[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 27. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Aastad ja inimesed

Diplomaatilise tõlke kasutamine (2.) (1)
Autor: Karin Sibul
Esmaspäev, 10. veebruar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

2. veebruaril möödus 100 aastat Tartu rahu sõlmimisest. Selle olulise sündmuse valguses meenutame ka täna vähetuntud fakte Eesti Vabariigi sünniajast.

.Esimeses pressiteates “Tartu rahukonverentsi informatsioonid ajakirjandusele Eesti Vabariigi ning Vene Nõukogude Rahusaatkondade koosolekute kohta” 5.12.1919 on peetud vajalikuks välja tuua, et “koosoleku avas Eesti Saatkonna esimees Jaan Poska kell 10.35 hommikul oma eestikeelses kõnes järgmist tähendades”. Järgneb lühike kõne sisu tutvustus ja siis: “Sellele vastas Leonid Krassin Vene keeles järgmiselt”.

Riigi diplomaatilist suhtlust kujundades võeti kasutusele ka rahvusvaheline diplomaatiline protokoll. Kirjeldades esimest Eesti riigivanema ametlikku külaskäiku välisriiki (Soome) 1922, rõhutatakse, et “mõlemad riigipead pidasid vastastikused kõned muidugi omas keeles”.

Läti presidendi Jānis Čakste Eesti visiiti ettevalmistav diplomaatiline kirjavahetus aastast 1925 peegeldab autori arvates samuti sümboolse kapitali tähtsust. Eesti saadik Lätis Julius Seljamaa kirjutab välisministeeriumile: “Oleks soovitav, et kõned saaksid peetud Riigivanema poolt Eesti ja Läti presidendi poolt Läti keeles ja selle järele kõned Prantsuse keelde ümber tõlgitud”.

Samal ajal külastas Eestit ka Rahvasteliidu peasekretär Sir Eric Drummond. 24.02.1925 antud üldistes korraldustes pidulikuks aktuseks Estonias on kirjas “Läti presidendi vastus (ühes tõlkega) [---] Sir Eric Drummond’i vastus (ühes tõlkega), Dr. Mõtuse kõne (Eesti ja Läti keeles).” Teiste kõnelejate puhul keelt ega tõlget ei märgita. Päevakavad on arhiivis nii eesti, prantsuse kui inglise keeles. Ajalehes Vaba Maa on aga tõlkimist detailselt kirjeldatud:
“Eestlaste kõned on seni Eesti keeli peetud ja neid tarbe korral kas Eesti või Prantsuse keelde tõlgitud, nagu president Tshakste kõne, mis peetud Läti keeli, tõlgiti Eesti keelde.

Sir Eric Drummond peab oma wastukõne Inglise keeli. Soome saadik Dr. R. Holsti kannab Eesti keeli ette ilusa pühenduse [---]. Kõnede rea lõpetab “Estonia” seltsi nimel Dr. Mõttus temperamentlise tervitusega Eesti, Läti ja Prantsuse keeles.”

Sealjuures täpsustatakse, et Läti presidendi poole pöördus ta eesti ja läti keeles ning Sir Drummondi poole eesti ja prantsuse keeles. Riigikogu külastades kõneles president Čakste läti keeles, kõne tõlgiti prantsuse keelde.
Valmistudes 1929. aastal Rootsi kuningas Gustav V võõrustamiseks, teatatakse saadikule Stockholmis: “Nagu teile suusõnal teatatud, ootab Riigivanem kuninga vastukõnet rootsi keeles”.

Arhiivis on külaskäigu eesti- ja prantsuskeelne kava, samuti Riigikogu esimehe kõne prantsuskeelne tekst ilupaberil, nurgal märkus Traduction (tõlge).
Võib oletada, et see kõne jagati kuulajatele tõlgituna kätte ja peeti Riigikogu saalis eesti keeles.

Kindral Laidoneri kohta ütleb talle tõlgiks olnud Elmar Kirotar:
“Neil külastusil rääkis Laidoner parema meelega prantsuse keelt, kuid ta sai ka inglise keelega hakkama. Aga tema sooviks oli läbirääkimistel, et temal oleks mõtlemise aega, kõnelda eesti keelt, kuna mina tõlgiksin tema sõnad inglise keelde. See oli ainult selleks, et tema saaks natuke järele mõelda, mida järgmiseks tuleb ütelda.”

Kirotar jätkab: “Samuti ütles ta oma sõnad kohtumisel Churchilliga alguses eesti keeles, mis ma inglise keelde tõlkisin. Seejärel läksid nii Churchill kui Laidoner mõlemad üle prantsuse keelele.”

Kuid ega tõlgi roll diplomaadile alati meelt mööda ka ei olnud. 1930. aasta sügisel osales välisminister Jaan Lattik Genfis Rahvaste Liidu täiskogul ja Kirotar meenutab, et minister “ei saanud millestki juba keele oskamatusest aru ja ainult segas minulegi komisjoonide tööde jälgimist, sest vaene sekretär pidi ju ohver olema, kes ministri-härrat aitab”.

Kirotar ja Tomingas mainivadki tõlkimist kõige rohkem, kuid nagu eelnevast näitest ilmneb, ollakse enamasti kriitiline: kritiseeritakse puudulikku keeleoskust, vanamoelist keelt ega unustata lisamata, kui keelt üldse ei osatud ning rõhutatakse korduvalt oma head keeleoskust.

Diplomaat Kaarel Robert Pusta juhib tähelepanu ka Jaan Tõnissoni heale saksa keele oskusele, on pisut kriitiline oma nõrga inglise keele osas  ning algusaastatel ka prantsuse keele oskuse osas, ei jäta mainimata oma täielikku vene keele valdamist, vihjega Lermontovi ja Puškini keelele, korralikku poola keelt, kolme kuuga rootsi keele omandamist  ja hispaania keele õpinguid.
Kindral Laidoneri prantsuse keele oskust kritiseerib Gertrude Bell, inglise lingvist, kirjanik ja mõjukas poliitiline ametnik, kes puutus kindraliga kokku Rahvaste Liidu Mosuli komisjonis 1925.

Kuid mälestustest on lugeda ka, et Laidoner oskas prantsuse keelt suurepäraselt ja rääkis seda väga hästi.

Missugused tagajärjed võivad olla, kui tõlge puudub ja seda olukorda kasutatakse poliitilise suunitlusega, ilmneb intsidendist Võnnu mälestusmärgi avamisel 1924, kui Eesti ja Läti suhted ei olnud kõige paremad ning kõik kõned peeti vaid läti keeles. Võnnu lahingust räägiti kui Läti võidust.

Olukorra päästis läti keelt valdav Eesti kindral Põdder, kes siis läti keeles vastukõneks sõna võttis ning valgustas ajaloolisi asjaolusid Eesti vaatepunktist.

Meie diplomaadid olid kokku puutunud ka Rahvasteliidu tõlkidega, kes esindasid kujunevat konverentsitõlgi elukutset. Viit keelt kõnelnud diplomaat Oskar Mamers meenutab:
“Kõige rohkem imetlesin ma [Rahvasteliidu] tõlke. Nende hulgas oli üks keskealine proua, kes võis nagu tukkudes istuda poodiumil Briand’i kahetunnise improviseeritud kõne ajal, tegemata ühtki ülestähendust, et siis üles tõusta ja kõnelda kahe tunni jooksul inglise keeles täpselt sedasama, mida Briand oli ütelnud prantsuse keeles.”

Eesti diplomaatide tegevus tõlkidena ei ole ajaloos midagi erakordset, sest diplomaaditöö, võõrkeeleoskus ja tõlkimine on omavahel lahutamatult seotud.
Suurepärase keeleoskusega oli näiteks diplomaat August Torma, pikaaegne saadik Suurbritannias, sest lisaks prantsuse, leedu ja eesti keelele rääkis ka vene, saksa, inglise, taani, norra, hollandi ja itaalia keelt.

Eesti esimese põlvkonna diplomaat, kaksteist aastat Pariisis saadikuks olnud Pusta mainib kuut keelt, milles luges raamatuid: saksa, vene, prantsuse, poola, rootsi ja inglise.

Keeleoskus on aidanud teha diplomaatilist karjääri, kuid vajadusel on diplomaadil, olenemata oma positsioonist, tulnud olla ka tõlgiks, sest muud lahendust lihtsalt ei olnud.
Rahvusvaheliselt võib tuua mitmeid näiteid, kus diplomaatidest on saanud tõlgid ja tõlgid on jätkanud diplomaatidena.
Ei välisministeeriumi ametnikest ega ka diplomaatidest tõlgid olnud saanud tõlgi erialast ettevalmistust. Nad olid nn juhutõlgid, s.t rohkem või vähem kakskeelsed käepärast olnud keeleoskajad.

Kahe maailmasõja vahelisel perioodil tegid diplomaatilist tõlget vaid tõlkivad diplomaadid (Kirotar, Tomingas, harvem Pusta), sest puudusid diplomaatilised tõlgid.

Juba riikluse kujunemise algul 1919. aasta septembris Venemaaga peetavatel läbirääkimistel kasutati eesti keelt, s.t Eesti Vabariigi riigikeelt koos tõlkega.
Eesti keele kasutamine oli otseselt seotud riigi prestiižiga ning oli selge riigi sümboolse kapitali kasvule suunatud sõnum. Eesti keele kasutamine omakorda eeldas tõlkide kasutamist kogu uuritava perioodi jooksul.

Täna loetuimad
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (10)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (5)
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses (4)
Valesti paigutatud koorem viis auto teelt välja (2)
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema  (7)
JUHTKIRI - Muutmine muutmise pärast
Rahvastikuregister – vajalik igas olukorras  (2)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Arhitekti projekt kui ehitaja piibel
3000 m jooksu võitsid Mairo Mändla ja Eliise Hoogand
Mustjala päevakeskuse arhitektuurikonkursi võitis ideekavand “Öu”
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (3)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (45)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Politsei tabas metallivarga ja purjus mopeedijuhi (3)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (10)
Kommentaarid
Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (24)
Valesti paigutatud koorem viis auto teelt välja (2)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (5)
Kool ja lapsevanemad tahavad Vanalinna kooli remonti esimesel võimalusel (19)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (45)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (10)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema  (7)
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses (4)
Taruvaras kimbutab taas Saaremaa mesinikke (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud