[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 03. juuli 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




NÄDALALÕPP

Hiidlaste valge laev saab laupäeval nime
Autor: Harda Roosna
Reede, 15. september 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Ain Tähiste ja ellingust välja piiluv lumivalge iludus - hiidlaste purjelaev. FOTOD: Harda Roosna

Kolmapäeva õhtul käib Suursadama ellingus kibe töö valge iluduse, Hiiu purjelaeva ümber – tehakse veel viimaseid ettevalmistusi hetkeks, mil laev annab merele esimest korda suud ja saab nime.

“Nii nagu ikka kõikide laevaehituste juures, jääb kas üks kuu, üks päev või üks öö puudu,“ naljatab Ain Tähiste, kes seitse aastat ajaloolise puulaeva ehitust eest vedanud.

Tegelikult on laeva kere vettelaskmiseks juba tükk aega valmis, jäänud on teha nipet-näpet. Allard Kerves lammutab parajasti ellingu seina eest ära, et laev välja pääseks.

Kärt Aardam , kuulsa saarlase, vallavanem Raimu Aardami tütar värvib laikusid, mis laevakere värvimise ajal jäid tugede alla. Hiidlasele naiseks tulnud Kärdi jaoks on see juba teine laev värvida, eelmine oli purjelaev Lisette. Samuti hiidlaste laev.

Muuseas, valgeks värviti laev kuulsa ennesõjaaegse Hiiumaa laevaehitaja Koolmeistri eeskujul. Tumesinine mürkvärv allpool veeliini on lihtsalt praktiline, ei lase karpidel kinnituda ega määrdu nii lihtsalt.

Ain Tähiste määrib veekindla suurtükimäärdega laeva emapuu pragusid ja laevameister Andrus Padu hoiab viimase hetke tegemistel silma peal. Vaino Leo, Mati Sülluste ja Villem Alt ehitavad veeparrast ehk meremeeste keeles valtspoordi ja vuntsivad kajutit ilusamaks.

“Meie pärast võiks laev juba täna vette minna – ega ta ära ei upu,“ ütleb Sülluste, kes ehituse juures olnud kaarte joonistamisest peale. Vaino Leo oli vahepeal abiks ka Lisette peal – see MTÜ Halulaev purjekas sai valmis 2015. aastal.

20 tonni merre


Kui küsida Tähistelt, keda ta laupäeval, 16. septembril kell 13 Suursadamasse laeva veeskamisele rohkem ootab, kas aplodeerijaid või vettevedajaid, vastab ta, et mõlemaid.

“Praegu paistab nii, et vettevedajaist küll puudust ei tule – ma ei julge öelda, et neid on sadakond, aga sinnakanti küll,” ütles Tähiste. Ja lisas, et nad tulevad nii Saaremaalt kui mandrilt ja muidugi Hiiumaalt.

Halulaeva praeguseks kaaluks pakub Tähiste paarkümmend tonni. Kui taglastus ja täislast peal, kaalub laev muidugi rohkem.

Ellingust mere äärde toimetab laeva treiler, vettevedamine ehk esimene meresuudlus toimub aga inimeste jõul. Tänu talide-plokkide süsteemile ei pea vedajad jalgupidi vette minema, vaid seisavad ja sikutavad sadamasillal.

Ajalooline sündmus


Tegemist on ajaloolise sündmusega – Hiiumaal valmib ligi 80-aastase vaheaja järel otsast lõpuni uuena ehitatud purjelaev. Küsimusele, mida ütleb tema süda sellise suursündmuse eel, vastas Ain Tähiste kõigepealt muheda naeruga. “Ikkagi on seitse aastat tehtud tööd – ikka on tore,” on Tähiste emotsioonidega eestlaslikult tagasihoidlik.

“Üsna tahtejõuline ja sihikindel peab olema selle töö tegija eesmärgi elluviimise nimel ja see ei ole nii lihtne,” ütles ta tõsinedes.

Tähiste tõdes, et päris lihtne on asju ehitada siis, kui piltlikult öeldes rahapakk seisab lauanurga peal ja materjalivirnad on kuuri all ootamas. Halulaeva ehitamisega nii lihtsalt pole läinud. See-eest on kasutada olnud suur hulk suure hulga inimeste entusiasmi.

“Usun, et julgus on kindlasti üks asi, mida peab olema, ja ka meeskonna kaasahaaramise oskust,“ nimetas ta kaht olulisemat asja, mida vaja läks.
Oleks ju lihtne kutsuda töömehed ja maksta neile kõva palka, aga Tähiste ei usu, et nii saaks sellist tulemust nagu on saavutatud Hiiu purjelaeva ehitusega – kõik, kes laevale käe külge pannud, on pannud sellesse ka oma hinge.
Hinnanguliselt on seitsme aasta jooksul neid, kes laeva juures tööd teinud, olnud paar-kolmsada. Tuumikuks on paarkümmend inimest, kelle nimed veeskamisel ehk ka ette loetakse. Paberit nende inimeste nimedega pole Tähistel olnud aega kokku panna, aga ta tänas kõiki, kes on oma panuse andnud ja võivad end uhkusega laevaehitajaks nimetada.

Seda, kui palju projekte on nende seitsme aastaga kirjutatud, Tähiste täpselt ei tea, oletab, et 40–50 kanti. Kõik pole muidugi laeva ehitamise toetuse saamiseks, osa on ka muid. Näiteks pikaajaliste töötute ümberõppe projekt toetas halulaeva ehitamist ka töötundidega.

Ka seda, kui palju raha on kokku kulunud, ei ole ta veel täpselt kokku löönud, aga pakub, et kulud jäävad 400 000 euro kanti.

Kui laev ükskord päris valmis on, ei see kai äärde seisma jää. Ka Tähistel endal on väikelaevajuhi paberid olemas, aga laeva omanikul, MTÜ-l Halulaev on juba üsna mitu kaptenit, kes Lisette peal purjelaevaga sõitmist harjutanud. Uus laev on paar meetrit Lisettest pikem ja kaks meetrit laiem, mahtu aga kõvasti rohkem.

Kaptenid olemas

Laupäeva lõuna ajal saab kahemastiline kaljas nime. Selle hüüab välja tütarlaps, kes on juba välja valitud, nagu nimigi. Väljahüüdmise hetk jõuab kätte siis, kui laeva vööriosa vette puutub ja teeb esimese suudluse merega.

Šampusepudelit seks puhuks ei osteta, kuna rannasõidukaljaste puhul on tavapäraselt läbi aetud pudeli riigiviinaga, mis parda vastu puruks lüüakse.
Laevanduse ajaloos on kirjas, et laeva ristimisele “nii luteri kirikuõpetaja kui apostliku õigeusu papp, kohaliku valla vallavanem ja koolijuhataja olid kohale kutsutud” – kõik need auväärsed isikud on kutsutud ka seekord.

Täna loetuimad
Juubilar külvati üle kirevate lillesülemitega
Taaraautomaat ei lugenud pudeleid rahaga pandipakendiks (5)
Edward Laane räägib, mida õpetas meile koroonaviirus? (5)
Abituriendid rõõmustasid hilinenud lõpuaktuste üle
Aivi Auga: minu unistus oli saada stjuardessiks
UUS! Autoga vastu puud sõitnud neli inimest pääsesid vigastusteta (täiendatud)
Kool lõhkus rutiini
MÕTE - Poliitkorrektne elu Eestis (5)
Lepland esitab kirikutes muusikat, mis läheb lendu
Nägemiseni Nägemata Eestis!
Festival, mis loob küllust
Avasta Baltimaade mõisaid ja ajaloolisi parke
Uut põnevat lugemist saarlastele
Teatriretk Jänedale Jaan Tätte etendusele
JUHTKIRI - Rõõm lõpuaktusest
Nädala loetavuse top 5
Kesklinna liikluseks sulgemine tõi esimesed „viljad” (58)
Kuressaare haigla sattus taas terviseameti rünnaku alla (12)
Kärutäie betooni säilitamiseks pargib lossipargis raskeveok (27)
Festivali I Land Sound korraldaja küsib vallalt 25 000 eurot (45)
Vallalehte soovib välja anda kaks ettevõtet (7)
Kommentaarid
Taaraautomaat ei lugenud pudeleid rahaga pandipakendiks (5)
Laulja Merilin Mälk plaanib pärast kooli lõppu muusikaga edasi tegeleda (23)
Kärutäie betooni säilitamiseks pargib lossipargis raskeveok (27)
Edward Laane räägib, mida õpetas meile koroonaviirus? (5)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (228)
MÕTE - Poliitkorrektne elu Eestis (5)
Kesklinna liikluseks sulgemine tõi esimesed „viljad” (58)
Aasta hiiesõber on Valjala kooli õpetaja Ester Vaiksaar (9)
Kauba tänava remont toodab äridele miinust (26)
Festivali I Land Sound korraldaja küsib vallalt 25 000 eurot (45)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud