[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 17. juuli 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




NÄDALALÕPP

Tõnu Õnnepalu – mina ja Hiiumaa
Autor: Harri Rinne
Reede, 15. detsember 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Tõnu Õnnepalu ütleb, et päriselt ei ole Hiiumaaga võrreldav ükski teine koht Eestis. Foto: Vallo Kruuser/Delfi

Tõnu Õnnepalu on mitu inimest korraga: prosaist, luuletaja, tõlkija ning ka Emil Tode ja Anton Nigov.

Õnnepalu on üks tänapäeva Eesti kirjanduse rahvusvaheliselt tuntumatest autoritest. Kohe esimene proosateos „Piiririik” on ilmunud rohkem kui kahekümnes keeles. Tunnustusi on ta pälvinud ohtralt.

Ühe auhinna põhjuseks ka hiidlaste Ülem Laul – „Paradiis”. Sellega võiks Tõnu Õnnepalule anda auhiidlase nimetuse, olgugi et tema sidemed me saarega on ise tehtud, ise loodud. Kui ta lõpetas ülikooli bioloogia erialal, tuli ta Lauka kooli õpetajaks ja siia ta jäigi.

Alustame kaugelt. Väljaspool Eestit, mis on sinu lemmiklinn või -koht või -riik? Ja mis on selle võlud?

Pariis on olnud üks tähtis kujunemispaik. Seal õppisin nii mõndagi maailma, inimese ja iseenda kohta. Seal olen elanud. Üldse muidugi Prantsusmaa. Kõige rohkem tänu raamatutele. Sest raamatud, kui saad neid lugeda selles keeles, milles nad on kirjutatud, lähendavad ühe maaga rohkem kui sada turismireisi. Ja siis on seal Prantsusmaal veel mõned südamelähedased kolkad, kus olen natuke aega elada saanud. Nagu need metsikud ja üksildased mäed Die linnakese ümber, kus sügisel kaks aastat tagasi sain näha lume tulekut, sain kuulda mägede vaikust. Kui lumi on maas, tuleb õhtu... No ja nüüd on tekkinud üks ootamatult kodune koht Inglismaal, kuhu varsti jälle lähen, aeda harima ja kirjutama. Viimane raamatki on pooleldi seal kirjutatud (teine osa, „Inglise aed”). Ongi selles mõttes kahe saare raamat: pool Hiiu-, pool Inglismaalt.

Milline teine koht Eestis peale Hiiumaa on sul koduks, päris või vaimselt? Miks just see?

Päriselt ei ole Hiiumaaga võrreldav ükski teine koht Eestis. Ei saagi olla! Minu isiklik Hiiumaa-lugu on juba 33 aastat pikk ja see on tublisti üle poole elu (üle jääb 22). Noh, Tallinna ääres Pääskülas kasvasin üles, aga sealt läksin ära, kui olin 17 aastat vana. Tallinn tundub nagu mingi eelmise elu paigana. Muidugi on ta ürgtuttav, aga kunagi ei kannata seal väga kaua olla, just selle pärast, et tuleb tunne: ma olen kõike seda juba näinud, aitab!

Ja siis on veel üks tähtis paik Järvamaal, Esna oma tšehhovliku mõisaga, seal elasin viis aastat vahepeal. Järvamaalt on mu isa poolt suguvõsa. Aga ikkagi. Hiiumaa on mu teine sünnikodu. Sest üks kord sünnitakse siia ilma, inimeseks, aga teine kord sünnitakse inimesena, selleks, kes päriselt ollakse.

Hiiumaal, nii väike kui ta ka ei ole, on väga erinevaid kohti, nii looduse, taimestiku kui isegi ilma suhtes. On sul siin peale oma koha ka teisi lemmikuid?

Mul on neid omigi kohti, elukohti, olnud siin saare peal juba kokku kuus. Aga kõik nad on jäänud ühe vana valla, ühe kihelkonna (ikka Reigi!) piiresse, kuigi üks, Leigril, oli juba täitsa ääre peal. Aga peale nende väga tuttavate kohtade on ikka ka „eksootilised” paigad.

Nagu Kassari, kus igal sügisel, kui pihlakad punased ja suvitajad on linna lennanud, teen mõne rattaringi. Isemoodi helge paik, tegelikult teine saar ju hoopis! Ja noh, kui rääkida teistest saartest, siis muidugi Saarnaki, selle talu saunaesine, kus tunned suveõhtul, kuidas tuul paitab saart, käib sealt kergelt üle nagu siidist rätt.

Kas sa leiad siin veel midagi uut? Käid ringi kusagil uusi kohti avastamas?

Oi! Üks elu on liiga lühike, et ühte saart, isegi väiksemat kui Hiiumaa, läbini tundma õppida. Ma usun, et olen suurema jao Hiiumaa teid ja metsateid jalgrattaga või jalgsi läbi kolistanud. Aga ime küll, igal aastal avastan ka siitsamast Kõpu poolsaarelt midagi seninägematut, mõne teejupi, mõne mahajäetud talukoha, millest ei teadnud ja mida kaartidel pole. Läinud aastal otsisime jällegi üht vana teed, mis kaartidel veel on, aga looduses juba kadunud, ja leidsime sealt, Heistesoo kandist, hiigla uhked seljad sooloopsude vahel, peal tõeline ürgmets, võimsad haavad, kuused. Mingi isemoodi majesteetlik rahu oli seal.

Kui sa parasjagu tööd ei tee, millega sa siin sisustad oma aega?

Noh, kõige parem ajasisustaja ikka ongi töö. Või ma ei tea, kui töö see kirjutamine just on. Ikka on ka... Ja kui kirjatöö ära väsitab (seda üle mõne tunni päevas pole mõtet teha, seda tuleb teha ikka ainult väga värske peaga) või ei edene, siis on hulk „päris” töid, aia- ja majapidamine, metsa- ja maatööd, mis ka kunagi otsa ei saa.

Ja tegelikult katsun enam-vähem iga päev ka lihtsalt korraks mere äärde minna, istuda seal neeme otsas palgijupil, teha mitte midagi.

Kuhu sa viiksid oma mandri või välismaa külalised? Mida nad ilmtingimata peaksid siin nägema?

Ma näitaksin neile võimalikult vähe. Mitte kadedusest, aga sellepärast, et kui vaatad palju, ei näe lõpuks midagi. Katsun korraldada nii, et nad oleksid vähemalt paar päeva ühe koha peal paigal. Selleks on Hiiumaa loodud! Olla paigal, ühe õue peal, minna sealt välja, jalgsi, mere äärde, metsa...

See on Hiiumaa, mitte bussi- või autoring vaatamisväärsuste juurde. Neist vaatamisväärsustest pole ma kunagi aru saanud, mitte kuskil. Üldiselt väldin neid.

Meie tuntud raskused on praamiliikluse ebakindlus, keskmiselt sagedasemad elektrikatkestused või voolu ebastabiilsus, poodide kaubavalikute mitte üleliigne laius. Kuidas need sind mõjutavad ja kuidas sa nendega oled kohanenud?

Ma ei nimetaks neid raskusteks. Need on saarel elamise eripärad. Natuke isegi võlud. Pealegi on kõik need „raskused” minulgi lühikese aja jooksul ikka palju kergemaks läinud. Mäletan küll, kuidas Kõpus mitu päeva järjest vool ära oli ja laev trügis kuus tundi läbi jää, kui ta hoopiski poole tee pealt tagasi ei keeranud...

Üldse on see laevasõit mulle kuidagi koduseks saanud, eriti madalhooajal, sügisest kevadeni, kui tunned, et laeval on ainult hiidlased. Kuidagi selline vaikne, omaette, asjalik olemine, keegi ei sõida niisama lõbu pärast...
Kas sind peale nende veel miski tõsiselt segab?

Ei! Keegi ju ei sunni mind siin elama. Olen siia tulnud, selle saare oma südamepaigaks valinud. Eks vahel ikka tahaks mujale. Aga kus ei tahaks? Ja vahel saab ju minna ka.

Kui saaksid vabalt valida, siis mida sa a) tooksid Hiiumaale juurde, mida meil pole b) millest sa tahaksid lahti saada, mis meil on?

Juurde tuua... nagu ei oskakski. See juurdetoomine on alati kahtlane asi. Tood ja pärast ei saa enam lahti. Inglismaal on see hästi näha: kõik need taimed ja loomad ja linnud, mis sinna toodud (või tulnud) on ja millest suur jagu on muutunud nuhtluseks.

Aga millest tahaks lahti saada? No teadagi! Need va kärssninad, need vahvad metsanotsud saadaks küll hea meelega sinna tagasi, kust nad kord tulid. Aga kus sa pääsed! Neistki on vahepeal hiidlased saanud, ei lähe nad enam kuhugi. Meeldib siin!

Kuidas sinu kultuurinälg siin toitu saab?

Kultuurinälg... Ei tunne sellist nälga. Ma kardan, et kui elaksin kuskil suures linnas, loeksin vähem raamatuid, oleksin pigem tühisem, mõtleksin lühemaid mõtteid. Kui kultuurinälg ümber nimetada suhtlemisnäljaks, huviks uute inimlike kogemuste ja kontaktide järele, siis see võib peale tulla küll.

Ja siis ongi hea korra kuskil käia, kus inimesi ja nende loodavat kultuuri paksemalt koos on. Pärast jälle hea siia oma vaikusesse tulla.
Kas hiidlane on teistmoodi kui mandri inimene? Milline ta on?

Huvitav, et saare inimesed on igal pool natuke isemoodi. Isegi Inglismaal tunnen, et see on saar.

Inglased on saare inimesed, mis siis, et Britannia on vana maailmariik ja mis kõik veel. Saare elanikele on omane teatud sorti vahvus. Tuleb hakkama saada, olgu mis on! Meri on tormine ja maa kehv, aga mis siis? Siin on meie kodu. Ja muidugi see eluraskuste võtmine kerge huumoriga, see ka.

Kuidas sind on omaks võetud?

Hästi. Ei oska küll paremat soovida.

Nüüd siis: mis need head asjad siin on, mis sind siia tõmbavad?

Kodu on niisugune asi, et seda ei saa seletada ega osadeks lahti võtta. Merekohin, tuulemühin, lõhnad ja valgused, hääled ja vaikused... Lihtsalt kodu. Mis sa veel tahta oskad?

Mida Hiiumaa (või riik või EL või kes tahes…) peaks tegema, et elu siin püsiks vähemalt nii hea kui see praegu on või saaks veelgi paremaks?

Põllupidamine ja karjakasvatus on kujundanud selle saare näo, tema maastike ilu. Kui see üsna ära kaob, kasvab maa võssa. Jäävadki ainult metsad, padrikud, raiesmikud, rägastikud. Õnneks veel ikka on neid tublisid inimesi, kes loomi ja põldu peavad. Neid peaks rohkem toetama, et nad ära ei väsiks.

Kas sul on lugu või anekdoot, mis sinu jaoks iseloomustaks Hiiumaad või hiidlasi?

Hakkan mina nüüd hiiu nalju rääkima... See tuleb hiidlastel enestel ikka paremini välja!

Täna loetuimad
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (38)
Õpilastele mõeldud bussiliin lõpetas liiga vara
Maasikakasvataja elu pole meelakkumine (1)
Pindamistööd linnas päädivad sel nädalal (2)
Kalurite päev tõi kaunisse Mõntu sadamasse inimmasse
Muhu väina regati etapil saarlastele kaks poodiumikohta
JUHTKIRI - Taheti parimat (2)
Terviseamet uurib meedikute purjutamist muusikafestivalil
Tammepärg saarlastele ehk laulu- ja tantsupeo järelhüüe
Orissaare tänavavalgustuse uuendab Kagu Elekter (3)
Leisi kandideerib Eesti ristsõnapealinnaks
Juhuse läbi muusikat nautimas
Vilsandi saab tuletõrje veemahutid
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Bellingshauseni mälestusmärgi esimese etapi raha Hooandja kaudu  (1)
Nädala loetavuse top 5
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (17)
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (38)
Osavald keelas supluskohas veiste karjatamise (16)
Nädala jooksul vajati politsei abi 60 korral (4)
Jahimehed said vabariiklikul kokkutulekul 6. koha
Kommentaarid
Maasikakasvataja elu pole meelakkumine (1)
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (38)
JUHTKIRI - Taheti parimat (2)
Nädala jooksul vajati politsei abi 60 korral (4)
Osavald keelas supluskohas veiste karjatamise (16)
Pindamistööd linnas päädivad sel nädalal (2)
Orissaare tänavavalgustuse uuendab Kagu Elekter (3)
Bellingshauseni mälestusmärgi esimese etapi raha Hooandja kaudu  (1)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (17)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud