Autor:
Toomas KuterEsmaspäev, 09. detsember 2019.
Loe kommentaare |
KommenteeriProduktiivne ja alati üllatada suutev Saaremaa kirjanik-kunstnik Enda Naaber Nipsust on üllitanud oma järjekordse kogumiku, mis sedakorda kannab pealkirja „Valguse ja varjude aeg” ning on tituleeritud alapealkirjaga „Mõtisklusi V”. Enda Naaberi siiras, mõttetihe ning samas inimlikult lihtne looming kingib lugejale alati midagi positiivset, pakkudes samas helget äratundmisrõõmu. Siinkohal pole erandiks ka kogumik „Valguse ja varjude aeg”.
Peab ütlema, et autor on läbi teinud märkimisväärse loomingulise murrangu ning tema lihtne luule on selles kogumikus võtnud enam filosoofilise ning alltekste pakkuva ilmingu, mis iseenesest on äärmiselt huvitav. Aforismide salamaailm on Enda Naaberile alati lähedane olnud.
Nüüd on sellele lisandunud killuke müstikat ning igavikulisust, mis tekstid huvitavateks, mitmetahulisteks ning mitmeti mõistetavateks teeb. Üks on kindel, Enda Naaberi aforismid on elujaatavad, helged, inimesse uskuvad ning lootusega tulevikku vaatavad.
Kui autor räägib valgusest, asetab ta samavõrd olulisele kohale ka varju, sest pole olemas valgust varjudeta või varje valguseta.
Need mõisted täiendavad teineteist, moodustades ühtse duaalse terviku, mis teineteiseta eksisteerida ei saa. Autor hindab varju ning soovitab lugejalgi varjumaailma süüvida, et sellest selgust saada.
Enda Naaberi kirjanduslikele visioonidele ning aforismidele on iseloomulik ilus ja loomulik eesti keele kasutus. Tema mõtted on arusaadavalt formuleeritud ka siis, kui nad eneses sügavat allteksti peidavad.
Looming on autori jaoks püha, nagu on pühad ka inimesed ning nende tunded.
Kui puuduks filosoofiline mõttevall, võiks Naaberi loomingut võrrelda selge lapsemeelse allikaga.
Filosoofia, sügav maailmatunnetus, aga ka kohatine mure ja kurbus maailma tuleviku üle teeb selle allika hoopis mitmetahulisemaks ning keerulisemaks.
Autor suudab oma sõnadega lugeja mõtlema panna. Tema mõtteterad on lihtsad, samas tundeküllased. Siinkohal mõned näited:
„Pikk on tee
Südameni.
Pikim aga tagasitee.”
„Sõnatus pole alati
vaikimine.
On hääli, mida ei kuule,
kuid näed.
On hääli, mida ei näe,
aga tunned.”
„Kui sa kiirustad teele, ehi ennast.
Ilu on teejuht.”
Kirjanikult on küsitud, millist žanri ta eelistab? Ja ta on vastanud: lühižanre, nagu etüüd, haiku, aforism. Ning on seda tõestanud oma loominguga.
Veel teame, et siin on ta suureks eeskujuks india klassik Rabindranath Tagore, kelle loomingut on ta tundma õppinud Stella Noa suurepäraste tõlgete kaudu, nagu “Ekslevad linnud” jt.
Enda on veel öelnud: aeg on kallis. Lühidalt tuleb ja saab öelda palju. Ja seda ongi ta suutnud.
“Mis on valge paberilehe saladus?
Ta annab kodu mõtisklustele.
Rõõmsalt ja ausalt.”
“Allikad on maastiku silmad.
Ära aja puru silma!”
“Mu eluluulel on Muhu juured.
Õisi kannan Kuressaares.”
Nendes on infot, elutarkust, emotsioone. Aga kõige selleta oleks looming kuivik. Täisverelist elu peab ju kirjanik edasi andma. Seda kõike, mis on usutav, ehtne ja loominguline. Nii sünnibki loomingu ehtsus, mis annab lugejale tarkust ning elujõudu. Aga see on autori üks eesmärkidest loomuliku elu kujutamisel.
Need on vaid mõned näited Enda Naaberi mitmepalgelistest mõttekildudest, mis sedakorda on eriti sügavakoelised ja emotsioone tekitavad.
Võiks öelda, et „Valguse ja varjude aeg” on kui väikene õpik ning teejuht filosoofia, maailmatunnetuse ja mõistmise sügavasse maailma.
Raamatut ilmestab Tiina Linno foto ning kogumik on trükitud ning kujundatud G. Trükk OÜ poolt.