukese linna tänavail uidates, kohtusin ka ühe keskaegse tegelasega, kes tõttas suurmeister de Valletteks riietatuna koolilastega kohtuma. Küsimusele „kas te teate, kes ma olen?“ vastati kooris: „Malta ordu suurmeister Jean Parisot de Vallete!“ Tõesti – kes ei tunneks ära pealinna asutajat, riigi päästjat ja vaenlase võitjat.

Suur Piiramine (Great Siege), mis kestis 1565. aastal neli kuud, oli verine vastasseis türklaste suurele väele, mis oli kaitsjate hulgast kuus korda suurem. Neli kuud kestnud rünnakute jooksul lasti kindlustuste pihta pea 130 000 kahurikuuli. Kaitsjad kaotasid kolmandiku 6000 mehest, türklased aga umbes 10 000 meest.

See ei olnud osmanite esimene rünnak saartele. 1551. aastal olid nad tulutult üritanud hõivata saari, nii-öelda mütsiga lüües. See ei õnnestunud ning türklased pidid piirduma vaid kogu Gozo saare elanikkonna orjusesse müümisega. Umbes 5000 inimest viidi toona oma kodudest teadmatusse.

Malta ordu oligi üks peamisi jõude, mis võitles Vahemerel türklastest-araablastest piraatidega, kes sageli kaaperdasid eurooplaste laevu. Moslemite poolt korraldatud orjakaubandusele suudeti lõpp teha alles 18. sajandi lõpus.
On tõsi, et türklaste ülemvõimu all olnud Balkani rahvastel ja teistel, kes on keskajal pidanud tagasi lööma moslemite rünnakuid, on tänu ajaloolisele mälule islamismi küsimustele hoopis teine vaade kui ühiskondlike küsimuste teoreetikutel kabinettide mugavas vaikuses kohvitassi ääres.

Ehted ja kudumid mõistliku hinnaga

Seega – soovitan külastada selliseid linnu nagu Mdina (vanalinn, kirikud ja Malta ordu muuseum), Birgu ehk Vittoriosa (Laurentsiuse kirik ja koguduse muuseum), Mosta (Euroopa suurim kirikukuppel) ja Valletta (eriti peakirik ja arheoloogiamuuseum). Lisaks muljetele tasub meenetena kaasa osta ehteid, mis on tunduvalt odavamad kui Eestis. Samuti kudumeid, mis on, arvestades nende kvaliteeti ja praktilisust, häbiväärselt odavad.

Maaliline Gozo saar oma kauni ranniku ja maalilise mägimaastikuga tasub ka külastamist ja kohalikud, meie jaoks eksootilised puuviljad on saadaval väga mõistliku hinnaga aastaringselt.

Usun, et see kombinatsioon Põhja-Aafrikast ja Lõuna-
Euroopast, mis Malta saartel leida on, garanteerib unustamatu elamuse igale ajaloo- ja kultuurihuvilisele. Head reisi!

Täna loetuimad
Päästeametniku tapmine jõuab riigikohtusse
Perekondlik
LEADER tunnustas Saaremaa projekte (1)
Magaziini pood avas uksed
Lõpuks oli tünn rohkem küla peal kui kodus
Mis juhtus?
Thule Kojas jagati kulda ja hõbedat
Saare neiu teenib Küberväes aega
Kesklinna lisakaamerad on paigas
Viie keskuse tänavavalgustustööd on käimas
Jaak Joala parimad laulud Kuressaare lossihoovis
„Lahkumissümfoonia” asemel hoopis „Saabumissümfoonia“
Otto Pukk võib saada aasta parimaks juhiks
Rukkimaarjapäeval Pöidesse
JUHTKIRI - Loodus kui ühiskondlik väärtus
Nädala loetavuse top 5
Maakonnas viirus tagasi (41)
Vald tunnustas väärikaid pulmapaare
Prügijama jätkub Saaremaal täie rinnaga (12)
Uinunud juht rammis jõepiiret  (20)
Tänavale kostev riid võib tuua politseivisiidi (17)
Kommentaarid
LEADER tunnustas Saaremaa projekte (1)
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (203)
EKRE Šveitsi juust (29)
Maakonnas viirus tagasi (41)
Täpsustus (11)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (257)
Politsei karistas väidetavat koerte tulistajat rahatrahviga  (318)
Uinunud juht rammis jõepiiret  (20)
Vald müüb kinnistu pereõele (16)
Madu toodi puu otsast alla  (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud