[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 06. detsember 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Aastad ja inimesed

Inimestest ja nende elamise juurtest
Autor: Enda Naaber Nipsust
Esmaspäev, 06. aprill 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Ma olen viimasel ajal väga palju mõelnud inimestest, olles tundnud rõõmu, olles ka pettunud. Ja sellist intervjuud nagu see, pole ma varem teinud. Otsin küsimärkidele siiraid vastuseid. Kes siis veel kui Leo Filippov suudab nõnda vastata, rääkida inimestest. Ta ütleb: Enda, Sa oled esitanud küsimusi, mis juhatavad elamise juurteni ...

Milline inimene on suure algustähega?
Kõik inimesed on olulised, sest igaühes on väärtuslikke andeid  kogukonna ja rahva heaks. Esile paistavad enam inimesed, kellel on olnud õnne avastada oma anded ja neid teadlikult edendades  jagada  tulemusi lähedastega, kogukonnaga, oma rahvaga.

Lugu peetakse inimestest, kes suudavad oma elu kõrvalt luua vajalikke arengueeldusi kogukonnale ja kaasteelistele, nõrgematele ja tugevamatele, noortele ja vanadele.

Rahvas peab lugu ja austab inimesi, kes ei saavuta oma edu teiste inimeste arvelt, looduse hävitamisega ja kultuuri kahjustamisega.

Mida tähendab olla realist?
Inimene käitub realistina, kui on oma elus piisavalt informeeritud nii oma kodukoha ja riigi, kui ka kogu planeet Maal toimuvast. Realistlikuks, tõepäraseks käitumiseks on oluline see, et inimene saab teada ja tunnetada just ümbritsevas looduskeskkonnas toimuvast.

Inimene on võimeline kohanema ja elama jääma väga erinevates ning isegi inimesele ohtlikes väliskeskkonna tingimustes. Küsimuseks on aga, kas selline elamine on rõõmu valmistav ja tervist ning arengut soodustav.

Inimühiskonna tuleviku jaoks on väga oluline adekvaatselt teada looduskeskkonna seisundit ja toimuvate muutuste suundumusi elanike kodukoha ökosüsteemides.

Tasakaalus toimivad ökosüsteemid on peamiseks eelduseks inimese kui liigi elamisele ja arengule.

Realistlik käitumine oleks juhul, kui inimesed oma tegevuses arvestavad miljoneid aastaid vanade looduslike ökosüsteemide toimimissuutlikkusega. Mitte aga vastupidi, et loodus peab kogu aeg toime tulema inimeste enesehävitusliku majandustegevuse mõjudega.

Realist on selline inimene, kes tunneb huvi, saab pidevalt  teavet ja analüüsib väliskeskkonna seisundi olukorda. Seejärel suudab seda kõike läbi mõtelda, tähenduse leida ja selle põhjal oma elamisviisi, sh tarbimist kohandada eluslooduse suhtes jätkusuutlikumaks.

Realist ei käitu ka pikas eluvaates enesehävituslikult, ei hävita loodust ja seeläbi oma tervist ning arenguvõimalusi.   

Mõne inimese kohta öeldakse: tal on südameharidus. Milline inimene on südameharidusega?
Südamehariduse üks ilming on vastutustunne - aukartus kõige elava ees. Oma emalt sain südamehariduse õppes järgmise teadmise ja elutarkuse. „Olukorras, kus tuleb teha valik, raske valik, ja on palju kahtlemist – Kuula oma südame häält!“    Selline valik hoiab inimest nii vaimselt kui ka tegudes tasakaalus.   

On ütlejainimesi, solvajaid. Eestlane olevat ütlemises maailmameister: Arvad sa sama?
Solvajad on enesega hädas olevad inimesed, õnnetud inimesed. Mida rohkem on inimsuhetes headust ja rõõmustavat, seda vähem on solvajaid.
Tõenäoline on, et ütlejainimesed ei tea inimsuhete olulist seaduspärasust – kõik tehtud halb pöördub varem või hiljem tegijale tagasi. See on loodusseadus, kus kõik on põhjus-tagajärg seostes ja loodusele tehtud halb tuleb ühel või teisel viisil tegijatele kahjustavalt tagasi.

Arvan, et Eestis oleks hoopis parem elada, kui elanikud tahaksid ja suudaksid rohkem arvestada oma kodukoha loodusega ja kaasteelistega. Kui teha vähemalt üks heategu iga päev (elus)loodusele ja/või kaasinimestele, siis oleks meie elu ja maailm oluliset parem, ilusam, tervistavam ja rõõmsam. 

Mis teeb saarlasest tõelise saarlase?
Saarlane olla on geograafiline ja sotsiaalne nähtus. Samas ka inimese arengu protsess. Inimene kujuneb teadlikuks saarlaseks, kui õpib tunnetama oma kodusaare loodust, inimesi, ajalugu, kultuuri ja püüab alati lisada midagi head oma saare looduse ja kultuuri ajalukku.

Saarlased hoiavad alati oma kodusaare inimeste ja looduse poole. Saarlased toetavad üksteist ja püüavad luua arengueeldusi kodusaare inimestele.
Muide 2020. aasta looduskaitse  moto ning mõte Eestis on: „Mida armastad, seda hoiad!“

Kas meie aeg soosib olla tugev inimene või ei soosi?
Inimene peab olema oma eluvõitluses vastupidav. Selleks on vaja olla eelkõige vaimult tugev, sest siis toetavad inimest tema elus omandatud teadmised ja oskused, tema füüsiline tervis ja tugevus, aga ka selle elu kaasteelised.
Üksi olles ei suuda inimene olla tugev. Inimene kujuneb vaimult ja füüsiliselt vastupidavaks, seega tugevaks ainult koostöös kaasteelistega ja kohaliku loodusega.   Loodus aitab inimest väga palju tema vaimse ja tervisliku tasakaalu leidmisel. Teadusuuringud näitavad, et mida rohkem ja mitmekülgsemat loodust on inimeste kodukoha läheduses, seda tervemad ja õnnelikumad ollakse. 

Millal sinu arvates sünnib inimestevaheline usaldus?
Vastus on vanarahva kõnekäänus „ Sõpra tunned hädas olles“. Usaldus kujuneb koos tegutsedes, ühiselt elamist kavandades ja raskustest jagu saamist.  Usaldus tekib kindlasti kedagi armastades.

Militaarfilosoofias sisendatakse sõdalastele, et kedagi ei jäeta maha, kedagi ei jäeta hätta. See teadmine annab elamise ja võitlemise julgust ning loob usaldust.  Nii peaks olema ka tsiviilelus.

Usalduse vastandiks on reetmine. Reeturlik tegu inimsuhetes on üks traagilisemaid nähtusi. Eluslooduses reetmist ei esine. Looduses on suhted otsesed ja ausad. Teistmoodi ei oleks võimalik ellu jääda ja edeneda.  

Kas eestlased on õnnelik rahvas?
Jah, võiksime olla eriliselt õnnelik rahvas! Sest kõike seda, mida Looja on võimaldanud Eestimaale, on siin veel palju olemas. Eelkõige on olemas mitmekülgset, emotsionaalset loodust ja inimvaimu rikastavat ning tervistavat loodusmaastikku. 

Looduses on kõike olemas, et elada oma elu õnnelikult ja võimalikult tervislikult.
Eesti pärimuslikus (loodus)kultuuris on kõik see teadmine ja kogemus olemas. Eesti elanikel on vaja vaid tunnetada oma elu sihti ja meie loodustingimustes elamise tarkus üles leida ning arvesse võtta elu kujundamises.

Kuidas suhtuda üleilma põgenikesse?
Põgenemine on elule hädaohtlik olukord. Looduse poolt on inimesel võime valida, kas põgeneda või võidelda. Valik tehakse tavaliselt eluväärtustest  lähtuvalt. Elu viivad edasi võitlejad. Paraku liiga sageli oma elu hinnaga.
Praeguse aja maailmas tehakse kahjuks põgenemise sildi all palju valskust omakasu eesmärgil.

Tõeline põgenik tuntakse kiiresti ära ja teda saab aidata. Tõeline põgenik soovib pöörduda esimesel ohutul võimalusel tagasi oma juurte juurde, lapsepõlvekoju.
Põgenikke saab aidata, luues eeldusi nende pöördumiseks tagasi kodukohta. Ainult oma kultuuriruumis ja kodumaal on inimene lõpuni õnnelik. Eesti rahva mälus on olemas mälestused ja kogemused korduvast sunnitud põgenemisest. Edasi elada aitab töökus, õppimise-arenemise soov ja kultuuriline kokkuhoidmine, sh oma maa pärislooduse kaitsmine. 

Kuidas kujundab loodus inimest?
Ilmselt oleme kõik märganud, et põlise maainimese ja mitmendat põlve linnainimese mõttemaailmad ning elusihid on kohati nii erinevad, et ei saada enam teineteisest arugi.

Teaduslikes uuringutes selgub, et inimene võtab lapsepõlvest oma ellu kaasa väga palju, tegelikult kõik positiivse.  Kui laps on saanud õppida ja inimeseks kujuneda  loodussõbralikus keskkonnas, siis on tulemuseks elujaatav ja terviklikku (loodus)elu austav maailmavaade.

Tänapäeva noored on tublid tarkust õppima. Seda ei suuda iga noor. Miks minnakse halvale teele?
„Halb tee“ on suhteline mõiste millegi või kellegi jaoks. „Halval teel“ olija ei pruugi seda ise tunnistada või sellest aru saada. Noore jaoks on kasulikum, et äratundmine hea ja halva vahel kujuneb võimalikult vara. Siis on võimalik eluga loovalt ja tervislikult edasi liikuda. Kaasteelistel on alati olemas võimalused noortele vajalikke arengueelduste loomiseks.

Õeldakse, et noortele on maailm avatud. Aga et maailmas elama jääda ja seejuures õnnelik olla, on vaja aidata noortel edasiviivat arengusihti seada ja leida. Paljude jaoks on siin abiks olnud kodukoha mitmekülgne loodus. Oluline on kodutunne ja teadmine, et ükskõik kui kaugele võib elu viia, jääb võimalus kodukohta tagasi tulla.

Saarlastele, kelle hulgas on põlvest põlve olnud palju meremehi, on see teadmine ja tunne olemas - kodusaarele, koduranda, kodumetsa, koduõuele tagasi pöördumine ja omade juurde tagasitulek annab elule mõtte. See võibki olla eluõnne olemus!

Täna loetuimad
Raudvere pani Varese sadama pidurdajad pilapilti  (6)
Saaremaa kalmistud said digitaalse kodu (8)
UUS! Saare maakonna aasta arst on Mari Soots
Saaremaa tüdruku joonistus jõuab postkaardile
JUHTKIRI - Kui käed lootusetult rüppe vajuvad (5)
Perekondlik
In memoriam Dr Elli Veskis (2. II 1928 – 29.XI 2020) (3)
Kuidas vaielda homofoobidega (19)
Tiitel „Elurohke aed” tuli Saaremaale (3)
Ametikoolis algas talvine vastuvõtt
Mait Must ja Maie Hõbenael pälvisid hõbedase teenetemärgi (4)
Vabatahtlikud aitavad luua turvalist kogukonda (2)
Muusika jõuab ka sinna, kus sõnadel pole jõudu  (3)
Kirik muutuvas ajas (15)
Disainiõpilased tõid keeruliselt kutsevõistluselt esikohad (1)
Nädala loetavuse top 5
Kuus saarlast Eesti mõjukate edetabelis (10)
Vald saatis terviseametile vigu sisaldava märgukirja (47)
Kraavile esitatud kahtlustus on seotud Saaremaa Laevakompaniiga (18)
Raudvere pani Varese sadama pidurdajad pilapilti  (6)
Lisandus üks nakatunu (8)
Kommentaarid
Laupäevast kehtivad kauplustes ja söögikohtades täiendavad piirangud  (22)
Kuidas vaielda homofoobidega (19)
Kirik muutuvas ajas (15)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (152)
Muusika jõuab ka sinna, kus sõnadel pole jõudu  (3)
Raudvere pani Varese sadama pidurdajad pilapilti  (6)
Mait Must ja Maie Hõbenael pälvisid hõbedase teenetemärgi (4)
In memoriam Dr Elli Veskis (2. II 1928 – 29.XI 2020) (3)
Tiitel „Elurohke aed” tuli Saaremaale (3)
Vald saatis terviseametile vigu sisaldava märgukirja (47)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud