[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 30. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Aastad ja inimesed

Nanomaailm ja haridus
Autor: Peeter Olesk
Esmaspäev, 07. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Pole juhtunud märkama, et eesti ühiskeeles oleks seesugust sõna juba kasutatud. “Ühiskeel” on keel, mida oskavad kuni mõistmiseni ilma tõlgita enam-vähem kõik vastava rahva kooliharidust saanud liikmed.

Sõna “kooli” võib panna seejuures ka sulgudesse, sest ühiskeelt võib õppida ka perekonnas, tänaval ja võõrsilgi. Rahvuskeel kui riigikeel seatakse paika seadustega. Niisiis on ta õiguslikult määratletud, iseasi, kui õiguslikult ta kehtib näiteks importkaupadele lisatud asjaajamispaberites ja tarvitamisjuhendites.

Eestis valitsevad ses suhtes kahjuks Metsiku Lääne kombed. Hiljuti sain ma Maksu- ja Tolliametilt eestikeelse tähitud kirja, millele ma oma emakeeles ka vastasin. Totral kombel vastas MTA mulle selle kirja peale inglis- ja venekeelse kirjaga, mille tekst oli mõlemas keeles üks ja seesama võrreldes eestigi keelega. Mulle saadeti see kiri, nagu ma ei olekski eestlane, vaid hoopiski “ühiskeelne” turist, kes tönkab mõnda suurt keelt paremini kui oma rahva riigikeelt!

 Tähelepanelik lugeja pani muidugi tähele, et “ühiskeel”viimases lauses tähendab midagi muud kui seesama sõna eeloleva lõigu esimeses lauses. Seal on “ühiskeel”riigikeel rahvapärasel kujul, normivabam nii sõnavaras kui ka grammatikas. Turisti ühiskeelsus on veelgi vabam keelelise suhtlemise vorm.

Õieti on ta mitmekeelne lingvistilise süsteem, mille eest hinnet “viis” ei panda, aga hinde “kolm” võib siiski välja teenida. Peaasi, et äri läheb ja suhted ei pöörduks sõjakaiks. Käesoleval juhul tundus see ühiskeele-asjade puudutamine olevat vajalik mitte küll ärilistel põhjusel, vaid hoopiski seepärast, et jällegi kirjutatakse nii palju eesti keelest ning igasugustest haridustehnoloogiatest, küsimata üldse, mitmekihiline eesti keel tänapäeval on ja millistesse mõõtkavadesse meie keel mahtuda võib.

Ärme võta mõõtkava aluseks millimeeterpaberi ruudukese üht külge, ka mitte nihkkaliibri täpsust (0, 05 mm). Olgu selliseks aluseks 1 nanomeeter ehk 1 korda 10 astmes -6 millimeetrit ehk 1 miljardik meetrit. Kui “meeter” on niisugune oskussõna, mis on juba üldkeelne ja mille füüsikalist definitsiooni tulebki oodata tõepoolest alles asjatundjalt, siis “nanomeeter” üldkeelseks pole veel saanud ja säärased sõnad nagu “nanotehnoloogia” või ka “molekulaarne nanotehnoloogia” ja “nanoteadus” ei ütle sellekohastesse teatmeteostesse vaatamata suurt midagi.

 Seda enam oligi üllatav lugeda ühest ingliskeelsest intervjuust, et Iraani Islamivabariigis õpetatakse nanotehnoloogilist mõtlemist ja käitumist juba meie mõistes põhikoolis.

Tekkis tahtmine saada teada, kuidas see on sealkandis korraldatud, kuid … näe eelnevalt vaeva ja õpi ära farsi ehk pärsia keelele kohandatud araabia tähestik! Tõsi, farsi keelt saab panna kirja ka ladina tähestikus, ent nii pääseb jälile küll farsi keele hääldusele, mitte aga sõnade tähendusele. Kujutlegem ikkagi jonnakalt, et meil on kasutada informatsiooni maailma mõnedest asjadest mahus 1 kuupnanomeeter. Mitte imetilluke gloobus või “üheköiteline” üldentsüklopeedia, vaid palja silmaga nähtamatu, kuid siiski arusaadavalt mõõdetav täpikesekene sellest, mida eestlane peaks teadma Iraani kui riigi ja Pärsia kui Kesk-Ida või ka Ees-Aasia ühe piirkonna kohta.

 Muutsin oma ülesannet veelgi lihtsamaks, püüdes suruda ühe mõttelise kuupnanomeetri sisse kõik vajaliku ning olulise meieaegse Iraani teaduse kohta. Mõneti oli seda lihtsam teha kui lugeda üksnes saksakeelseid uurimusi, sest internetis ringleb mitu ingliskeelset “ajalehte” ja uudisteportaali, mille sisu refereeritakse eestikeelses meedias kolm päeva hiljem kui nad on avaldatud originaalis. Eestis korratakse aina, et Iraani Islamivabariigi suhtes kehtivad rahvusvahelised sanktsioonid selleks, et Itaan ei toodaks (ei rikastaks) uraani kujul, mida saab kasutada tuumarelvaks. Seda võib teha mitmel viisil, millest kõige tuntum on tsentrifuugimine.

Järelikult peavad Iraanil olema vastav aparaaditööstus, uraani rikastuskeskused, asjatundjad, nende koolitamine ning uurimistöö. Muide on tuumaenergeetika ehk nn rahuotstarbeline aatom, tuumafüüsika ja aatomipommiasjandus täiesti erinevad valdkonnad; Iraanivastased sanktsioonid puudutavad just viimast, mitte aga absoluutselt kõike. Ka ei toimi nood sanktsioonid ise nii Iraani sees ega ümber tema kaugeltki mitte üheväärselt, sest esiteks ei paigutu vastavad rikastuskeskused Iraani territooriumil sugugi ühtlaselt ja teiseks on pommiajandus sanktsioneerivates riikides kõikjal erisugune.

Rääkimata juba asjaosaliste riikide energeetilisest bilansist ning Iraani muudest reaalteaduslikest tegevusvaldkondadest, sealhulgas ka nanotehnoloogiast ja materjaliteadusest. Mis peitub Iraanis nende sõnade taga, seda tuleb vaadata mitte-vikipeediliste märksõnade alt ja peamiselt inglise keele vahendusel.

 Arusaadavalt ei ole see, millest olen ülemal kirjutanud, kellegi “nanopeedia” ega selle eskiis või süstemaatiline konspekt. Viited ja registrid puuduvad ega ole siin ka soovitusi põhjalikumaks lugemiseks teistest allikatest.

Need on vajalikud kasvõi seepärast, et tuumariigiks on ka Iraani idanaaber Pakistani Islamivabariik, mis edendab nanotehnoloogiat ennaktempos samuti materjaliteaduses, eeskätt anorgaaniliste ühendite vallas. Islamimaailm tuumastub ega lepi sugugi ainult keemiaga nafta ja maagaasi alusel. Eesti tuleviku seisukohast on seega väga põhimõtteline, kuidas käitub Hiina ja Euroopa vahel islamistlik Euraasia, millel ei jätku veeressurssi, aga mis saab maailma mõjutada fossiilse kütuse ja tuumaressursiga.

 Märksõnadest üksi on vähe. On vaja ka nendega opereerimise oskusi, näiteks võtteid selle kohta, kuidas suruda kõik detailne, mis puudutab Iraani Islamivabariiki, kokku üheks sõnaks ja samas avada see ainus sõnakene võimalikult põhjalikult. Niisugustest oskustest ja võtetest võib olla palju kasu näiteks siis, kui meid peaks huvitama Aasia riikide kliimapoliitika.

Täna loetuimad
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata
Ruhnu on hädas autode arvu suurenemisega
Vandaalid laamendasid ja virutasid jooksu lipu
Olerex paigaldab Kuressaare tankla katusele päikesepaneelid
Leisi Noored soovib Melsase majas avada noortekeskuse
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (3)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (17)
Saun läks ehitusveast põlema (10)
Kommentaarid
Saun läks ehitusveast põlema (10)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (63)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (16)
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi (10)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (26)
Holostovi Kinnisvarahaldus peab maksma Sarbussi kütusevõla  (10)
Politsei eest põgenenud juht sai 20 päeva aresti ja jäi autota (9)
Diabeedi vastu magusamaksuga (3)
Volikogu valis Saaremaa uueks vallavanemaks Mikk Tuisu (25)
Nelipüha on ristikiriku sünnipäev (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud