[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 30. november 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Aastad ja inimesed

70 aastat mittekoosseisulise korrespondendina (1)
Autor: Eimar Kipper
Esmaspäev, 06. jaanuar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Vestleme Järvakandis tuntud ühiskonnategelase Einvald Nõulikuga, kes on jõudnud juba 91. eluaastasse, kuid mitte see pole põhjuseks temaga juttu ajada.

Ütle, Einvald, millal, kus ja miks andsid Sa oma nimetissõrme ajalehekuradile?
See toimus tõepoolest  70 aastat tagasi. 1948. aasta kevadel lõpetasin Tallinna merekooli nr 3 ning mind suunati suurele  kaubaaurikule Višera, mis varustas kivisöega Tallinna, Kroonlinna, Leningradi, harva ka Viiburi ja Porkkala sadamat. Olin laevas ainuke eestlane. Saaremaa rannaküla poisina saatsin kadedate pilkudega Sõrve ja Vilsandi vahelisel lõigul horisondi taha kaduvate aurikute tumedaid suitsupahvakuid. Kõik, mis seni nägemata ja uudne, avaldas sügavat muljet. Esimene merereis üle Läänemere, 60 miili piki Oderi jõge kuni Stettini linna kauba- ja söesadamani. Jõe läänepoolsema kalda lähedal uputatud laevade veest väljaulatuvad korstnad ja mastid, mõnel suuremal ka ülemised tekiehitised. Huvitav, et neid seal nii palju oli! Kauba- ja söesadama kõrval turritasid jõeveest välja purustatud sillakaared, samas ajutine betoonsild üle jõe, kus endise uhke sadamalinna Stettini silmapiirini ulatuvad varemed. Teravalt sööbis mällu pilt põlenud kirikust, mille tahmunud tornis näitas seisma jäänud kell pool kuus – linna lõpliku varemeteks muutumise aega. Või miljonitelinna Leningradi peatänaval Nevski Prospektil esinduslike hoonete varemed ning põlenud kaubamajade kinni taotud akendega aknaavad. Vaskratsanik seisis endiselt maskeerimiskastis ning Peeter Pauli kiriku kuldset torninõela kattis veel inetu kaitsevärvi kiht.

Miks ma sellest kõigest nii pikalt räägin? Laeva üksikkajutis vabal ajal üksi mõtiskledes tekkis mõte neid elamusi ka teistega jagada. Algul ilmusid ajalehes minu lühisõnumid, mis kogemusi kogudes aina pikenesid kiiresti üksteisele järgnevate uute sündmuste kirjeldamisega. Novembris 1949 vormistati mind Tallinnas Õhtulehe mittekoosseisuliseks korrespondendiks ja olen seda 70aastat tänaseni.

Sinuga tutvusin 60 aastat tagasi!
1959. aasta suvel tulin koos perega Järvakanti elama ja töötama. Kuulusime Vändra rajooni alla. Hakkasin kohe rajoonilehele Sotsialismi Võit kaastöid tegema, kirjutades järvakandilaste elust tööl, kodus, puhkehetkedel. Järvakandis tegutsesid siis kaks aktiivset kirjasaatjat, Eimar Kipper ja Vaike Jaansalu, kellest viimane on meie hulgast juba ammu lahkunud. Sind, Eimar Kipperit, peeti siis huvitava ja lugejaid köitva avanguga noorkirjanikuks, kes peale arvukate lõhisõnumite avaldas Noorte Hääles joonealusena vapustava loo oma perekonna küüditamisest Sõrvest ja traagilisest elust Saksamaal.

Teatavasti oled Sa, Einvald, peaaegu kõiki ajakirjanduse žanre edukalt viljelenud. Millised olid Sinu lemmikteemad?
Kodu-uurimine ja ajalugu. Esimese pikema joonealuse kirjutasid Kaukaasia tervisevetest, muistsetest koobaselamutest mägedes ning loomulikult ka sealsest kahepealisest iludusest Elbrusest. Kohe peale Eesti taasiseseisvumist avas toimetaja minu artiklitele läbi paljude numbrite järgneva rubriigi “Pikk ja raske tee Eesti iseseisvumiseni”. Juhuse tahtel sain uskumatu teate, et Seli sanatooriumis puhkab vahetult oma sajanda sünnipäeva eel elusa ja tervena Eesti Vabadussõja rindefotograaf Taavet Poska. Saime temaga kiiresti tuttavaks, külastasin teda ligemale nädala ning sain paarsada lehekülge märkmeid otse originaalallikast, Sirvisime 1938. aastal ilmud kaheteistköitelist “Vabadussõja ajalugu”. Ta tundis seal ära 48 tema poolt pildistatud fotot, nagu soomusauto Vanapagan, soomusrong Kapten Irv, vene kullakoormad teel Eesti Panka ja palju teisi. Kirjeldas, kuidas ta Vabadussõjast kogutud esemetest ja dokumentidest Eesti Vabadussõja Muuseumi asutas, selle eest koos kahe kaastöölisega kümneks aastaks Siberisse küüditati ning tema nähes purustati üle tuhande fotoplaadi. Üllatusmaterjaliks oli hiljuti Soomest Tartu ülikooli raamatukokku saadetud infoleht täiendavate andmetega Jüri Vilmsi hukkamise kohta. Algul joonealusena ilmunud kirjutis uurimuspealkirjaga “Lugu professorist”.

Millised autasusid oled ajakirjanduspõllult noppinud?
Eesti Kultuurkapitali rahalise preemia ning Raplamaa Hõbedase Vapimärgi, Olen Eesti Rahva Muuseumi teeneline ja aukorrespondent.

Millistele Eestis ilmuvatele ajalehtedele pole Sa kaastöid teinud?
Väga vähestele.

Sa pole juba mitu aastat kirjutanud. Miks?
Neli aastat tagasi sain mõlema silma raskekujulise põletiku. Poolteist aastat uuringuid, ravi ja mõlema silma operatsioon, kuid tulemusteta. Diagnoositi vanadusest nõrgenenud silmade üle pingutus. Mina enam kunagi lugema ja kirjutama ei hakka. Kui tekkis lausa taltsutamatu soov pastaka järele, kirjutasin pimesi, teksti  nägemata, joonlaua abil vältisin kurjaridade ristumisi. Seda kinnitavad ka viimase paari aasta jooksul ajalehes Meie Maa ilmunud kirjutised. Rohkemaks pole ma enam suuteline, kuigi mõtteid ja teemasid on küllaga.

Täna loetuimad
Kuus saarlast Eesti mõjukate edetabelis (6)
Kraavile esitatud kahtlustus on seotud Saaremaa Laevakompaniiga (13)
Maailma popkultuuri pärl Kuressaares müügil (7)
Lisandus üks nakatunu (7)
Saaremaal hunti lasta ei tohi (4)
Valla elanikud saavad tasuta üle anda haljastusjäätmeid (2)
Ühe kindrali ja kindralstaabi elu Saaremaal. Sügis 1944 (1)
Pille Pürg „Kutse juubeliks!“ (3)
Laste vaktsineerimine Saaremaal väheneb (7)
Selver seljatas jälle Saaremaa (8)
Mõtteid ühe kohalolija peas
Raahel Ränk Hea Eeskuju finaalis
FC Kuressaaret ootavad ees üleminekumängud Maarduga
JUHTKIRI - Terve ühiskond on rikas kogukond (10)
Kiirmales juhib Rain Kilumets (1)
Nädala loetavuse top 5
Kuus saarlast Eesti mõjukate edetabelis (6)
Kraavile esitatud kahtlustus on seotud Saaremaa Laevakompaniiga (13)
Maailma popkultuuri pärl Kuressaares müügil (7)
Lisandus üks nakatunu (7)
Saaremaal hunti lasta ei tohi (4)
Kommentaarid
Lisandus üks nakatunu (7)
JUHTKIRI - Terve ühiskond on rikas kogukond (10)
Maailma popkultuuri pärl Kuressaares müügil (7)
Hille Hansole välisministeeriumi tänukiri (5)
Laste vaktsineerimine Saaremaal väheneb (7)
Selver seljatas jälle Saaremaa (8)
Kuus saarlast Eesti mõjukate edetabelis (6)
Ühe kindrali ja kindralstaabi elu Saaremaal. Sügis 1944 (1)
Saaremaal hunti lasta ei tohi (4)
Kraavile esitatud kahtlustus on seotud Saaremaa Laevakompaniiga (13)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud