[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 14. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Aastad ja inimesed

Mida on õpetanud Tartu ülikool? (1)
Autor: Peeter Olesk
Esmaspäev, 28. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Pealiskaudse mulje järgi mõjus Juhan Peegel väga sihikindla inimesena, inimesena, kes teadis täpselt, mida ta tahab. Näis, nagu oleksid tema otsused valikute lävel sündinud kiiresti ja nagu ta poleks seejuures kulutanud suurt jõudu variantide läbimängimiseks niimoodi, kuidas seda tehakse males.

Mulje oli petlik. Otsus minna Türnalt Kirde-Saaremaa üksiktalust Kuressaarde Kesk-Lõuna Saaremaal gümnaasiumiharidust nõutama kujunes kindlasti pikaldasemalt kui kestis tollane lõunavahe. Probleemiks polnud ju ainult õppemaks. Peamine probleem seisnes kaugemas tulevikus.

Keskharidus – selle omandamiseks ei pidanud enne Teist maailmasõda lõpetama ilmtingimata just iseseisvat gümnaasiumi, piisas ka gümnaasiumist kui astmest koolis, mille programm lubas säärast astet läbida – käes, ei olnud ülikooliharidus omakorda sugugi igas peres enesestmõistetav, sest vajadus teenida leiba oli kaugelt suurem kui võimalus saada diplomijärgset töökohta.

Diplom andis silmaringi, kindlapalgalise ja pikemaaegse töökoha andis vedamine. Juhan Peeglil oleks vedanud siis, kui ta stuudiumi järel saanuks püsiva õpetajakoha tema poolt valitud erialal (eesti keel ja eesti ning maailmakirjandus), millele maakoolides võis lisanduda suvaline õppeaine juhul, kui korraline õpetaja näiteks matemaatikas või võimlemises oleks puudunud. Magistrikraad töökohta ülikoolis poleks kindlustanud, doktorikraad ei taganud tollal professorikohta.

 Muidugi ei sõitnud Juhan Peegel Türnalt Tartusse ekskursioonile, ent ta sõitis siiski tundmatusse. Sellal kulus niisuguse sõidu lähtekohale jõudmiseks Muhu Sundist Emajõe Ateena kallastele koos mitme hobuse vahetamisega kõige vähem ligi pool töönädalat, millele tuleb lisada paar päeva enese sisseseadmiseks. Samas algas Juhan Peegli sõit akadeemilistel avarustel võidu rahvusvahelise poliitika ja puhkeva sõjaga. Mitte ükski ilus plaan ei täitunud.

Juhan Peegel polnud küll juures, kui Tartu erakliiniku juhataja Rudolf Bernakoff (1885-1959) Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmete keskel Molotov-Ribbentropi paktist ilma selle salaprotokollita teada saades ütles 1939, et see on Eesti lõpp, kuid küllap oli ta pannud tähele, et professor Gustav Suits valis oma poliitilise publitsistika üheks varjunimeks inglise-eestikeelse sõna “wait”, mis tähendas mitut asja korraga, kaasa arvatud “oota”, “ole vagusi”ja “püsi neutraalsena”.

Juhtnööriks vaevalt alustanud üliõpilasele kõik loomuvastased soovitused!
 Igatahes nõudsid Juhan Peegli osaks saanud ülesanded 1950. aastate esimesel poolel julgust ning uskumist oma vastupidavusse seda enam, et need ülesanded olid täiesti erinevad ja teineteisest otsatult kaugel. Ühelt poolt ajakirjanike õpetamine ühtaegu nii erialas kui ka kutses, teiselt poolt eesti vanade rahvalaulude keele morfoloogia, üldsegi mitte päevakajaline valdkond. Ajakirjandusse Juhan Peegel ei põgenenud, meie rahvaluulekogudesse küll. Olukorda tagantjärele hinnates ei arva ma, et tegemist olnuks õnneliku juhusega.

Enamik Juhan Peegli aegseid õppejõude, osa ta põlvkonnakaaslasi, nagu ka mitmed temast nooremad üliõpilased olidki mitme eriala inimesed, kelle jaoks akadeemiline käiguvabadus ehk vaimne manööverdamisvõime oli kui mitte kodust saadud või leivateenistuses karastatud, siis ülikoolis omandatud. Vanim Juhan Peegli õpetajaist oli akadeemik Johannes Voldemar Veski (1873-1968), noorim dotsent Pauline Palmeos (1911-1990). Veski oli praktiline entsüklopedist, Paula Palmeos umbes 6-keelne filoloog. Mitme eriala (folkloristika, musikoloogia, etnoloogia, arhiivindus) universaal oli hilisem professor Herbert Tampere (1909-1975), ent folkloristikas oli universaal ka Juhan Peegli vanem kolleeg Richard Viidalepp (1904-1986).

Mõnevõrra võidi entsüklopeedilist universaalsust õpetada ka aineti, kuid minu meelest sai ses suhtes määravaks siiski õppejõu-poolne suhtumine mistahes teadusliku probleemi sisusse, kolleegidesse ja ülikooli kui akadeemilise nõudlikkuse tippu. Siit ka Juhan Peegli vaikne hoiak vaadata ülikooli ikka alt üles, mitte lihtsalt kui üht õppeasutust teiste hulgas.

 Miks ma seda siin eraldi esile tõstan? Seepärast, et eestikeelse Tartu ülikooli sajanda sünniaastapäeva eel kirjutatakse väga palju kõrghariduse ja teaduse rahastamisest kui nn fiskaalpoliitilisest probleemist … ning mõtlemapanevalt harva ülikoolist kui seesmiselt seotud tervikust. Ka Juhan Peegel sai oma kolleegid ülikoolist, aga oma sõbrad leidis ta ennekõike Saaremaalt ja sõjast.

Siinkirjutajal läks hoopis teisiti. Mina sain oma sõbrad põhikoolist, gümnaasiumist, ülikoolist, Eesti Kirjandusmuuseumist, poliitikast (sealhulgas ka rahvusvahelisest), rahvusliku julgeoleku korraldamisest ja kui Tartu Ülikooli Kliinikumi patsient. Võin midagi häbenemata väita, et kui ma tõepoolest tunnen inimesi ja asju ka väljaspool kirjandusteadust, siis suuresti tänu nendele sõpradele, kellel on hoopiski muud huvid kui kirjanduse uurimine.

Õppimine Tartu ülikoolis on niisuguse sõpruse kvintessentsi ehk tuuma üks kihistusi, arusaadav neilegi, kes on õppinud mujal ja teistes keeltes. Selle tunneb ära juba kaugelt ega olegi tarvis diplomit ette näidata. Diplom näitab stuudiumi lõpetamise aega, maailmapildi avarust ja sügavust näitab aga just suhtumine ainesse koos oskusega muuta vaatekohta. Seda ei õpetata ametlikult kinnitatud programmi järgi; seda õpetab eeskuju nii kateedri sees kui ka sealt väljas. Paul Ariste näiteks õpetas akadeemilist kultuuri väga palju kohvikus, kuid tegi seda ka kodus ja võis teha isegi surnuaial. Jaak Põldmäe (1942-1979) tegi sedasama oma viimase kodu esikus.

Professor Villem Alttoa (1898-1975) aga õpetas oma “lemmikainet” ruumist üldse sõltumatult, nimelt ajakasutust. Kui eespool oli põhjust nimetada dotsent Paula Palmeost, siis ajakasutus oli õigupoolest esimene asi, mille kiiret äraõppimist ta meilt vististi juba teisel soome keele tunnil eeldas – ehkki see polnud ainega kõige vähematki seotud.

 Võrreldes täiskasvanu-elu normaalse kestvusega (umbes pool sajandit) on ülikooli-stuudium tegelikult väga lühike aeg. Märksa lühem kui jõudmine arusaamiseni akadeemilise aine sisust ja ulatusest. Kui kirurgist öeldakse, et kõige paremad aastad lõikuste tegemiseks jäävad 45.-55. eluaasta vahele, siis filoloog oma parimais aastais näikse olevat vanem.

Selline lähenemine probleemile, mille sisuks on vaimne jätkusuutlikkus, on üks võimalikke vaateviise. On ka teine. See avaldub küsimuses, millal külastas õpetlast või õppejõudu viimati uus mõte. On juba loomuldasa traagiline, kui too “millal” juhtus mitukümmend aastat tagasi. Pisut vähendab toda traagikat õpilaste arv.

Miks ei pane meist enamikku mõtlema tõsiasi, et väga vähestel Eesti poliitikutest on oma õpilased? On asendusliikmed ja kohusetäitjad ning erakonnakaaslased või äripartnerid, mitte aga äraostmatult samu põhimõtteid kaitsvad – või koguni loovad – ideejagajad. Ma ei pea silmas mõtlemise ühetaolisust ega intellektuaalset samasihilisust meeskondlikul kujul. Ei, ma mõtlen poliitiliste arusaamade sarnasust.

 Õige küll, niisugusel juhul võib tekkida pingeline hetk, mille vältel õpilane lööb ennast õpetajast iseseisvaks ja hakkab elama oma elu. Selline hetk võib olla valus, kuid minu meelest on ta paratamatu. Kuni me seda valu kardame, seni ongi meil pingid lühikesed. Praegune aeg tõestab seda iga päev.

 23. X 2019 Tähtvere mõisas

Täna loetuimad
Maakonna koolid parandasid oma kohta (1)
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (24)
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada (1)
Meil on Kuningas, halastav ja armuline (5)
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid (8)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed (1)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (4)
Sõna uuristab kivi (6)
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust (2)
Tuleviku Kompassi külastas ligi 900 inimest
Saaremaa toidufestival meenutab ja tänab
JUHTKIRI - Jälle teemaks prügi
Oleme kõik tööriistad Jumala käes (1)
Sõna on eriliste kultuuride kasvatajal
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (7)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (33)
Saaremaa politseinikud pälvisid tunnustusi  (1)
Kommentaarid
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (24)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (4)
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust (2)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (13)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (33)
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid (8)
Sõna uuristab kivi (6)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed (1)
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud