[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 19. september 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




NÄDALALÕPP

Aasta hiidlasel Andrus Roosal sai 55 aastat täis
Autor: Jaanus Kõrv
Reede, 09. veebruar 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Mullu andis aasta hiidlane 2016 Margus Tabor Andrusele üle tiitli aasta hiidlane 2017 ja sellega kaasas käiva sepistatud kujukese. Foto: Hiiu Leht

Eelmisel nädalal 55. sünnipäeva tähistanud Andrus Roosa on 22 aastat töötanud tõsises politseinikuametis, aga ta on ka laulu-, pilli-, kala- ja naljamees. Tema raamatust “Hiidlase vähene naljaraamand” ilmus äsja teine, täiendatud trükk ja mullu tunnistati ta aasta hiidlaseks.

Andrus on põline kõplane. Tema vanavanavanaisa Andrus Rosa, kes elas aastatel 1844–1907 ja kellelt ta on oma nime pärinud, elas Kõpu küla Roosaku talus. Talu õuel kasvab siiamaani tema istutatud lehis. “Vanavanavanaisa oli midagi mõisa metsast võtnud, rehavarre jaoks või kes seda täpselt teab, aga metsavaht oli peale sattunud ja Andrus mõisniku juurde kutsutud. Mida ta mõisnikule rääkis, ei tea, aga olevat temagi naljamees olnud. Nii olevat mõisnik talle peksu asemel andnud kolm lehisetaime, millest üks kasvama läks ja kasvab siiani, kuigi kolme haru asemel on elujõudu alles vaid ühel.”

Tolle Andruse poeg Jakob oli praeguse Andruse vanavanaisa, laevakapten, kes suri malaariasse vaid 37-aastasena Sulawesi saarel ja on sinna ka maetud.
Vanaisa Rudolf Roosa, kel Vabadussõjas jalg läbi lasti, maatööd teha ei saanud, aga oli õppinud rauatöömees ja teenis leiba Tallinnas kontrollmõõteriistade katsetehases.

Andruse isa Tiit sündis Tallinnas, õppis tollases n-ö raudteekoolis, lõpetas selle raudtee-elektrikuna. Andruse ema Linda on sündinud Viimsis ja noored abiellusid Tallinnas. Kui talu Kõpus tühjaks jäi, otsustas isa Tiit pere Hiiumaale tuua. Andrusel oli sel ajal vanust poolteist aastat. Tiit sai Hiiu Kaluri laevastikus madruse koha, õppis pärast merekoolis edasi ja sõitis vanemmehaanikuna merd 30 aastat. Pärast isa manalateele lahkumist elab ema Roosakul üksi, aga Andrus käib tihti kodus.

Koolitee

Ka Andruse koolitee algas Kõpus. Kolm aastat käidud, pandi kool kinni ja tuli minna Lauka põhikooli. Seejärel tuli tollane Putkaste sovhoostehnikum. “Agronoomidiplom on täitsa taskus,” muheleb Andrus, kes lisaks sai ka need paberid, mis tollal mahtusid nimetuse alla „laia profiiliga“ ehk traktoristi-, autojuhiload jms.

Sai mõne kuu töötada, tuli sõjavägi. Aega teenis ta autojuhina sisevägedes tollases Kalinini linnas. Pärast armeed võttis dokumendid Kõrgessaare kolhoosist välja ja läks Hiiu KEK-i. “Seal oli tore brigaad, mida juhtis Lembit Vainumäe. Olime asfalteerijad, tegime töökodade hoove, majaesiseid, mõned staadionikatted,” meenutab Andrus. KEK-ist edasi läks ta Emmaste kolhoosi abitootmisse ehk Ristna lusikatsehhi. Seal lõppes aga töö kuus aastat hiljem ära, sest Eestis hakkasid puhuma vabadusetuuled ja Venemaalt enam toorainet, alumiiniumplekki, ei antud. Korra prooviti Ristnas puidutööstust püsti panna, aga sellest ei tulnud midagi.

Iseseisvusajal politseinikuks

Kuna Andrus astus Kodukaitsesse, tuli tal Mõisakülas kaitsta Eesti majanduspiiri. “Õnneks OMON-i omad meid kimbutama ei tulnud, Lelles ja Iklas tegid nad pahandust küll, aga me olime valmis kaitsma. Noh, nii palju kui olime, sest ega meil relvi ega midagi olnud, ainult kumminui. Üks miilits oli meiega, temal oli püstol ja igal mehel oli metsas koht teada, kuhu jooksma pidi,” meenutab ta noid ärevaid aegu.

Kõpu koolimajas läbi viidud iseseisvusreferendumil oli Andrus turvamees. Seal jäi ta silma tollasele politseiülemale Tõnu Takisele ja tema kutsel saigi Andrusest 1. aprillil 1991 politseinik.

Algul mingit väljaõpet ei olnud ja Andrus keeras rooli. Kuna oli üleminekuaeg, käisid politseinikud veel miilitsavormis, kuid ilma paguniteta. “Minu esimene munder oli Kodukaitse oma, olin siis kordnik-autojuht. Politseivormi sain alles augustikuus, pärast putši,“ täpsustab Andrus.

Relvaväljaõpe toimus sama aasta sügisel kohapeal. Paikuse politseikoolis algasid õpingud aasta hiljem. “Järjekord oli nii pikk, et varem ei saanud – kõiki oli ju vaja välja õpetada,” põhjendab Andrus.

Pärast kümme kuud kestnud väljaõpet sai Andrusest politsei vanemametnik ja algas töö Kõrgessaare valla konstaablina. Järgnesid täiendused sisekaitseakadeemia politseikolledžis, algul Nõmmel, hiljem Paikusel. Kolledži lõpetas Andrus kaugõppes kahe ja poole aasta pärast ning sai vanemametniku teise astme. Mõni aasta tuli ka uurijana leiba teenida.

2013. aasta 1. aprillil lõpetas Andrus töö politseis ning jäi 50-aastaselt pensionile nagu seaduses ette nähtud. Politseisse edasi töötama ei jäänud Andrus kahel põhjusel: esiteks vanus sai täis, teiseks oleks iga aasta tulnud hakata taotlema töötamiseks eriluba. Tänapäeval on seadus muutunud, töötada võib kuni 55. eluaastani ja alles seejärel tuleb eriluba taotlema hakata.
Küsimusele, kas politseis töötamise ajal on tulnud ka jõudu kasutada või relv välja võtta, vastab Andrus: “Relva õnneks ei ole tulnud kasutada, aga füüsilist jõudu ikka korduvalt, kui mees ise vastu hakkab.”

Kui ütlen, et nüüd oled kuulus naljamees, hakkab Andrus naerma ja vastab talle omase huumoriga: “Kui kuulus just, aga nii ta välja tuli. Kahjuks või õnneks.”

Meelitan talt välja ka ühe humoorika seiga politseiajast: “Olin vist politseikooli lõpetanud, käisin patrullis, ei mäleta, kellega koos olime. Vastu hommikut nägime, et Kärdla väljakul, kus see kivist bussipeatus oli, tukkus üks meesterahvas. Näha oli, et ta oli õhtul kas kuskilt restoranist tulnud või... Kohalik ta igatahes polnud, need enamasti ju teada.

Ajasime üles, mees tegi silmad lahti, küsisin, kuidas härra nimi on? Mees vastab mulle – rändur. No, näha, et rändur. Küsisin, kuidas su õige nimi on? Mees vastab jälle – rändur. Küsisin, kas dokument on ränduril taskus? Mees andis oma dokumendi ja tuli välja, et mehe nimi oligi Peep Rändur.”

Naljaraamatu järg

Enda jaoks hakkas Andrus nalju, et need kaduma ei läheks, üles tähendama viis-kuus aastat tagasi. Naljasoont oli ka isa Tiidul, kelle siitilmast lahkumisest möödub suvel kümme aastat. Lapsepõlves kuulis Andrus nalju ka oma vanatädi Elli Küttimi käest, kes oli tuntud rahvaluule- ja Hiiu murde koguja.

2016. aastal ilmusid Andruse ülestähendatud naljad MTÜ Hiiu Öko ehk Aivar Viidiku algatusel kogumikuna “Hiidlase vähene naljaraamand”, millest eelmisel aastal ilmus täiendatud trükk. “Ju siis ostetakse, kui oli vaja täiendatud trükk teha,” muheleb Andrus. Esimest raamatut trükiti tuhat, teist sama palju. Honorari kohta arvab autor, et kuigi see suur pole, eks midagi ikka.

Küsimusele, kas järgmine raamat on juba tulemas, vastab ta: “Jah, sulg pole tindipotti kuivama jäänud.”

Andrus ütleb, et Hiiu murdes ta rääkida ei oska ja esinemistesse suhtub pigem vastumeelsusega. “Ma pole ju hiiukeelses peres kasvanud,” selgitab ta, kuid lisab, et on tasapisi õppinud kirjutama hiiumurdelisi tekste.

Kuna “vähese naljaraamandu” toimetaja oli keeleteadlane Paul Kokla, kes pärit Pühalepast, on paljud talle ka ette heitnud, et kõplase raamat on kirjutatud Pühalepa murdes.

Andruse lemmikkirjanik on Oskar Luts, kelle mälestused ja följetonid on tihti öökapilektüür, kust ikka midagi uut leiab. Andrus ütleb, et Lutsu “Suvest” on pärit ka tema elu kreedo: “Peaasi on rahulolul, sest kõrk meel tekitab vaenu ja pahameelt nendes, kes pandud valitsema meie üle.” Ja kui ta seda ütleb, ei saa aru, on see nüüd tõsine jutt või…

Muusikast, kalast ja perest

Andrus on iseõppinud muusikamees, saab hakkama kitarri ja suupilliga, lapsepõlves sai proovitud ka akordioni, aga seda pole ta ammu käes hoidnud.
Laulnud on Andrus kogu oma teadliku elu, alustades Lauka kooli kooridest, väiksematest ansamblitest ja lõpetades Kärdla kammerkooriga, kus ta koori asutajaliikmena 2011. aastast kuni praeguseni tenorit laulab. Koorilaulja staažiks rehkendab ta kokku 30 aastat, koorilauljad olid ka Andruse ema ja isa.

Kalal käimise kohta ütleb Andrus tagasihoidlikult, et on rohkem hobikalamees, aga olemas on nii paat kui võrgud. Kõige suurema kala, 8,5-kilose haugi sai ta landi otsa Mustana rannas. Ka Hirmuste rannast püütud forell oli tõsine saak, üle 8 kilo.

Andrus on ka pereinimene, abikaasa Malle on lõpetanud raamatupidamise eriala ja töötab Selveris müüjana. Peretütar Diana töötab logistikuna ja poeg Sander õpib mereasjandust.

Veel on Andrus Kõpu külaseltsi Valguskiir juhatuse liige ning korraldab küla asju – talguid ja pidusid.

Andrus saab läbi kõigiga, nii kohalike kui suvehiidlastega: “Nõgistoga lävime, Erkki-Sveniga ajame juttu, kui kokku saame, Järvetiga vahetame mõtteid, Õnnepalu käib ka vahel. Baskinit oli viimasel ajal vähe näha, aga nagu nüüd selgus, oli selleks ka põhjus…

Eri Klas oli peretuttav ja isaga head sõbrad. Kuna isa oli rauatöömees, siis oli Eril ikka üht-teist tarvis teha. Ükskord tuli meile, pani suure värvilise pudeli laua peale ja ütles: “Kuule, Tiit, ma olen alati su juurde tulnud, kui mul midagi tarvis on, aga täna ma tulin sulle ütlema, et mul mitte midagi vaja pole.””

Täna loetuimad
KG 1. klass oli õpetaja puudumisel koduõppel
Tallinna tänava rattatee märgistus annab eesõiguse ratturile
Vanas koolihoones nähakse kogukonnamaja
Vald sõlmis Tallinna Ülikooliga koostöölepingu
Koroonahaigetega kokku puutunud inimeste teavitamiseks tõttab appi kõnerobot
Nädala loetavuse top 5
Kuressaare kauplemisärid võivad lõhki minna (12)
Naabrinaine päästis maja hävingust (7)
Ralli linnakatse jääb ära (5)
Lümanda lasteaia õpetajal tuvastati koroonaviirus (7)
Kesklinna sadeveetrassi ümberehitustööd algavad septembri lõpus (55)
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (121)
UUS! Hispaaniast tulnud saarlane andis positiivse koroonatesti (14)
Vägevad saare mehed on saates „Pöördepunkt”  (15)
Sügistööd toovad külateedele reostusi (11)
Maailmakoristuspäev kutsub prügi korjama (4)
VAKO jättis lennuliini hankel õiguse maanteeametile (4)
Hilissuves on värve ja mitmesuguseid marju (4)
Külateater tuleb linna! (3)
JUHTKIRI - Lõputuna näiv ringlus (3)
Jalgrattal saaremaailmale ring peale (1.) (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud