[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 27. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Aastad ja inimesed

Kodunurga laastudest loodusluuleni
Autor: Enda Naaber
Esmaspäev, 13. jaanuar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

21. märtsil 1966. aastal olin Tartus külas kirjanik Aira Kaalul. Olin talle mõni aeg tagasi saatnud oma käsikirja” Mõtteteri külviks”. Ja nüüd me vestlesime sellest pisut.

“Juba teie käsikirja pealkiri tekitab huvi. Ja ma pean ütlema, et selles on omajagu elutarkust, ainult teile omast mõttesügavust. On üks “aga”... Püüdke panna sellesse käsikirja rohkem just saaremaalikkust. Näeksin teid debüteerimas ehtsa saaremaalikkusega.”

“Minus on vist Muhumaad rohkem!” otsustasin mainida.
“Seda küll. Tooge siis see saar endaga kaasa!”
“Kui ma räägin luikedest; kui ma räägin põlispuudest, siis olen ikka kodukootult saare pinnal...” julgesin väita.

Aira Kaal jäi mõtteisse. Ja lisas siis:” Jah, te olete vist põlispuudega hingesugulane nagu ma käsikirjast välja loen ja see on ka suur pluss teie tulevases raamatus. Kuid praegu ei soovita seda veel avaldada. Laske tal laagerduda, see tähendab, lisage juurde uusi mõtteid.”
Olin kirjanikule tänulik ja lahkusin.  Tartu Kirjanike majas, kus ööbisin, lugesin veel kord käsikirja.

“Muusa on vana, kuid mitte väeti.”
“Lendsabade jaoks on vaja tormi!”
“Luiteliivadest laulab rand, südames mere lähedane kohin.”

II
Järgmisel aastal vahetasin Aira Kaaluga paar kirja. Aga ma mõtlen nüüdki, et tutvus oli juba rohkem kui mõned kohtumised ja kaks kirja. Ma lausa neelasin tema raamatut “Kodunurga laastud” I osa.

“Läbipaistvas õhus kostab tikalinnu rahulik, kõlav hääl. Eile oli siin palju pääsukesi, täna mitte ühte...

Isegi kajakate kisa pole kuulda. Ja ometi armastavad need lärmakad linnud väinaäärsete põldude kohal lennata. Ka kiivitajad oma laiade tiivalöökidega on mulle siinkohal harilikult juba valjusti hädaldades vastu tulnud. Aga täna on nad kõik mujale triivinud. Taevalik rahu. Isegi rohkem kui taevalik, see on maine, küllastunud, peaaegu meelas rahu...

Mida see vaikus küll ennustab? Oleme tuultega niivõrd harjunud, et tänane ilm meis paratamatult umbusku äratab.”
... Ja 7. aprillil 1967. aastal olen talle kirjutanud ühe vähestest kirjadest: “Tervitusi Saaremaalt!
Rääkisin täna Tartuga. Sain sellest nagu tõuke, et veel sealkandiga juttu ajada. Nii ma siis kirjutangi teile. Tulen ise varsti küll Tartusse, aga...
Vahepeal on tulnud kevad. Tasapisi peab jälle “ümber kehastuma”. Tõmbad selga kerge mantli, kuid raskema töökoorma. Nokin (kui nii võib ütelda) ühe nihilistliku asja  kallal. Lubasin seda Käärile ( Kalju Kääri, Kirjanike Maja sekretär- toim. E.N.) näidata. Ajalehetööd on muidugi kõige rohkem. Kuu keskel sõidan vist Vilsandi saarele lindude juurde komandeeringusse. Koguni paariks-kolmeks päevaks.

Kangesti jah tahaks jälle suurele maale ka reisida. Kui jõuan , käin kord Tallinnas ära. Tahan näha “Armast luiskajat” ja ühel pühapäeva hommikul minna Võidu väljaku ääres asuvasse kirikusse orelimuusikat kuulama. Ja rändlinnu rahutus on jälle kallale tulnud - minna, minna... kaugele maailma. Selleks kaugeks saab esialgu vist Simferoopol-Sevastoopol. Tõsisemat matka tahan teha sügisel.
Nii ma elan - pisut tegelikkust, pisut unistusi ning loomulikult pisut möödunut. Võibolla on kõige suurem osa sellel “pisut tulevikku”. Eks viimasega vist peagi tasakaalustama rõõmude-murede kaalukausid. Kas pole nii?
Tervitades Enda Naaber”.

Kuu aega hiljem vastas Aira Kaal mu kirjale:
“Tere, Enda Naaber!
Käisin jälle Saaremaal, kodukandis, sest seal tunnetan alati tõelist kevadet. Ja see tuleneb merest ning luikedest Väiksel väinal.
Muidugi käin ma ikka ka Kirjanike Majas kohviõhtutel, kus alati on midagi huvitavat ja kohtun paljude kolleegidega. Hea on vaadata, kui tuleb Aleksander Suuman oma kauni naise Bibiga. Jah, aga Alliksaart meie keskel enam pole. Mulle sümpatiseeris ta oma tõemeele ja rahutute otsingutega. Ta oli väga hea Sergei Jessenini tõlkija. Teda peetakse ka resigneerunud luule esindajaks. Nii palju kui on lugejaid, nii palju ka arvamusi... Mulle Alliksaare luule meeldib väga, selles on kohati tänu oma mõtte alliteratsioonile ja assonantsile nagu midagi folklooritaolistki.

... Kuna mu viimane sõit oli 1964. aastal ja viis mind Armeeniasse, siis oleks nagu jälle aeg ka maailma vaadata, mõistatada ja hinnata. Aga ma pole selles kindel, kas olen vaimult valmis kuskile kaugele minema.
Aeg voolab ja meie liigume koos sellega. Elu, mis meile antud, saab ajalooks. See tähendab -- aja looks, millega väärtustatakse tõde meie elust.
Kirjutan praegu palju luulet. Esialgu kannab käsikiri pealkirja “Üks tigu ilma majata.”

No nõndaks. Soovin teile ehedat sulge, sügavaid mõtisklusi elu üle ja kauneid jalgsiradu saartel!
Teie Aira Kaal.”

III
Lugesin hiljuti Kaalu mereluulet. See on see, mille kohta Vaarandi kunagi mulle ütles: “Airal on väga head loodusluulet...”

Väike raamatuke “Hetked merega”( 1976)  inspireeris mind looma kirjanikule pühendusluuletuse “Aja lugu... aja tõde”.

On ajal tõesti oma lugu
ning mõtisklusi jagub.
Me saarerahva ärksaim sugu
veel ajab künnivagu.

Te sellel põllul külvand kaua
ja leidnud oma laastud.
On elus unistusi nagu rauast
ka siis, kui vahel paastud.

On mereluule nagu püha
te loomelaadis kingiks.
Tas vaikusi, 
tas kaunist müha,
mis kasvab koduringiks.

Ja Väikse väina särav hõbe
on luules nagu lootus.
Teist rütmi pole, aja tõde
on ikka kodukootud.

Täna loetuimad
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (5)
Ave Kirppis otsib uut omanikku
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses (3)
Valesti paigutatud koorem viis auto teelt välja
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema  (4)
JUHTKIRI - Muutmine muutmise pärast
Rahvastikuregister – vajalik igas olukorras  (2)
Lugeja küsib, jurist vastab
Arhitekti projekt kui ehitaja piibel
3000 m jooksu võitsid Mairo Mändla ja Eliise Hoogand
Mustjala päevakeskuse arhitektuurikonkursi võitis ideekavand “Öu”
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (3)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (42)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Politsei tabas metallivarga ja purjus mopeedijuhi (3)
UUS! Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (20)
Kommentaarid
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (5)
Kool ja lapsevanemad tahavad Vanalinna kooli remonti esimesel võimalusel (18)
Taruvaras kimbutab taas Saaremaa mesinikke (6)
UUS! Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (20)
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema  (4)
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses (3)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (42)
Rahvastikuregister – vajalik igas olukorras  (2)
UUS! Tanklat röövida üritanud naistele pikk tingimisi vangistus (13)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud