[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 17. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




NÄDALALÕPP

Stina Murakas ja Märten Kross – meie ja Hiiumaa
Autor: Harri Rinne
Reede, 12. jaanuar 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Stina Murakas on tunnustatud maalikunstnik, tema abikaasa Märten Krossi tööraamatus on märksa rohkem ameteid, näiteks muusik, filmiprodutsent, kirjanik ja fotograaf. Fotograafia alal on ta töötanud ka õppejõuna.

Stina seosed Hiiumaaga ulatuvad 2000-ndate algusesse, Märteni omad tema elu algusesse, Jaan Krossi ja Ellen Niidu suvekodusse, kuhu nad otsustasid aastaringselt jääda neli aastat tagasi. Mõlemad osalevad aktiivselt siinses kultuurielus, muu hulgas korraldavad kõrgetasemelist festivali Kassari Kitarrid.
Alustame kaugelt. Mis on teie lemmiklinn, -koht või -riik väljaspool Eestit? Ja mis selle võlud on?

Märten: Minu jaoks ongi Kassari justkui omal moel väljaspool Eestit. Mujalt võib-olla Sitsiilia ja Korfu, linnadest ehk London. Mulle tundub see kunstielu seisukohast Euroopa linnadest kohana, milline võis eelmise sajandi alguses olla Pariis.

Stina: Ma tõesti ei tea. Võib-olla Bali.

Mis teine koht peale Hiiumaa on Eestis teile koduks, päris või vaimselt? Miks just see?

Stina: Lõuna-Eesti. Ma olen sündinud seal ning palju aega vanaisa ja vanaema juures veetnud.

Märten: Minu jaoks Tallinn, vanalinn, Harju tänav – kirjanike maja ja kõik sellega kaasnev, see keskkond, kus ma kasvasin. Kõik majad on seal muidugi enam-vähem samal kujul alles, aga sisulisel kujul seda kohta muidugi enam alles ei ole. Mälestused on.

Hiiumaal, nii väike kui ta ka ei ole, on väga erinevaid kohti, nii looduse, taimestiku kui isegi ilma suhtes. On teil peale oma koha ka teisi lemmikuid siin?
Stina: No kindlasti Ristna ja Kalana kant.

Märten: Kõpu poolsaare ots.

Stina: Seal on metsa, mida siin Kassaris ei ole, seal ma saan oma metsakaifi kätte.

Märten: Ja need künkad ja orud ja maastik, see on Hiiumaa kõige vanem osa.
Kas te veel leiate siin midagi uut? Kas käite ringi kusagil uusi kohti avastamas?
Stina: Jah, ikka käime, ikka leiame. Isegi siin, Kassaris, on veel midagi avastada.
Märten: Muidugi avastame – iga päev. Avastame maal elamise võlusid, võimalusi ja vahetevahel väikseid valusid ka.

Kui te parasjagu tööd ei tee, millega te siin sisustate oma aega?

Stina: Suhtleme ilusate inimestega. (naerab)

Märten: Ma ei tea, kas siin ongi nii suurt piiri. Looming võib-olla ei olegi töö, vaid olemise viis. Kui sa mõtled muusika kirjutamise või kirjutamise või pildistamise peale, kogu aeg märkad midagi, mis jääb mällu ja see hiljem avaldub mingil moel.

Stina (noogutab): Jah.

Kuhu te viiksite oma mandri või välismaa külalised? Mida nad ilmtingimata peaksid siin nägema?

Stina: Tirpi, kohe.

Märten: Sääretirp kõigepealt, siis Ristna ja Kõpu. Ja muidugi Nelja Nurga galerii.
Meie tuntud raskused on praamiliikluse ebakindlus, keskmiselt sagedasemad elektrikatkestused või voolu ebastabiilsus, poodide kaubavaliku mitte üleliigne laius. Kuidas need teid mõjutavad ja kuidas te nendega olete kohanenud?

Stina: See praamihäda on olnud, muud asjad pole küll häirinud.

Märten: Meil on varuks küttepuid, meil on umbes sada küünalt, meil on kuivaineid, meil on gaasipliit ja mõnikord, kui elekter läheb ära kaheks päevaks, on see omamoodi täitsa tore. Kui praamid ei käi, on see ka oma paratamatuses tore. Nii on sellega lihtsalt lihtsam harjuda. Poodide osas käis meil hiljuti üks sõber Brüsselist külas ja imestas, et Hiiumaa poodides on palju asju, mida ta sealt sugugi nii lihtsalt ei leia.

Kas teid peale nende asjade siin veel miski tõsiselt segab?

Stina: Ma ei teagi, sa vist harjud ära ja võtad paratamatusena…
Märten: Me kartsime pisut talvist pimedust, kui esimest korda ületalve tulime – aga see osutus pettekujutelmaks.

Kui saaksite vabalt valida, siis mida te a) tooksite Hiiumaale juurde, mida meil pole b) millest te tahaksite lahti saada, mis meil on?

Märten: Me võib-olla tooksime pisut rohkem kunstielu – kirjanikke, kunstnikke, fotograafe, muusikuid, loomeelu, just siin, kohapeal loomist. Meil on teatud unistus rajada Krossi talu residentuuride maja, kus loomeinimesed saaksid töötada, ka sügisesel ja talvisel ajal, mis on selleks just eriti sobiv. Esialgu aga on selle plaani käivitamisega olnud pisut takistusi – sellise koha rajamine vajab raha, mida me veel ei ole leidnud.

Stina: Eriti suvevälisel perioodil.

Märten: Viiksime natuke võib-olla välja trall-festivale ja liiga valju tümpsmuusikat. Metsa viiks ka vähem välja ja ei teeks nii pööraselt lageraiet.
Stina: Jah – mõttetult valju muusikat võsa vahelt.

Märten: Tasakaalustaks elu loodusega koos natuke.

Kuidas teie kultuurinälg siin toitu saab?

Stina: Tegelikult me oleme väga tänulikud HiKu ja selle seltskonna eest, see toidab küll väga hästi. Ja muus osas on kogu muu maailm nii lähedal, et me ei ole siin vangis ju.

Märten: Nelja Nurga galerii Kärdlas on väga tore. Internet teeb asjad lihtsamaks. Kui tahta midagi teada või midagi näha, siis saad seda juhetpidi uurida.
Kas hiidlane on teistmoodi kui mandri inimene? Milline ta on?

Märten: Muidugi teistmoodi – omas ajas liikuv, talle ei ole nii olulised mingid kellaajad, ta on üsna jutukas, räägib oskuslikult palju peaaegu mitte millestki, aga samas on ta väga sõbralik, pisut klatšihimuline vahetevahel ka, aga see on ju põnev, see teeb elu alati huvitavamaks.

Ma olen külapoe juures endagi kohta teada saanud asju, millest ma varem midagi ei teadnud. Teise tempoga on hiidlane. Selle tempo või rütmiga harjumine võtab natuke aega, eriti, kui linnast tulla.

Stina: Väga hea huumorimeelega.

Kuidas teid on omaks võetud?

Märten: Ega me ju ei tea. Aga meile tundub küll, et väga hästi.

Stina: Need ringkonnad, kes on meile olulised, on meid küll hästi vastu võtnud.
Nüüd siis: mis need head asjad siin on, mis teid siia tõmbasid?

Märten: Järve Selveri parklas märtsis neli aastat tagasi tegin Stinale ettepaneku, et kolime Kassarisse ja ta oli kohe nõus.

Stina: Mina olin otsustanud selleks ajaks, et tahan kusagile maale elama minna. Mingi seletamatu tõmme oli…

Märten: Linnaelu oli ennast ammendanud ja sisuhõredaks muutunud. Liiga palju tühja rähklemist.

Ja siis oli veel mitu aspekti. Mäletan seda, et mu vanemad rääkisid viimased 25 aastat sellest, kuidas ühel päeval nad lähevad Kassarisse elama – aga ei teinud seda mitte kunagi. Meie mõte oli, et me võiksime sellest mitte ainult rääkida, vaid päriselt minna ja proovida ja vaadata, mis juhtub. Siiani tundub küll, et see oli väga hea otsus.

Stina: Muidugi. See on olnud väga inspireeriv, kõik see, mida me tahame siia teha.

Mida Hiiumaa (või riik või EL või kes tahes) peaks tegema, et elu siin püsiks vähemalt nii hea, kui see praegu on või saaks veelgi paremaks?

Märten: Kohutavalt palju erinevaid asju. Mulle tundub, et Euroopa Liit on toetanud maaelu oluliselt rohkem kui Eesti riik. Väikestele asjadele, mida riik saaks teha, ei pöörata väga palju tähelepanu. Et maal elavatel inimestel oleks tööd, et buss sõidaks, et saaks omavahel suhelda, et oleks sotsiaalse suhtlemise kohti. See kõik tähendaks seda, et poe taga jooksid mehed vähem õlut. Kuigi ka need asjad on päris palju paremaks muutunud ja sellist asja on Hiiumaal ehk vähem kui mujal maakohtades. Võiksid olla ka teatud saarte maksusoodustused, sest elu saartel on mõnes mõttes kallim kui mandril.
Kas teil on lugu või anekdoot, mis teie jaoks iseloomustaks Hiiumaad või hiidlasi?

Märten: Ma tahtsin viisteist aastat tagasi paigaldada majale kivikatuse ja siis otsisin saare pealt meistrit, kes oskaks kivikatust teha. Küla pealt küsisin ja otsisin kuu aega. Ja siis mulle soovitati ühte meest, et ta oskab, ta on ainuke siin, kes oskab kivikatust teha ja teeb väga korralikku tööd. Tellisin aprillis kogu katuse kivid ära ja ta ütles, et kahe kuu pärast on kõik valmis. Umbes poolteist kuud hiljem tulin Tallinnast vaatama, kuidas siis katuse ehitamine edeneb. Hoov oli täis kivihunnikuid, mille suur auto oli kohale toonud, vana katus oli maha võetud ja töömees, tema istus keset hoovi tooli peal, jalg üle põlve, ja luges raamatut. Läksin siis vaatama, et mida ta seal loeb. Tal oli Käina raamatukogust laenutatud raamat “Kuidas paigaldada kivikatust”. Aga sügiseks sai katus ikkagi ilusti valmis.

Täna loetuimad
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (4)
Inspektsioon süüdistas kalurit ilma tõenditeta (2)
JUHTKIRI - Parklaprobleemid süvenevad (22)
Kesklinna purskkaev suletakse kevadeni (12)
Valge mehe süü (4)
Aasta õppija on Anu Kaljuste
Mesiniku magus ja töörohke elu
Kristjan Rahu fondi Vöimalus teine voor on avatud
Eesti naisjooksjate paremik stardib kolme päeva jooksul
Kuressaare Laurentiuse kirikus peetakse hõbeleeripüha (1)
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (78)
Ralliauto rammis Kaali trahteri müüri
Puulehti riisuma ei peaks  (10)
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (4)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (18)
Kommentaarid
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (4)
JUHTKIRI - Parklaprobleemid süvenevad (22)
Kuressaare Laurentiuse kirikus peetakse hõbeleeripüha (1)
Puulehti riisuma ei peaks  (10)
Kesklinna purskkaev suletakse kevadeni (12)
Valge mehe süü (4)
Inspektsioon süüdistas kalurit ilma tõenditeta (2)
SÜG-i uue nime saamiseks 170 ettepanekut (4)
Lennufirma: vald valetas kirjas ministrile  (17)
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (78)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud