[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 05. detsember 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




NÄDALALÕPP

Väike Slovakkia suutis end teha suureks
Autor: Vilma Rauniste
Reede, 18. mai 2012.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Meie, Turja Touri turismireisijate südameisse ja mõtetesse igatahes. Selle võrratu reisi muljeid jagasid nii prii sõidu saanud lehetellijad kui raha panustanud kultuuri- ja matkahuvilised.

Muhu Liivalt liitus reisiseltskonnaga Meie Maa lehetellija ja fortuuna soosik Aino Rummel. Aino on ametilt Muhu valla eakate hooldekodu juhataja ja reisiseltskonnas üks 16st Madal-Tatra mägedesse matkajast. “Sugulased, tuttavad ja sõbrad arvasid, et hea mõte see pole – pikk reis ja pealegi Slovakkiasse. Kuid tegelikult, kui bussis olin ja juba Pärnu jõudsime, oli selge, et sõit tuleb tore ja seltskond on vahva. Arvasin, et mäkkeronimine on rohkem nagu jalutamine, aga tegelikult oli füüsiline eneseületamine. Samas ei tulnud kordagi mõtet tagasikeeramiseks, pigem see, et äkki keegi peab minu pärast järgi ootama. Kõik oli tore, hästi kenad vaated ning super grupijuht Külli.

Veidi külma saime ka. Kui mägihotelli jõudsime, olid mu jalad läbimärjad ja külmetunud, sest mu jalanõud olid valed. Tegelikult ilm muutus totaalselt. Kui Külli meile hommikul teatas, et tippu me ei roni, sain aru, et grupijuhti tasub usaldada ja asi on tõsine. Tipust jäi puudu 304 m. Ööbisime 1740 m peal mägihotellis, 2043 m peale pidime jõudma. Raja pikkus, mis me maha kõndisime, oli 7 km.”

Rein Nellis, tööl Guido Lindmäe köögiviljakasvatuses, ka autojuht, sõidul Meie Maa õnneliku tellijana: “Muljed on väga head. Ma pole 20 aasta jooksul välismaal käinud, reisimuljed on üllatavad. Tänu lehe tellimisele see sõit teoks sai, mõtlesin kohe, et õnnelik juhus tuleb ära kasutada.

Poola üllatas mind väga. Räägitakse, et Poola on mahajäänud, aga niipalju uusi ja korras maju, ja teedeehitus käib väga korralikult. Ja need mäed ja loodus, mis ka Slovakkias, olid väga erilised. Poola soolakaevandus oli minu jaoks aga kõige vägevam. Kujuteldamatu, missugune võimas värk on kunagi maa alla tehtud. 300 km maa-aluseid käikusid, millest me käisime läbi ainult 3 km. Tohutu puit, mis on alla veetud. Võimas ehitus.”

Malle Mürgimäe Kärdlast, Käina muusikakooli solfedso- õpetaja, Hiiu Lehe õnnelik tellija: “Ma kõigepealt räägiks ühe loo. Hommikul viie ajal, kui uni ära läks, see mulle meenus. Käisin kunagi ühe grupiga Gotlandil. Ja enne kui me Tallinna sadamas laevale läksime, ütles grupijuht, et meil on reisil selline seadus, et viriseda võib ainult kirjalikult. Mõtlesin, et kui ma nüüd kirjalikult virisema peaksin, siis on mul viriseda ainult selle üle, et mitte millegi üle viriseda ei ole. Sest ainukesed asjad, mis natuke nihu läksid, ei sõltunud üldse organiseeriaist ega kellestki.

Väga muljeterohke sõit. Mulle väga meeldis see, et reis ei olnud üleorganiseeritud. Külastatavaid objekte oli parasjagu, ei olnud ainult kihutamine ühest kohast teise, oli ka vaba aega. Slovakkia on selline koht, kuhu tahaks tagasi tulla.

Tahan ekstra tänada leheomanikku, see on nii armas, et sellist asja võimaldatakse. Ja tahan tänada ka kõiki, kes meid Slovakkiasse viisid ja toredasti tagasi tõid.”

Varja Toompuu, viimane reisiga liituja, lasteaiaõpetaja: “Reis oli väga tore. Meelde jäid kõige enam need hingematvalt ilusad Tatra mäed. See reis oli nii hingele kui tervisele. Hingele koopad, ihule sooja-veeterminalid ja soolakaevandus, viimases hoiti meid paratamatus ravis lisaks ettenähtule veel ca tund aega. Kõik oli väga ilus.”

Ivar Vipp, doktor, Meie Maa tellijana fortuuna poolt väljavalitu: “Pean kõigepealt tänama Meie Maa toimetust, kes sellise ettevõtmise on välja mõelnud. Tegelikult on see ju väga-väga kallis kingitus. Ja tänan saatust, et osutusin üheks õnnelikuks, kellele see võimalus tekkis. Ja kui oluline on mitme lüli hea koostöö: Meie Maa toimetus, kes on leidnud endale väga hea koostööpartneri Turja Touri näol, kellel omakorda on väga hea koostöö Täitsamehe bussidega. Ja need kolm lüli tagsid selle, et see oli üks ütlemata fantastiline reis.

Mina saan arstina öelda, et Meie Maa kinkis oma lugejatele tervist. Tervist täie rauaga. Sest kui vaadata seda reisiseltskonda, siis esmapilgul on mulje, et päris arvestatav osa nendest reisijatest võiks istuda päevast päeva polikliinikus arstide ukse taga. Aga kus sa sellega, vaatamata oma füüsilistele terviseprobleemidele nemad tulid reisile, mis tähendab, et nende jaoks on oluline vaimne tervis. Ja see reis andis ju positiivseid emotsioone kuhjaga. Nii et müts maha reisiseltskonna ees. vaatamata Kuigi tuli maha kõndida tuhandeid samme trepiastmeid, ei olnud takistav vererõhuprobleem või et puusaliigesed on vahetatud – nad tulid, tegid kaasa ja nautisid seda kõike. Arstina võin öelda ka seda, et selliseid inimesi on tore kohata ka haigemajas, need on tänuväärsed patsiendid, keda on ka tore ravida.

Tore oli näha, et kui ei ole võimalik lahendada ettetulevat probleemi, tuleb muuta oma suhtumist probleemi. Üks väike vahejuhtum soolakaevanduses (lift ei töötanud) ei sõltunud ju meist, keegi ei virisenud, vaid võeti hoopis laul üles.

Mulle meeldib ka see, et reisiseltskond on erinev – noorukitest kuni peaaegu 80-aastase härrasmeheni välja. Väga positiivselt meelestatud seltskond ja igale eale ning maitsele vaatamisväärsused. Oli võimalik minna kirikusse, koobastesse, öölokaali, mägimatkale, aga oli võimalik veidi rahulikumas tempos reis ette võtta.

Mul jääb väike kadeduspisik hinge, kui nägin noori mägedesse suundumas. Ilmselt niikauaks, kuni saab ära käidud. Ülikooli ajal Tartu grupisaatjana töötamisel saadud reisikihk jäi arstitöös tahaplaanile, see reis andis jälle tõuke. Midagi pole teha – haigus ägenes jälle. Ma väga naudin seda reisi, seda seltskonda ja kogu seda olemist.”

Estra Pleiats, 9 aasta eest kodusaarele naasnu, töötab linnavalitsuses raamatupidajana, kultuurireisija: “Turja Touriga on huvitav minna, minul on see teine reis. Juba oktoobris panin end sellele reisile kirja. Ah, et mis kõige enam meelde jäi? Ekstreemsused soolakaevanduses, ja et kõik säilitasid positiivse meele. Mõtlesin veel sellele, et reisiks oleks tulnud natuke enam ette valmistuda ja ka mägedes ära käia. Seltskond oli tore ja kõik sulandusid ning olid tublid.”

Jaana Himmist, Meie Maa õnnelik tellija, kes juba 20 aastat on Saaremaal elanud, töötab kaubanduses: “Kõik oli väga tore, ei osanud nii palju oodata. Hästi põnevad olid koopad ja soolakaevandus. Kõik oli väga tasakaalus. Oli kirikut, kunsti, loodust, põnevust,…Abikaasa tuli minuga kaasa kultuurireisijana ja võtsin ka mõned sõbrad kaasa. Oleme siin viimase hetke pakkumisega, väga rahul ja hästi puhanud.”

Silja Kuusk, Meie Maa õnneloosiga sõitja, pensionär: “Sõit oli tegelikult kena ka minu jaoks, kes ma kõigist vaatamisväärsustest tervise tõttu osa ei saanud. Kui teised treppe mööda üles läksid, mina hingeldasin. Aitasin neil seda teha. Muljed on head, liiati veel sellepärast, et ma sattusin nii pikale reisile esimest korda. Läksin suure kahtlusega, mõtlesin, et ma ei pea sõitu vastu, aga nüüd olen tagasiteel ja Leedu piir juba paistab.

Need mäed on võrratud. Ma ei osanud arvata, et mäetipp niimoodi särab ja hinge poeb. Tean, et see on mu elus ainukordne kogemus ja mälestusi jätkub kauaks ajaks. Reisiseltskond oli tore. Suur tänu Meie Maale, kes mind välja loosis. Tänud ka nendele inimestele, kes soovitasid mul reisile minna, öeldes, et kui sa ei lähe, oled loll. Ma tahtsin oma tarkust näidata ja võtsin õnne vastu. Olin väsinud küll, aga ega need jalatallad ümmarguseks jää, need lähevad pärast õigeks jälle.”

Hannes Kull, sünnilt saarlane, elu- ja töökoht Pärnus, reisil Saaremaal elava ema võidupiletiga, mägimatkaja: “Väga hea õlu siin. Olime Popradi kohalikus Iiri pubis juba püsikliendid, igal õhtul paigas. Õlut pidi juba sellepärast jooma, et limonaad oli kaks korda kallim ja magusainega rikutud. Muide, doktor ise juhatas meid pubisse.

Nii tihe programm on olnud, et pole aega olnud habetki ajada. Tipp jäi küll vallutamata, kuid elamus ikkagi, sest mägedesse minek oli mul esmakordne. Väga lahe oli, peaks tihedamalt käima. Nii pikk bussireis oli mul ka esmakordne.”

Evert Rööpson, Tartu ülikooli riigiteaduste I kursuse tudeng, üks kuuest Tartu grupi noortest mägimatkajatest, 2011 ja 2012 a Eesti üliõpilaste meister judos, kokku 9-kordne Eesti meister, läbi aegade kõige noorem Eesti meister täiskasvanute klassis, tulnud 2006. a Euroopa meistrivõistlustel 7-ndaks, käinud noorte olümpial Itaalias, judoga tegelenud kokku 16 aastat, lasteaia mudilaste võimlemis- ja akrobaatikatreener, Tartu volikogu nõunik, viiendat aastat rahvatantsija ja reisi kõige noorim (21): “Reisi valisime oma pundiga juba ammu, septembris-oktoobris. Leidsime internetist pakkumise ja otsustasime tulla, et aktiivselt puhkust veeta, mitte lesida kusagil päikese käes palmi all.

Meeldis erivanuseline seltskond, see rikastab. Ka matk oli ka piisava raskusastmega, millest sai osa võtta laiaulatuslik seltskond vanuse poolest. Mägedes olen ka varem käinud, vallutatud on näiteks Rumeenia kõrgeim tipp Moldovano, poolteist aastat tagasi. Matkapisik on sees. Reis pole veel küll läbi, aga saab rahule jääda, sest oli väga mitmekülgne. Sai külastada veeparke ja terminale, matkata. See, mida me reisilt ootasime, seda ka saime. Ja otse loomulikult kihvt seltskond. Reisijuhid on ka väga kihvtid. Oleme väga rahul.”

Le Laun, Hiiu Lehe õnnelik tellija, lasteaiakasvataja, erialalt bioloogiaõpetaja: “Minu jaoks uskumatu reis – minu esimene turismireis. Kolleegid ütlesid mulle: pane tähele, et sulle hakkab reisimine meeldima ja lähed varsti jälle. Ma arvan, et niimoodi lähebki. Hästi uskumatu seiklus on olnud, kõik on sujunud, kõik on hästi sõbralikud ja reisi on täpselt parasjagu. On olnud aega vaadata ja on olnud aega nähtu üle mõelda.
Slovakkia on ju riik, millest tavaliselt ei tea mitte midagi, aga uskumatu võimalus ja väga-väga rahul. Aitähh selle reisi eest kõigile, kes korraldasid ja kes kaasa reisisid. Ma ei oleks siin, kui ei oleks võitnud.
Esialgu oli suur ehmatus, sest saan lehe kätte õhtul, kui töölt koju jõuan, kuid üks kolleeg helistas. Arvasin algul, et on tüngakõne, kuid hakati õnnitlema. Kui abikaasa mulle helistas ja küsis, kas on midagi erilist ka olnud, ütlesin talle – küsi parem, mis on tavaline olnud?”
Helve Turja, talunik, kultuurireisija: “Kohe, kui ma eelmisel aastal Krimmi reisilt tulin, panin sellele reisile kirja. Aga kaks nädalat enne juhtus õnnetus ja sõit oleks peaaegu ära jäänud. Aga dr Vipp julgustas, et reisi me ära ei jäta. Tema oli minu raviarst algusest peale ja ka siin. Soovitas mul kõik veeprotseduurid ära võtta. Tegin kõik kaasa, va mäkkeminek.
Viimasel õhtul enne tagasisõitu veekeskuse veetorust alla lastes oli hirm küll suur, lõin kolm korda risti ette, aga alla ma jõudsin ja teised tõmbasid mind veest välja. Ütlesid, et mu nägu oli olnud nii hirmunud, et selle pidanuks jäädvustama. Reis oli väga ilus ja seltskond tore.”
Herman Vesiaid, vanim osaleja, kultuurireisil koos abikaasa Maretiga: “Mul on reisikogemusi vähe, ainult Turja Touriga, aga seiklusemaik on iga kord juures olnud. Kui hakkasime Orissaarest sõitma, kiitsin naisele, et buss on palju uuem ja kõrge vaade, aga mul on selline tunne, et üks ratas on tasakaalust väljas. Aga vaat kui kaua võttis aega, enne kui paugu tegi, mitutuhat kilomeetrit. Olen 1951. aastast saati autojuht ja alati kuulan, mida rattad teevad.

Aga kõik oli hästi, keegi pole hiljaks jäänud ega maha jäänud, kõik oli väga mõnus. Minu liikmed pidasid ka vastu.”

“Tegelikult ei ole Euroopa kaardil enam seda kohta, kus me poleks sõitnud. Orienteerumisega pole mingeid probleeme, oleme nii palju siin sõitnud. Turja Touriga on enam kui kümneaastane koostöö,” ütles bussijuht Roland Rüütli, kes juba 21 aastaselt Euroopa teedel bussiroolis istus, paariliseks Hollan Laul.

Täna loetuimad
Raudvere pani Varese sadama pidurdajad pilapilti  (3)
Saaremaa kalmistud said digitaalse kodu (8)
Saaremaa tüdruku joonistus jõuab postkaardile
UUS! Saare maakonna aasta arst on Mari Soots
JUHTKIRI - Kui käed lootusetult rüppe vajuvad (5)
Perekondlik
In memoriam Dr Elli Veskis (2. II 1928 – 29.XI 2020) (2)
Kuidas vaielda homofoobidega (15)
Tiitel „Elurohke aed” tuli Saaremaale (3)
Ametikoolis algas talvine vastuvõtt
Vabatahtlikud aitavad luua turvalist kogukonda (2)
Kirik muutuvas ajas (9)
Mait Must ja Maie Hõbenael pälvisid hõbedase teenetemärgi (3)
Muusika jõuab ka sinna, kus sõnadel pole jõudu  (2)
Disainiõpilased tõid keeruliselt kutsevõistluselt esikohad (1)
Nädala loetavuse top 5
Kuus saarlast Eesti mõjukate edetabelis (10)
Vald saatis terviseametile vigu sisaldava märgukirja (47)
Kraavile esitatud kahtlustus on seotud Saaremaa Laevakompaniiga (18)
Lisandus üks nakatunu (8)
Raudvere pani Varese sadama pidurdajad pilapilti  (3)
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (151)
Raudvere pani Varese sadama pidurdajad pilapilti  (3)
Muusika jõuab ka sinna, kus sõnadel pole jõudu  (2)
Mait Must ja Maie Hõbenael pälvisid hõbedase teenetemärgi (3)
Tiitel „Elurohke aed” tuli Saaremaale (3)
Vald saatis terviseametile vigu sisaldava märgukirja (47)
Keskerakondlased soovivad looduskaitseseaduse muutmist (6)
Kuidas vaielda homofoobidega (15)
Kirik muutuvas ajas (9)
Saaremaa kalmistud said digitaalse kodu (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud