Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 18. jaanuar 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
jaanuar 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




NÄDALALÕPP

Ansambel Madingma tervitab saarlasi
Autor: NL
Reede, 09. veebruar 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Belgia muusikud Stefan ja Diederik Timmermans armastavad Eestit ilmselt sama palju kui oma kodumaad.

Vastlapäeval tuleb saarlasi tervitama üks väga eriline ansambel – Madingma, mis koosneb kahest Belgia (flaami) pärimusmuusikust – vennad Stefan ja Diederik Timmermans, kes Eestit armastavad ilmselt sama palju kui oma kodumaad.

Duo on nimelt siinsele folgipublikule esinenud 25 aasta jooksul lugematuid kordi erinevates koosseisudes ja tänu sellele on neist saanud lähedased sõbrad paljudele eestlastele. Vendadel on imetabane võime publikuga suhestuda ja neid kaasa haarata. Oma kontserdil viivad nad kuulaja rännakule läbi Euroopa pärimuskultuuri, keskendudes flaami muusikale.

Nad on viimase veerandsaja aasta jooksul andnud märkimisväärse panuse Eesti folgimaastikku, olles inspireerinud selliseid eesti muusikuid nagu Sandra Vabarna, Cätlin Mägi ja Leana Vapper-Dhoore. 13.–16. veebruarini toimub Stefani ja Diederiku Eesti-tuur.

Stefan Timmermans, millal sa alustasid muusika tegemist ja millised on esimesed mälestused? Räägi, palun, oma esimesest kontaktist pärimusmuusikaga.
Ma ei mäleta hetke, mil poleks plokkflööti mänginud. Vanemad räägivad, et ma olevat imiteerinud pilliga isegi uudistelugejat, kui vaatasime telekast õhtusi uudiseid. See võis olla väga häiriv.

Lapsena (ja hiljemgi) olin koolis tihti kiusamise objekt. Koju minnes põgenesin sellesse, et mängisin tundide kaupa plaatide järgi folgibändide lugusid.
Mu vanemad ei olnud muusikud, aga nad olid väga huvitatud flaami folgitraditsioonide hoidmisest. Igal kolmapäeval (isegi praegu) tuleb grupp sõpru kokku, et rääkida, koos musitseerida, laulda ja tantsida. Need kogunemised olid minu nädala kõrghetked.

Sain oma esimese torupilli 12-aastaselt ja minu jaoks oli kohe selge, et olime teineteise jaoks loodud.

Herman Dewit, üks flaami folkmuusika taastajaid, alustas pärimusmuusika kursusega, mis toimub igal suvel, viiel päeval ja ööl järjest. Sellel osaleda on minu jaoks ikka üks tõeline lõbusõit!

Kuidas kujunesid professionaalseks pärimusmuusikuks?
Olin vaid 13-aastane, kui Walter Evenepoel (www.arjaun.be) kutsus mind mängima duosse, kus ta mängis koos oma vennaga. Nad laulsid kohalikus dialektis. Mängisime kaks korda nädalas kõigis külades. Olin alguses väga tagasihoidlik, aga järk-järgult hakkasin esinemist ja inimestele mängimist nautima.

Iga-aastasel pärimusmuusika kursusel Gooikis Belgias kohtusin perekond Garriau’ga – isa Paul ning lapsed Koen ja Greet. Elasin parajasti tudengielu Gentis ja hakkasime nendega igal nädalal koos harjutama ja mängima. Sellisel moel sündis Fluxus. Garriau’ perekonnal oli mitmeid häid lugusid, mida nad mängisid vaid omakeskis. Veensin neid seda muusikat jagama rohkematega ja esimene CD ilmuski 1996. aastal.

Seega, lisaks Arjaunis, Fluxuses ja Madingmas mängimisele sain 1999. aastal ka torupilliõpetajaks.

Milline on sinu jaoks olnud elu muusikuna? Kus oled mänginud ja millised on sinu kõige paremad mälestused?

Teistega koos muusika mängimine on kahtlemata üks ilusamaid kogemusi, mida inimene saab kogeda. See on imeline, kui rõõmsaks võib inimesi teha ja kuidas lihtsalt pilli mängides või lauldes saab luua väga erilise õhkkonna.
See fenomen toimib igal pool, Galiitsiast Siberini või Rootsist Lõuna-Aafrikani ja kaugemalgi veel. On peaaegu võimatu välja valida mõnd erilist hetke, sest mõnes mõttes on iga pillimäng väga eriline.

Milline on sinu suhe Eestiga? Kuidas siia esimest korda sattusid ja milliste gruppidega oled siin koos mänginud?

1991. aasta Ethno laagri ajal juhtus Eesti ja Flaami delegatsiooni vahel midagi maagilist. Tundus, nagu oleks meil olnud samast allikast saadud entusiasm ja energia, ilma vajaduseta magada – oli vaid soov mängida ja laulda terve öö!
1992. aastal kutsuti meid Eestisse ja Alle-aa (Viljandi kultuurikolledži tudengiansambel) tuli ka meile külla. Need külaskäigud tugevdasid omavahelist maagilist ühendust veelgi ja see pole tänaseni nõrgenenud. Olin ka lummatud Johansonide perekonnast ja armusin peatselt Eesti kultuuri ja inimestesse üldiselt.

Sa elad praegu Valentsias, Hispaanias. Mis sind selleks inspireeris?
Mu vanemad viisid mind sinna, kui olin vaid kolmekuune ja pärast õppisin hispaania keele tõlgiks. Ma ei suuda seda hästi selgitada, aga tunnen ennast seal nagu kodus – keel, lõhnad, valgus, inimeste elustiil ja mentaalsus.

Loomuliku kodutunde kõrval – mul võib-olla on ka natuke hispaania verd, mis on väga tõenäoline, kui teada Flaamimaa ajalugu – märkasin viimastel aastatel, et mu talvistest meeleolulangustest olid saamas ohtlikud talvised depressioonid. Valentsia valgus ja päike muudavad tõesti väga palju.

Mis on sinu unistus maailmale? Mis võiks maailmas teistmoodi olla?
Ma tõesti loodan, et inimesed hakkavad ümbritsevat keskkonda austama ja mõistavad, et me oleme sellest vaid väike osa, mitte looduse kroonid. Samuti loodan, et religioonid, mis väidavad teadvat tõde, vaikselt kaovad ja nende asemele tuleb universaalne teadlikkus.

Mida vähem vormirõivaid ja ametivõime, seda ilusam maailm minu arust on. 
Mis on see kingitus, mida muusika mängimine ja tegemine on sulle andnud?
Sellele küsimusele on peaaegu võimatu vastata. Muusika mängimine on minu jaoks nagu hingamine ja see on määranud pea kõik mu elus. See toob lohutust, energiat ja annab energiat teistele. Tänu sellele toimub imelisi kohtumisi, aga neid asju on siiski veel rohkem…

Inimesed tõesti väga vajavad muusikat ja huumorit, et ellu jääda. Et teha see lühike elu elamisväärseks.

Kadri Allikmäe
nl@meiemaa.ee

Täna loetuimad
Viikingipealik võis otsa leida Saaremaal
Nüüdseks on selgunud Aasta Küla tiitlit püüdev koorekiht (2)
FC Kuressaare uus tegevjuht on Mikk Saarela (3)
Kalurid pole riigi otsustega rahul (4)
Pargitud autod segavad lumekoristust
JUHTKIRI - Paluks suusarajal kultuursemalt! (1)
Lumetõrje info teenuskeskustest
Riik paneb teede remonti üle miljoni
Salme laevamatusest ja Saaremaa viikingitest viimaste geeniuuringute valguses, III
Kultuuriinimesed said tunnustuse
Kristjan Kombe teeb Soomes karjääri
Siseturistid jätkuvalt ülekaalus
Mida kujutab endast Moderna COVID-19 vaktsiin
Ruhnus kõik soovijad vaktsineeritud
Tammemaa oli Poolas võidukas
Nädala loetavuse top 5
Viikingipealik võis otsa leida Saaremaal
Nüüdseks on selgunud Aasta Küla tiitlit püüdev koorekiht (2)
FC Kuressaare uus tegevjuht on Mikk Saarela (3)
Kalurid pole riigi otsustega rahul (4)
Pargitud autod segavad lumekoristust
Kommentaarid
FC Kuressaare uus tegevjuht on Mikk Saarela (3)
Nüüdseks on selgunud Aasta Küla tiitlit püüdev koorekiht (2)
Kalurid pole riigi otsustega rahul (4)
JUHTKIRI - Paluks suusarajal kultuursemalt! (1)
UUS! Valitsus pikendas öise alkoholimüügi keeldu veebruari lõpuni (9)
JUHTKIRI - Peenike pihus (8)
Saaremaa jaoks harv talv tõi kohe teelt väljasõite (25)
Valdo Randpere paneks hääletusele Saaremaa Lätile loovutamise (46)
Leisi otsib Karja kihelkonna tegu ja tegijat  (5)
Tiina Ool kõndis nädalaga ligi 200 kilomeetrit  (10)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud